Katkisest perest pärit Paul asub ajutiselt elama võõrasse linna, kus ta hakkab aga enese kehtestamise nimel järjest valesid otsuseid tegema. Tema vältimatut allakäiku takistab aga üks kummaline puudega mees... Liigutav draama lubab kaasa elada keerulistele peresuhetele, lapsepõlve valudele ja ootamatu sõpruse tähendusele, pakkudes emotsionaalset teekonda, kus omal kohal on ka terav, kuid südamlik huumor. "Fränk" on Tõnis Pilli esimese täispikk mängufilm, varasemalt on ta töötanud erinevate mängufilmide režiigrupis ("Kalev", "Tõde ja õigus", "Tenet"). Filmi peaosades on Derek Leheste, Oskar Seeman ja Tõru Kannimäe, teistes osades Märt Pius, Priit Võigemast, Tiina Tauraite, Katariina Tamm, Oliver Kõvask, Jekaterina Linnamäe, Märt Avandi jt. "Fränki" operaator on Peter Kollanyi, kunstnik Kaia Tungal, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Liisi Põllumaa, monteerija Moonika Põdersalu, helirežissöör Aleksandra Koel ja helilooja Markus Robam. Produtsendid on Ivo Felt ja Johanna Trass, kaasprodutsendid on Rain Rannu, Tõnu Hiielaid, Alvar Kõue ja Henri Savitski ning kaasstsenarist Laura Raud.

Katkisest perest pärit Paul asub ajutiselt elama võõrasse linna, kus ta hakkab aga enese kehtestamise nimel järjest valesid otsuseid tegema. Tema vältimatut allakäiku takistab aga üks kummaline puudega mees... Liigutav draama lubab kaasa elada keerulistele peresuhetele, lapsepõlve valudele ja ootamatu sõpruse tähendusele, pakkudes emotsionaalset teekonda, kus omal kohal on ka terav, kuid südamlik huumor. "Fränk" on Tõnis Pilli esimese täispikk mängufilm, varasemalt on ta töötanud erinevate mängufilmide režiigrupis ("Kalev", "Tõde ja õigus", "Tenet"). Filmi peaosades on Derek Leheste, Oskar Seeman ja Tõru Kannimäe, teistes osades Märt Pius, Priit Võigemast, Tiina Tauraite, Katariina Tamm, Oliver Kõvask, Jekaterina Linnamäe, Märt Avandi jt. "Fränki" operaator on Peter Kollanyi, kunstnik Kaia Tungal, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Liisi Põllumaa, monteerija Moonika Põdersalu, helirežissöör Aleksandra Koel ja helilooja Markus Robam. Produtsendid on Ivo Felt ja Johanna Trass, kaasprodutsendid on Rain Rannu, Tõnu Hiielaid, Alvar Kõue ja Henri Savitski ning kaasstsenarist Laura Raud.

Külas filmirežissöör Anna Hints (“Savvusanna sõsarad” ) Harukordne võimalus vaadata tunnustatud filmirežissööri esimesi lühimängufilme. “Vaba maa” / Free World (2012), 21′ / tudengifilm, draama Stsenarist/Režissöör: Anna Hints, osades: Rita Raave, Eili Sild, Raivo Trass Filmi sünopsis: Ida-Euroopa on jälle vaba. Pärast 50 aastat valitsenud pimedust voolab üle Berliini müüri rusude Lääne valgus. Endised sõjapõgenikud saabuvad oma kodumaale, mis pikka aega vaid traumaatilise mälestusena on eksisteerinud. Seal kohtuvad nad kord pimedusse jäänutega. Tudengifilm “Vaba maa” valmis Anna Hintsil BFM-is õppides ja tõi Kaljo Kiisa Noore Filmitegija auhinna ja võitis grand prix’ PÖFF lühifilmide festivalil Sleepwalkers Best National Short Film kategoorias. “Jää” / Ice (2017), 15′ / teekonnafilm, draama Stsenaristid: Anna Hints, Greta Varts Režissöör: Anna Hints, osades: Mait Malmsten, Aksel Ojari Filmi sünopsis: Harri on lahutatud ja näeb oma 10-aastast poega vaid koolivaheaegadel. Harri tahab kaotatud aja tasa teha ja minna saarele põnevale isa-poja talvereisile. Olles harjunud kõike kontrollima, püüab ta kamandada introvertse poisi mõistust ja südant, et taas kokku tuua isa ja poega. Närvilise püüdlikkuse tagajärjed ähvardavad aga teineteise taasleidmise igaveseks katkestada. Ääretus lumises tühjuses põrkuvad mälestused olevikuga. Jäine teekond tuletab meelde, et jalgealune, millel astume, on täis paradokse: see on kindel ja habras ühtaegu. Iga teekonna lõpus loeb see, kui palju oleme mäletanud armastada. Põhja-Soomes filmitud “Jää” osales rohkem kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja võitis hulgaliselt auhindu. “Jää” tituleeriti parimaks lühifilmiks 2018. aasta Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) galal. Anna Hints Stsenarist, režissöör ning helilooja Anna Hints on sündinud 27. mail 1982 Tartus. Anna juured on Lõuna-Eestis, kuid teda seob Haapsaluga vanaema Õnne-Eha Kabrits ja vanaisa Aksel Kabrits, kes Läänemaale suunati vastavalt Läänemaa muuseumi direktoriks ning Läänemaa peaveterinaariks. Anna õppis Haapsalus abituriendina ning lõpetas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi. Anna on lõpetanud nii fotograafia kui ka filmirežissööri eriala, olnud tegev kaasaegses kunstis ja eksperimentaalses folkmuusikas. Tema lühidokumentaalfilm “Homme saabub paradiis” (Eesti Lood sari, 2021) käivitas rohujuuretasandil toidupäästmisliikumise üle Eesti ning tõi mitmeid keskkonna-ja vabaühenduste tunnustusi. Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad” esilinastus 2023 jaanuaris Sundance’i filmifestivali maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammis, kus võitis parima režissööri preemia. See on esimene Eesti režissööri ja Eesti peatootmises valminud dokumentaalfilm, mis jõudnud ühte maailma viie olulisima filmifestivali võistlusprogrammi. “Savvusanna sõsarad” pärjati Eesti esimese Euroopa Filmiakadeemia auhinnaga Euroopa parimaks dokumentaalfilmiks (36th European Film Awards). Film on nomineeritud väga paljudele prestiižsetele auhindadele, võitnud praeguseks üle 40 auhinna, millest viimane oli Prantsuse Kriitikute auhind parima võõrkeelse filmi eest. Film oli Eestis 66 nädalat kinolevis, linastus kinolevis mitmel kontinendil, sh kõikjal Euroopas. Filmi tunnustati eelmise aasta EFTA-l parima režissööri, parima dokumentaalfilmi, parima operaatoritöö, parima helirežii auhindadega. Hints on alates 2019. aastast teinud loomingulist koostööd India juurtega Tushar Prakashiga, kellega koos on valminud lühimängufilmid “Pimeala” (PÖFF Shorts rahvusliku konkursi Grand Prix) ja “Sannapäiv” (valitud paljudele prestiižsetele filmifestivalidele nagu Cannes Kriirikute Nädal, TIFF Torontos, Clemont-Ferrand,Tampere) ning lühidokumentaalfilm “Eesti mees” (Eesti Lood sari, 2024). Hints on loonud filmimuusikat oma trioga EETER, kuhu kuuluvad lisaks talle ka Ann Reimann ja Marja-Liisa Plats. Nad lõid muusika dokumentaalfilmile “Tuulte tahutud maa” ja said selle eest ka EFTA nominatsiooni. Nad on lõid muusika koostöös Islandi helilooja Edvard Egilssoniga “Savvusanna sõsaratele ning animafilmile “Väike teine”. Anna Hints õpib alates 2022 aastast Eesti Lavakunstikoolis magistrantuuris tööd näitleja ja tekstiga.

Kui Austini vanemad Scott (Zachary Levi, „Shazam!“ ja „Shazam! Jumalate raev“) ja Teresa (Meghann Fahy, Netflixi minisari „The Perfect Couple“ ja HBO sari „Valge lootos“) saavad teada, et pojal on autism ja habraste luude haigus, on nad tema tuleviku pärast mures. Kuid Scotti kasvav usk ja Austini uskumatu eluvaim muudavad nad „murdumatuks”. Rõõmu, tänulikkust ja vaprust leitakse ka kõige raskematel hetkedel. Tegu on erakordse tõsielulooga isast ja pojast, kellele saab üheskoos selgeks, et iga päev võib olla elu parim päev.

Katkisest perest pärit Paul asub ajutiselt elama võõrasse linna, kus ta hakkab aga enese kehtestamise nimel järjest valesid otsuseid tegema. Tema vältimatut allakäiku takistab aga üks kummaline puudega mees... Liigutav draama lubab kaasa elada keerulistele peresuhetele, lapsepõlve valudele ja ootamatu sõpruse tähendusele, pakkudes emotsionaalset teekonda, kus omal kohal on ka terav, kuid südamlik huumor. "Fränk" on Tõnis Pilli esimese täispikk mängufilm, varasemalt on ta töötanud erinevate mängufilmide režiigrupis ("Kalev", "Tõde ja õigus", "Tenet"). Filmi peaosades on Derek Leheste, Oskar Seeman ja Tõru Kannimäe, teistes osades Märt Pius, Priit Võigemast, Tiina Tauraite, Katariina Tamm, Oliver Kõvask, Jekaterina Linnamäe, Märt Avandi jt. "Fränki" operaator on Peter Kollanyi, kunstnik Kaia Tungal, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Liisi Põllumaa, monteerija Moonika Põdersalu, helirežissöör Aleksandra Koel ja helilooja Markus Robam. Produtsendid on Ivo Felt ja Johanna Trass, kaasprodutsendid on Rain Rannu, Tõnu Hiielaid, Alvar Kõue ja Henri Savitski ning kaasstsenarist Laura Raud.

Tarmo ja Toomas Urb on vennad-muusikud, kelle fenomeni 1980. aastate Eestis on raske üle hinnata. Kitarri saatel romantilisi ballaade esitades suutsid nad tuua täis mistahes kontserdisaali. Mõned laulud, nagu „Imeline laas“ või „Musta pori näkku“, on muutunud moodsaks rahvapärimuseks. Vanemale vennale Tarmole tundus, et NSV Liidus ta oma annet realiseerida ei saa, on vaja pääseda Läände. Sellist soovi peeti siin hullumeelseks. Esialgu proovis Tarmo heaga, abielludes Itaalia kodanikuga. Kui teda kaks aastat ei lastud naise juurde kolida, tekkis trots ja kinnisidee igal juhul põgeneda. Tulemuseks vahistamised, istumine Patarei vanglas, skisofreenikuks kuulutamine ja sundravi psühhiaatriakliinikus. Kinnipidamisasutustes tegeles Tarmo intensiivselt erinevate idamaiste filosoofiatega ja „sai vaimudelt kinnituse, et tema missioon on ravida, aidata inimesi.“ KGB-le oli see kinnitus, et mees on hull. Perestroika-aegses segaduses ja mõjukate sõprade abiga õnnestus Tarmol lõpuks hullumajast välja saada ning „skisofreensele potentsiaalsele kodumaareeturile“ ja tema vennale anti aasta hiljem väljasõiduluba Soomes plaadistamiseks. Tagasi nad tulla ei kavatsenud. Nii ka läks. Dokumentaalfilm „Päikese kodanik“ keskendub 1980. aastatele Urbide loos ja näitab tunnistuste, dokumentide ja KGB toimikute kaudu Nõukogude elu rusuvat olemust ja repressiivorganite toimetamist. Filmi keskmes on Tarmo Urbi juhtum, kuid loo lahutamatuks osaks on ka vend Toomas, kellega elatakse aastakümneid täielikus sümbioosis.

Kui Austini vanemad Scott (Zachary Levi, „Shazam!“ ja „Shazam! Jumalate raev“) ja Teresa (Meghann Fahy, Netflixi minisari „The Perfect Couple“ ja HBO sari „Valge lootos“) saavad teada, et pojal on autism ja habraste luude haigus, on nad tema tuleviku pärast mures. Kuid Scotti kasvav usk ja Austini uskumatu eluvaim muudavad nad „murdumatuks”. Rõõmu, tänulikkust ja vaprust leitakse ka kõige raskematel hetkedel. Tegu on erakordse tõsielulooga isast ja pojast, kellele saab üheskoos selgeks, et iga päev võib olla elu parim päev.

Katkisest perest pärit Paul asub ajutiselt elama võõrasse linna, kus ta hakkab aga enese kehtestamise nimel järjest valesid otsuseid tegema. Tema vältimatut allakäiku takistab aga üks kummaline puudega mees... Liigutav draama lubab kaasa elada keerulistele peresuhetele, lapsepõlve valudele ja ootamatu sõpruse tähendusele, pakkudes emotsionaalset teekonda, kus omal kohal on ka terav, kuid südamlik huumor. "Fränk" on Tõnis Pilli esimese täispikk mängufilm, varasemalt on ta töötanud erinevate mängufilmide režiigrupis ("Kalev", "Tõde ja õigus", "Tenet"). Filmi peaosades on Derek Leheste, Oskar Seeman ja Tõru Kannimäe, teistes osades Märt Pius, Priit Võigemast, Tiina Tauraite, Katariina Tamm, Oliver Kõvask, Jekaterina Linnamäe, Märt Avandi jt. "Fränki" operaator on Peter Kollanyi, kunstnik Kaia Tungal, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Liisi Põllumaa, monteerija Moonika Põdersalu, helirežissöör Aleksandra Koel ja helilooja Markus Robam. Produtsendid on Ivo Felt ja Johanna Trass, kaasprodutsendid on Rain Rannu, Tõnu Hiielaid, Alvar Kõue ja Henri Savitski ning kaasstsenarist Laura Raud.

Tarmo ja Toomas Urb on vennad-muusikud, kelle fenomeni 1980. aastate Eestis on raske üle hinnata. Kitarri saatel romantilisi ballaade esitades suutsid nad tuua täis mistahes kontserdisaali. Mõned laulud, nagu „Imeline laas“ või „Musta pori näkku“, on muutunud moodsaks rahvapärimuseks. Vanemale vennale Tarmole tundus, et NSV Liidus ta oma annet realiseerida ei saa, on vaja pääseda Läände. Sellist soovi peeti siin hullumeelseks. Esialgu proovis Tarmo heaga, abielludes Itaalia kodanikuga. Kui teda kaks aastat ei lastud naise juurde kolida, tekkis trots ja kinnisidee igal juhul põgeneda. Tulemuseks vahistamised, istumine Patarei vanglas, skisofreenikuks kuulutamine ja sundravi psühhiaatriakliinikus. Kinnipidamisasutustes tegeles Tarmo intensiivselt erinevate idamaiste filosoofiatega ja „sai vaimudelt kinnituse, et tema missioon on ravida, aidata inimesi.“ KGB-le oli see kinnitus, et mees on hull. Perestroika-aegses segaduses ja mõjukate sõprade abiga õnnestus Tarmol lõpuks hullumajast välja saada ning „skisofreensele potentsiaalsele kodumaareeturile“ ja tema vennale anti aasta hiljem väljasõiduluba Soomes plaadistamiseks. Tagasi nad tulla ei kavatsenud. Nii ka läks. Dokumentaalfilm „Päikese kodanik“ keskendub 1980. aastatele Urbide loos ja näitab tunnistuste, dokumentide ja KGB toimikute kaudu Nõukogude elu rusuvat olemust ja repressiivorganite toimetamist. Filmi keskmes on Tarmo Urbi juhtum, kuid loo lahutamatuks osaks on ka vend Toomas, kellega elatakse aastakümneid täielikus sümbioosis.

Film on Oscari nominent parima operaatoritöö kategoorias (Ed Lachman). Oscari-võitja Angelina Jolie kehastab tunnustatud lavastaja Pablo Larraini ooperilikus filmis „MARIA” 20. sajandi ikoonilisimat lauljat Maria Callast. Film räägib Ameerika Kreeka juurtega soprani elust Pariisis pärast glamuurset ja tormilist avalikku elu. „MARIA” kujutleb legendaarse soprani viimaseid päevi, mil diiva oma identiteedi ja elu üle järele mõtles.

Tarmo ja Toomas Urb on vennad-muusikud, kelle fenomeni 1980. aastate Eestis on raske üle hinnata. Kitarri saatel romantilisi ballaade esitades suutsid nad tuua täis mistahes kontserdisaali. Mõned laulud, nagu „Imeline laas“ või „Musta pori näkku“, on muutunud moodsaks rahvapärimuseks. Vanemale vennale Tarmole tundus, et NSV Liidus ta oma annet realiseerida ei saa, on vaja pääseda Läände. Sellist soovi peeti siin hullumeelseks. Esialgu proovis Tarmo heaga, abielludes Itaalia kodanikuga. Kui teda kaks aastat ei lastud naise juurde kolida, tekkis trots ja kinnisidee igal juhul põgeneda. Tulemuseks vahistamised, istumine Patarei vanglas, skisofreenikuks kuulutamine ja sundravi psühhiaatriakliinikus. Kinnipidamisasutustes tegeles Tarmo intensiivselt erinevate idamaiste filosoofiatega ja „sai vaimudelt kinnituse, et tema missioon on ravida, aidata inimesi.“ KGB-le oli see kinnitus, et mees on hull. Perestroika-aegses segaduses ja mõjukate sõprade abiga õnnestus Tarmol lõpuks hullumajast välja saada ning „skisofreensele potentsiaalsele kodumaareeturile“ ja tema vennale anti aasta hiljem väljasõiduluba Soomes plaadistamiseks. Tagasi nad tulla ei kavatsenud. Nii ka läks. Dokumentaalfilm „Päikese kodanik“ keskendub 1980. aastatele Urbide loos ja näitab tunnistuste, dokumentide ja KGB toimikute kaudu Nõukogude elu rusuvat olemust ja repressiivorganite toimetamist. Filmi keskmes on Tarmo Urbi juhtum, kuid loo lahutamatuks osaks on ka vend Toomas, kellega elatakse aastakümneid täielikus sümbioosis.

Kuidas rääkida rasketest asjadest nii, et säiliks mitte ainult eluisu vaid ka elulust? Dokumentaalfilm “Leelo: Ükskord me naerame niikuinii” avab Leelo Tungla varjatud ja värvikad tahud, viies vaataja rännakule läbi tema elu, perekondlike- ja rahvuslike väärtuste – kõike seda ühiskondlike muutuste tuultes läbi aastakümnete. Kuidas luua midagi, mis on suurem kui inimene ise, ja tuua kokku põlvkondi nii raamatu lehekülgedel, eurolaval kui laulukaare all? See on film eestlusest, headusest ja püüdest leida eneses naer kõigi raskuste kiuste.

Dokumentaalfilm “Minu kallimad” jälgib nelja aasta jooksul kolme paari, kes on erinevatel põhjustel läinud polüamooria teekonnale, mis tähendab, et neil on korraga rohkem kui üks intiimpartner. Kas mitmiksuhe on tõepoolest armastuse kõrgeim vorm, nagu väidavad tantristid, või on see vaid viis, kuidas ammu lahendamata jäänud probleemid saavad uue sisu? Eva Kübara vaatlev dokumentaalfilm on täis tugevaid tundeid, otsingut ja õnnehetki, suhtedraamasid ja armukadedust, aga ka elulist huumorit.

Film on Oscari nominent parima operaatoritöö kategoorias (Ed Lachman). Oscari-võitja Angelina Jolie kehastab tunnustatud lavastaja Pablo Larraini ooperilikus filmis „MARIA” 20. sajandi ikoonilisimat lauljat Maria Callast. Film räägib Ameerika Kreeka juurtega soprani elust Pariisis pärast glamuurset ja tormilist avalikku elu. „MARIA” kujutleb legendaarse soprani viimaseid päevi, mil diiva oma identiteedi ja elu üle järele mõtles.

20. sünnipäeva tähistav Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival leiab tänavu aset 1.–3. maini. Filmiprogramm läheb lahti juba volbripäeva, 1. mai lõunast, avatseremoonia toimub sama päeva õhtul. Seansse on kavas senisest rohkem – iga päev kuni 15 – ja joon tõmmatakse festivalile alla ööl vastu pühapäeva. „Juubeli puhul on meil varuks nii mõnigi üllatus,” ütles HÕFFi juht Helmut Jänes. Ühtlasi leiab volbriõhtul, 30. aprillil Haapsalus aset festivali soojendusüritus. Mis täpsemalt, on hetkel veel saladus. Pass tagab sissepääsu kõigile seanssidele, sealhulgas festivali avamisele, ja nende arv on piiratud. Festivali piletid tulevad müügile aprillis, kui avalikustatakse kogu programm. 20. HÕFFi avavad The Tomahawck Brothers ja põnevusfilm "Surfar"  Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali esitlevad Haapsalu linn ja Elisa. Elisa panustab eesti kultuuri jätkusuutlikku püsimisse, luues ja pakkudes kodumaist audiovisuaalset toodangut ning toetades filmikunsti.

20. sünnipäeva tähistav Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival leiab tänavu aset 1.–3. maini. Filmiprogramm läheb lahti juba volbripäeva, 1. mai lõunast, avatseremoonia toimub sama päeva õhtul. Seansse on kavas senisest rohkem – iga päev kuni 15 – ja joon tõmmatakse festivalile alla ööl vastu pühapäeva. „Juubeli puhul on meil varuks nii mõnigi üllatus,” ütles HÕFFi juht Helmut Jänes. Ühtlasi leiab volbriõhtul, 30. aprillil Haapsalus aset festivali soojendusüritus. Mis täpsemalt, on hetkel veel saladus. Pass tagab sissepääsu kõigile seanssidele, sealhulgas festivali avamisele, ja nende arv on piiratud. Festivali piletid tulevad müügile aprillis, kui avalikustatakse kogu programm. 20. HÕFFi avavad The Tomahawck Brothers ja põnevusfilm "Surfar"  Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali esitlevad Haapsalu linn ja Elisa. Elisa panustab eesti kultuuri jätkusuutlikku püsimisse, luues ja pakkudes kodumaist audiovisuaalset toodangut ning toetades filmikunsti.

20. sünnipäeva tähistav Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival leiab tänavu aset 1.–3. maini. Filmiprogramm läheb lahti juba volbripäeva, 1. mai lõunast, avatseremoonia toimub sama päeva õhtul. Seansse on kavas senisest rohkem – iga päev kuni 15 – ja joon tõmmatakse festivalile alla ööl vastu pühapäeva. „Juubeli puhul on meil varuks nii mõnigi üllatus,” ütles HÕFFi juht Helmut Jänes. Ühtlasi leiab volbriõhtul, 30. aprillil Haapsalus aset festivali soojendusüritus. Mis täpsemalt, on hetkel veel saladus. Pass tagab sissepääsu kõigile seanssidele, sealhulgas festivali avamisele, ja nende arv on piiratud. Festivali piletid tulevad müügile aprillis, kui avalikustatakse kogu programm. 20. HÕFFi avavad The Tomahawck Brothers ja põnevusfilm "Surfar"  Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali esitlevad Haapsalu linn ja Elisa. Elisa panustab eesti kultuuri jätkusuutlikku püsimisse, luues ja pakkudes kodumaist audiovisuaalset toodangut ning toetades filmikunsti.