Autor: Krista Kumberg Lavastaja: Aivo Paljasmaa Muusikaline kujundus: Sirje Kaasik Mängivad: Aivo Paljasmaa, Sirje Kaasik, Ille Palusalu, Cesilia Palusoo, Raivo Lepmets, Arved Alas, Anette Tammus, Kerttu Merilo, Mariia Tuiaskova, Oliver Merilo Nagu muinasjuttudes ikka leiab etenduses aset võitlus hea ja kurja vahel.  Kusagil Läänemaa rabas,  soosaarekesel asub võlukunstiesemete ja nõiajookide ladu, kus on hoiul ka maagiline jõuluvana kingikott, kuhu kõigi maailma laste kingitused sisse mahuvad. Allilma valitseja Vanapagan ihkab kotti endale, et saada kõige ja kõigi ainuvalitsejaks. Ta saadab oma jüngrid röövretkele. Juhuslikult on samal ajal võlulattu sattunud poiss nimega Mikk, kes asub jõuluvana kotti päästma ja nii vallandub korralik kaos… Lavastuses valitseb salapärane õhkkond. Sooaurude keskel liigutavad endid võluesemed, lendavad luuad ja laudlinad, ilmuvad võlupeegel ning Paldora laegas. Kuidas lugu lõpeb, saad teada teatris.

Nagu muinasjuttudes ikka leiab etenduses aset võitlus hea ja kurja vahel.  Kusagil Läänemaa rabas, soosaarekesel asub võlukunstiesemete ja nõiajookide ladu, kus on hoiul ka maagiline jõuluvana kingikott, kuhu kõigi maailma laste kingitused sisse mahuvad. Allilma valitseja Vanapagan ihkab kotti endale, et saada kõige ja kõigi ainuvalitsejaks. Ta saadab oma jüngrid röövretkele. Juhuslikult on samal ajal võlulattu sattunud poiss nimega Mikk, kes asub jõuluvana kotti päästma ja nii vallandub korralik kaos… Lavastuses valitseb salapärane õhkkond. Sooaurude keskel liigutavad endid võluesemed, lendavad luuad ja laudlinad, ilmuvad võlupeegel ning Paldora laegas. Kuidas lugu lõpeb, saad teada teatris. Autor: Krista Kumberg. Lavastaja: Aivo Paljasmaa. Muusikaline kujundus: Sirje Kaasik. Mängivad: Aivo Paljasmaa, Sirje Kaasik, Ille Palusalu, Cesilia Palusoo, Raivo Lepmets, Arved Alas, Anette Tammus, Kerttu Merilo, Mariia Tuiaskova, Oliver Merilo.

Nagu muinasjuttudes ikka leiab etenduses aset võitlus hea ja kurja vahel.  Kusagil Läänemaa rabas, soosaarekesel asub võlukunstiesemete ja nõiajookide ladu, kus on hoiul ka maagiline jõuluvana kingikott, kuhu kõigi maailma laste kingitused sisse mahuvad. Allilma valitseja Vanapagan ihkab kotti endale, et saada kõige ja kõigi ainuvalitsejaks. Ta saadab oma jüngrid röövretkele. Juhuslikult on samal ajal võlulattu sattunud poiss nimega Mikk, kes asub jõuluvana kotti päästma ja nii vallandub korralik kaos… Lavastuses valitseb salapärane õhkkond. Sooaurude keskel liigutavad endid võluesemed, lendavad luuad ja laudlinad, ilmuvad võlupeegel ning Paldora laegas. Kuidas lugu lõpeb, saad teada teatris. Autor: Krista Kumberg. Lavastaja: Aivo Paljasmaa. Muusikaline kujundus: Sirje Kaasik. Mängivad: Aivo Paljasmaa, Sirje Kaasik, Ille Palusalu, Cesilia Palusoo, Raivo Lepmets, Arved Alas, Anette Tammus, Kerttu Merilo, Mariia Tuiaskova, Oliver Merilo.

Nagu muinasjuttudes ikka leiab etenduses aset võitlus hea ja kurja vahel.  Kusagil Läänemaa rabas, soosaarekesel asub võlukunstiesemete ja nõiajookide ladu, kus on hoiul ka maagiline jõuluvana kingikott, kuhu kõigi maailma laste kingitused sisse mahuvad. Allilma valitseja Vanapagan ihkab kotti endale, et saada kõige ja kõigi ainuvalitsejaks. Ta saadab oma jüngrid röövretkele. Juhuslikult on samal ajal võlulattu sattunud poiss nimega Mikk, kes asub jõuluvana kotti päästma ja nii vallandub korralik kaos… Lavastuses valitseb salapärane õhkkond. Sooaurude keskel liigutavad endid võluesemed, lendavad luuad ja laudlinad, ilmuvad võlupeegel ning Paldora laegas. Kuidas lugu lõpeb, saad teada teatris. Autor: Krista Kumberg. Lavastaja: Aivo Paljasmaa. Muusikaline kujundus: Sirje Kaasik. Mängivad: Aivo Paljasmaa, Sirje Kaasik, Ille Palusalu, Cesilia Palusoo, Raivo Lepmets, Arved Alas, Anette Tammus, Kerttu Merilo, Mariia Tuiaskova, Oliver Merilo.

Nagu muinasjuttudes ikka leiab etenduses aset võitlus hea ja kurja vahel.  Kusagil Läänemaa rabas, soosaarekesel asub võlukunstiesemete ja nõiajookide ladu, kus on hoiul ka maagiline jõuluvana kingikott, kuhu kõigi maailma laste kingitused sisse mahuvad. Allilma valitseja Vanapagan ihkab kotti endale, et saada kõige ja kõigi ainuvalitsejaks. Ta saadab oma jüngrid röövretkele. Juhuslikult on samal ajal võlulattu sattunud poiss nimega Mikk, kes asub jõuluvana kotti päästma ja nii vallandub korralik kaos… Lavastuses valitseb salapärane õhkkond. Sooaurude keskel liigutavad endid võluesemed, lendavad luuad ja laudlinad, ilmuvad võlupeegel ning Paldora laegas. Kuidas lugu lõpeb, saad teada teatris. Autor: Krista Kumberg. Lavastaja: Aivo Paljasmaa. Muusikaline kujundus: Sirje Kaasik. Mängivad: Aivo Paljasmaa, Sirje Kaasik, Ille Palusalu, Cesilia Palusoo, Raivo Lepmets, Arved Alas, Anette Tammus, Kerttu Merilo, Mariia Tuiaskova, Oliver Merilo.

Autor, lavastaja ja kunstnik Andres Noormets Kostüümikunstnik Maarja Viiding Helilooja Peeter Konovalov ValguskujundajaLaura Maria Mäits Osades Tarvo Vridolin, Martin Mill, Tanel Ingi, Oskar Punga, Lauli Koppelmaa, Margus Tabor, Luule Komissarov ja Peeter Jürgens Lumejänesed sündisid 2002. aastal ja elasid kõige nooremate teatrivaatajate rõõmuks Ugala suurel laval. Pisut hiljem liikusid nad Raadioteatrisse kuuldemängu sisse ja lõpuks jõudsid tele-ekraanile välja. Vahvate jäneste tele-elu saab tänaseni Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist vaadata, kuid siiski on see vaid piltides väljenduv ajalugu. Aga detsembris 2021 tulevad jänespoisid jälle lavale ja me näeme oma silmaga, kuidas nad tänasel päeval elavad ning millega tegelevad. Arvata on, et kui Jänes Kapp, Kõvajänes, Vedeljänes ja Jänes Tavalinejänes juba platsis on, siis küllap nendega ka ühtteist põnevat juhtub ja igav ei hakka kohe kindlasti. Nii nagu varem, ootavad nad nüüdki vaatama kõige väiksemaid teatrisõpru – alates neist, kes veel lasteaias käivad ja lõpetades nendega, kes juba kooli algklassides tarkusi omandavad. Aga julgelt võivad tulla needki, kes lapsepõlves jäneste tegemistele kaasa elasid, aga vahepealsetel aastatel juhuslikult suureks on saanud.

Me elame päris lõbusal tänapäeval. Kõik on muutunud nii targaks! Kõik teavad kõike. Kuidas elada. Kuidas olla. Mida süüa. Mida mitte süstida. Räägitakse, et me vahel laiutab lõhe. Et error on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Mina ja sina ei kuule teineteist. Ma räägin oma, sa räägid oma. Räägitakse, et põlvkondade vahel on konflikt. Aga millal on noored ja vanad kunagi üksteistest õieti aru saanud? Kas elu ei olegi üks pidev kriis? Tundub, et me oleme alati millegagi erroris. Olgu selleks töökoht, kool, tõde, võim, ema, boyfriend, sugu, söök, ebaõiglus, armastus. Mingis mõttes error polegi error, Vaid asjade loomulik käik. Elu ongi error. Ja error on elu. „Woke & Vihane” annab hääle paljudele häältele. Mitte ainult noortele, mitte ainult vanadele. Mitte ainult woke´dile. Mitte ainult vihastele. Mitte ainult lumehelbekestele. Autorid: Sveta Grigorjeva ja Mihkel Seeder. Lavastaja: Christian Römer (Saksamaa). Kunstnik: Karmo Mende. Helilooja: Dida Zende (Saksamaa). Valguskunstnik: Rommi Ruttas. Osades: Karolin Jürise, Silva Pijon, Ago Soots. Esietendus: 22. märtsil Sakala 3 Teatrimajas Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 h ja 10 min NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta. Lavastus on sündinud Goethe Instituudi ja Saksa välisministeeriumi toel. Materjali kogumisse panustasid Nõmme Kultuurikeskuse näitering (juhendajad Elina Reinold ja Margo Teder), Lasnamäe näitetrupp Lendav Lehm (juhendajad Johanna Koppel ja Andrei Bandurevski) ning jutuvõistlusel „VAT, KUS ERROR” osalenud koolinoored üle kogu Eesti.

Nädal enne esietendust, kõige pöörasemal peaproovide perioodil, külastab teatrijuhti (Priit Võigemast) veider uurija (Henrik Kalmet) ühe salapärase süüasjaga, millel nimeks "Teatritoimik". Algab pingeline ja samas absurdne ülekuulamine, kus väga kiiresti hägustub, mis süüasjaga on üldse tegemist, kes keda süüdistab ning millega seoses. Mis on päriselt ja mis mängult? Tundub pealtnäha lihtne lugu võimu ja vaimu omavahelistest suhetest ning vastuoludest, aga lähemal vaatlusel hakkavad hargnema erinevad tasandid. Veidi Kafkalik vaade jaburasse bürokraatlikku masinavärki ja selle koomiline kokkupõrge boheemlasliku ning maagilisena näiva teatrimaailmaga. "Audients" või täpsemalt öeldes "Vaclav Haveli Audients", on kaasaegse Kosovo näitekirjaniku Jeton Neziraj värske lavalugu, mis on kõvasti inspiratsiooni saanud Vaclav Haveli 1975. aastal ilmunud näitemängust "Audients". Autor JETON NEZIRAJ. Lavastaja MADIS KALMET. Kunstnik JAANUS LAAGRIKÜLL. Valguskujundus PRIIDU ADLAS. Muusikaline kujundaja PEETER KONOVALOV. Laval PRIIT VÕIGEMAST ja HENRIK KALMET.

Kirjutada komöödia vähktõvest? Kas pole see siiski liiga pöörane mõte? Just see tuleb aga pähe Bernhardil – kirjanikul, kes muretseb ise haiglaselt oma tervisliku seisukorra pärast. Lisaks sellele saaks oma teoses valgustada ka ühiskonna haiglaslikult vohavaid nähtusi. Tema naise Carmeni meelest pole see sugugi naljakas, sest ta isal on päriselt vähk – ema on juhuslikult leidnud arstliku läbivaatuse tulemused, nii et tuleb juba harjuda Adami peatse kaotamise mõttega. Ema-tütar otsustavad, et teevad näo, nagu ei teaks diagnoosist midagi – küll aga hakatakse niimoodi Adamit poputama, sest mees on ometigi haige. Bernhard saab tekkinud olukorrast väärtuslikku materjali oma näidendi jaoks. See on meelelahutuslik lugu perekonnast, kus igaühel oma saladused, mille varjamisega tekib igasugu vääritimõistmisi. Kuigi esialgu võib paista, et mõni inimene ongi haige, siis tegelikult pole kellelgi tõsist viga ja lõpp on happy. Kõik tegelased võimaldavad osatäitjatel oma koomilist annet väljendada. Autor: Franzobel. Lavastaja: Eero Spriit. Kunstnik: Hanna Allsaar. Mängivad: Helgi Sallo, Jüri Vlassov, Ott Sepp, Inga Lunge ja Riho Rosberg.

Kes on tänapäeva Juudit? Noor naine, kes läheb ja teeb seda, mida tarvis? Teeb seda, mida mehed teha ei julge? Ning päästab seeläbi - kelle? Iseenda? Oma kodulinna? Või terve inimkonna, sest vähemaga Juuditi taoline idealist ei lepi? Sada aastat pärast Tammsaare Juuditi sündi on Petuuliat päästma asunud Andrus Kivirähki Juudit. Mille poolest tänapäeva Juudit teistsugune on? Kas Petuuliat on veel võimalik päästa? Selge on igatahes see, et endiselt on Juuditi ümber neetult palju vanamehi. Esietendus: 1. märtsil 2021 KUMU Auditooriumis Lavastuses kasutatakse relvapauke ja lavatossu. Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 50 minutit NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta! Autor: Andrus Kivirähk. Lavastaja: Aare Toikka. Kunstnik: Pille Jänes. Valguskunstnik: Sander Põllu. Videokunstnik: Sander Põldsaar. Helilooja: Ardo Ran Varres. Osades: Henessi Schmidt, Ingrid Margus või Mari Anton, Gert Raudsep, Margo Teder, Tanel Saar. Plakati foto: Heikki Leis. Lavastuse fotod: Siim Vahur. Grimeerija: Maarja Linsi.

Jäljetult kaob 7-aastane Karl. Aastaid hiljem ilmub ta ühtäkki jälle välja, kuid perekonna rõõmu varjutavad mitmed murettekitavad küsimused. Kus oli Karl kõik need aastad? Mida on ta pidanud üle elama? Kes on tema kadumises süüdi? Kas Karl on suuteline jätkama elu normaalse teismelisena? Karli juhtumiga tegelevad uurija ja psühholoog jõuavad juhtlõngade abil interneti pahupoolele. Neid hakkab närima küsimus, kas Karli näol on tegemist ohvri või hoopis segaduste põhjustajaga. Karli ema tahab oma poega tagasi. Karli õde tahab välja selgitada tõe. Karl ise soovib pääseda oma mineviku eest. Kõik soovid pole aga määratud täituma. „#kaotamindära” on järgmine etapp VAT Teatri veebiteemaliste lavastuste seerias (varasemad lavastused on „Netis sündinud”, „Estonian hikikomori”, „Web Demon” ja „Mister Green”), mis sel korral keskendub põnevusloo võtmes veebi ja identiteedi suhtele. Lavastus sündis projekti Platform Shift+ raames VAT Teatri ja teater Kolibri (Ungari) koostööna. Algidee: Kristiina Jalasto, György Vidovszky, Péter Horváth. Autor: Kristiina Jalasto. Lavastaja: Helen Rekkor (Teatriühendus Misanzen). Kunstnik: Inga Vares. Valguskunstnik: Sander Põllu. Videokunstnik ja muusikaline kujundaja: Sander Põldsaar. Muusikalise kujundaja assistent: Tristan Rebane. Osades: Loore Aaslav-Kaasik, Helena Merzin, Roland Laos, Rauno Kaibiainen ja Meelis Põdersoo. Esietendus: 21. märtsil 2018 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 20 minutit NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Tipp-proffidest ärikonsultantide tiim saab ülesande 90 minuti jooksul töötada välja salajane plaan inimkonna päästmiseks pandeemiaohust. Töö käigus hakkavad nad  järjest enam aduma, kuivõrd vähe nad plaani tegeliku olemuse ja eesmärkide kohta teavad. Püüd navigeerida vandenõuteooriate miiniväljal paneb kriitiliselt proovile meeskonnatöö ja viib vältimatu küsimuseni „kas meie kontrollime olukorda või kontrollitakse meid?“ Esiteks, kuna see on salastatud projekt, siis me Powerpointi ei kasuta. Projektiga seotud asjadest ei tohi mitte mingit digitaalset jälge jääda. Kõik ajurünnakud toimuvad tahvlil ja tulemused kustutatakse maha. Salvestatakse oma mällu. (Brock, „Ajurünnak“) NB! Lavastuse tekstis käsitletakse tundlikke teemasid! Etendus on ühes vaatuses. Autor Aaron Loeb. Tõlkija Erkki Sivonen. Lavastaja Taago Tubin (Ugala teater). Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater). Heli- ja muusikaline kujundus Taago Tubin. Valguskujundaja Märt Sell. Osades Grete Jürgenson, Imre Õunapuu, Peeter Rästas, Elar Vahter ja Märten Matsu.

Autor Andrus Kivirähk Lavastaja Andrus Vaarik Kunstnik Hanna Allsaar Mauno rollis Lauri Liiv Mauno käis esimeses klassis kaheksa aastat. Kui tal juba habe kasvama hakkas, pakkus õpetaja välja, et võiks poisi teise klassi üle viia. Mauno seda aga ei soovinud ja nii tema koolitee lõppeski. Tema jaoks oli ja on oluline aabits. Läbi aabitsatekstide tõlgendab Mauno nii maailma kui ka inimesi enda elus ja selle ümber. Ta usub, et kõik, mis aabitsas kirjas on, on tõsi. Sellepärast ei armasta ta ka pakse ja peenikese kirjaga juturaamatuid. Nendes pole ju midagi sellist, mida aabitsas ei ole. Aabitsasse talletatu peale on aga Maunol hea mälu - kõik luuletused, mõistatused ja jutud on tal peas. Nii ta istubki päevad läbi oma koduaknal, vaadeldes elu selle taga ning vanu mälupilte enda sees. Kuid lisaks aabitsale on Maunol ka üks tähtis töö ja suur saladus…. “Aabitsa kukk” on Andrus Kivirähki mononäidend, mis ilmus raamatuna 2006. aastal. Eesti Draamateatris tuli „Aabitsa kukk“ lavale 2004. aastal (lavastaja Andrus Kivirähk), esietendus toimus Tartus komöödiafestivalil Lutsu Teatrimajas. Tõnu Oja mängis peategelase Mauno rolli üle kolmesaja korra ja kokku üheksa aastat. „Aabitsa kukk“ on komöödia, mille mitmed tasandid puudutavad erinevaid teemasid ja probleeme, mis avatakse üsnagi ühiskonnakriitilisel viisil. Näidendi põhiteema on pisikene ja vaene inimene, kellele pidevalt ülekohut tehakse. Siiski on sellel pisikesel inimesel maailmas mille või kelle peale loota – aabitsa ja oma onu peale. Aabitsast leiab vastuse igale küsimusele. Onu jällegi toetab Maunot, öeldes talle mida teha ja kuidas elada. Nii muutub vaese inimese toimetulek elus lihtsamaks, sest oma peaga ei peagi ju ilmtingimata mõtlema.