Kolmapäev
- 28. okt
Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026
Kaunimad kaadrid Haapsalu fotoklubi liikmete selle aasta loomingust.
Haapsalu kultuurikeskus
Asukoht
Vaata
Lisa
Arne Maasiku arhitektuurifotod
Arne Maasik Sündinud 28.4.1971 Tallinnas Lõpetanud 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna magistrikraadiga. Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2003. 2006. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. 2019. aastal Kristjan Raua preemia. Maasik on tuntud eelkõige kontseptuaalse arhitektuurifotograafia poolest, kuid üldisemalt iseloomustab teda tehniline ja kompositsiooniline perfektsionism. Viimastel aasatatel ehitab Maasik metallinstallatsioone. Osalenud pikaajalistes teaduslikes uurimisprojektides ning esinenud isikunäitustega Tallinnas, Helsingis, Roomas, Veneetsias, Berliinis, New Yorgis jm. Töid on omandanud Eesti Kunstimuuseum ja mitmed erakogud Eestis, Soomes ja USA-s. Peeter Linnap: Arne Maasiku puhul peab silmas pidama, et arhitektuurialase kõrghariduse omandanuna pakub ta mitte ainult perfektset ning nõudlikku tulemust fotograafina, vaid ka erialase mõtte loogikast kantud ja struktureeritud ning organiseeritud arusaama ehituskunstist, linnakeskkonnast koos tühermaade ning Eestile kui siirdeühiskonnale omaste arhitektuursete poollahendamatute vahealadega. Kompromissitu Maasik on seega tõsiselt võetav nii keskaegse Kuressaare linnuse, Balti-Saksa erikorra aegse sakraalarhitektuuri, modernsete metropolide kui ka postmodernse urbanistika pildilise jäädvustajana. Maasik töötab kas teadlikult või alateadlikult äärmiselt binaarses reziimis – moodsate metropolide ning ajaloolise tsivilisatsiooni kvintessents konfronteerub tema dokumentaalses mustvalges fotoloomingus nii võsastunud tühermaade kui tsivilisatsiooni vastandpoolusega. Arne Maasiku jaoks võib olla käivitavaks jõuks korrastatud tsiviliseeritud tihedaima linnastumise ning loodusliku isetekkelise stiihia vastandamine. Linnagalerii on avatud K-P 12-18.
Haapsalu linnagalerii
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Innoka sügiskool
Ootame lapsi ja noori alates 7. eluaastast INNOKA SÜGISKOOLI.
Kutsume seiklema kosmosesse, tegema teaduskatseid, võistlema robotitega, matkama ja tegema veel palju muud!
Meie sotsiaalmeediast ja kodulehelt leiad täpsema info ja registreerumislingi. Eelregistreerumine kindlasti vajalik!
Kutsume seiklema kosmosesse, tegema teaduskatseid, võistlema robotitega, matkama ja tegema veel palju muud!
Meie sotsiaalmeediast ja kodulehelt leiad täpsema info ja registreerumislingi. Eelregistreerumine kindlasti vajalik!
Innokas
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Koolivaheaeg "Meie kätes" Iloni Imedemaal
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega
Iloni Imedemaa
Superkangelaste käsiraamat: Punamask
Kümneaastane Lisa on kiusatud uustulnuk lagunevas Rosenhilli linnakeses. Kõik muutub, kui ta leiab salapärase raamatu, mis õpetab, kuidas omandada 101 supervõimet. Superkangelaste käsiraamatu abil saab temast Punane Mask. Lisa alistab oma kiusajad ja peatab 700 aasta vanuse müütilise mündi varguse, mis päästaks vana linna. Kui halastamatu gangsteriboss Wolfgang röövib Rosenhilli linnapea, et münt endale saada, seisab Lisa raske küsimuse ees: kas teha koostööd oma kiusajatega enne, kui Wolfgang kogu Rosenhilli purustab, või mitte?
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Kepphobu
13-aastane Sarah on leidnud oma kire – ja see kappab pulga otsas. Kui ta avastab kepphobuspordi, Soomest alguse saanud populaarse ala, kus noored võistlevad kepphobuste takistus- ja koolisõidus, on ta silmapilkselt võlutud. Tema parim sõbranna Dilek on aga õudusest tummaks löödud: miski ei hävita mainet kiiremini kui puust hobune. Eluaegne sõprus puruneb ja Sarah jääb üksi – kuniks ta kohtab Beatrice'. Päris ratsutajat, kes ägab oma auahne ema surve all. Kahekesi asuvad nad salaja teele suurima lava poole, mis üldse olemas on: kepphobude maailmameistrivõistlused. „Kepphobu" on südamlik ja humoorikas kogupere seiklusfilm sõprusest, julgusest ja oma unistuste järgimisest – ükskõik, mida teised arvavad. Režissöör Sonja Maria Kröner (auhinnatud „Suvemajad") ja Saksa tunnustatud produktsioonifirma Lieblingsfilm, mille „Extrawurst" oli 2026. aasta Saksamaa suurim kinohitt. Oma hääle andsid: Loviisa Kaufmann, Karoliine Miller, Mia-Simona Kaivo, Lisann Kaufmann, Priit Öövel, Nils Kosapoeg, Elis Liira, Merli Hirbaum.
Haapsalu kultuurikeskus
Tahan sinult seksi
Gregg Araki („MYSTERIOUS SKIN”, „THE DOOM GENERATION”, „WHITE BIRD IN A BLIZZARD”) uusim film „TAHAN SINULT SEKSI” jutustab heasüdamlikust, kuigi sihitust 20. eluaastates Elliotist (Cooper Hoffman), kelle fantaasiad viiakse kiirelt ellu, kui ta saab tööle tunnustatud kunstniku ja provokaatori Erika Tracy (Olivia Wilde) alluvuses. Kui Erika kontoris piiridest loobub ja Elliotist oma muusa ning alama teeb, paneb nende seksuaalne suhe mehe kahtlema enda ihades, piirides ja suhetes korraliku sõbratari (Charli XCX) ning rõhutud toanaabriga (Chase Sui Wonders). Panused tõusevad ja võimudünaamika muutub. Araki ühendab endale omases värvikas ja stiilses filmikeeles satiiri, romantilise komöödia, müsteeriumi ja mõrva.
Haapsalu kultuurikeskus
Vestlused Viivi Luige loomingust
Kirjanik Viivi Luige 80. sünnipäevale pühendatud kohtumistesarjas avatakse tema loomingu erinevaid tahke ning arutletakse tema teoste tähenduse ja mõju üle Eesti kultuuriruumis.
Viivi Luige loomingust vestlevad kultuurikorraldaja ja kirjandusteadlane Aija Sakova ning keeleteadlane ja tõlkija Anna Verschik.
Kohtumine pakub võimaluse kuulata põnevat mõttevahetust ühe mõjukama eesti kirjaniku loomingu, keele ja ideede üle.
Viivi Luige loomingust vestlevad kultuurikorraldaja ja kirjandusteadlane Aija Sakova ning keeleteadlane ja tõlkija Anna Verschik.
Kohtumine pakub võimaluse kuulata põnevat mõttevahetust ühe mõjukama eesti kirjaniku loomingu, keele ja ideede üle.
Lääne maakonna keskraamatukogu
Metsik süda
Pärast traagilist lennuõnnetust satuvad erivägede ohvitser James Belmont (Brad Pitt) ja tema karastunud teenistuskoer Odin armutu Alaska kõnnumaa südamesse. Üheskoos on nad sunnitud asuma ellujäämise nimel loodusjõududega jõhkrasse võitlusesse. Tunnustatud lavastaja David Ayeri ("Fury", "End of Watch") "Metsik süda“ on pingeline seikluspõnevik, mis uurib mehe ja tema parima sõbra vahelist purunematut sidet, kui nad seisavad silmitsi oma seni suurima võitlusega. Osades Oscari-võitja Brad Pitt ("Once Upon a Time in Hollywood") ja Oscari-võitja JK Simmons ("Whiplash").
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 29. okt
Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026
Kaunimad kaadrid Haapsalu fotoklubi liikmete selle aasta loomingust.
Haapsalu kultuurikeskus
Arne Maasiku arhitektuurifotod
Arne Maasik Sündinud 28.4.1971 Tallinnas Lõpetanud 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna magistrikraadiga. Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2003. 2006. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. 2019. aastal Kristjan Raua preemia. Maasik on tuntud eelkõige kontseptuaalse arhitektuurifotograafia poolest, kuid üldisemalt iseloomustab teda tehniline ja kompositsiooniline perfektsionism. Viimastel aasatatel ehitab Maasik metallinstallatsioone. Osalenud pikaajalistes teaduslikes uurimisprojektides ning esinenud isikunäitustega Tallinnas, Helsingis, Roomas, Veneetsias, Berliinis, New Yorgis jm. Töid on omandanud Eesti Kunstimuuseum ja mitmed erakogud Eestis, Soomes ja USA-s. Peeter Linnap: Arne Maasiku puhul peab silmas pidama, et arhitektuurialase kõrghariduse omandanuna pakub ta mitte ainult perfektset ning nõudlikku tulemust fotograafina, vaid ka erialase mõtte loogikast kantud ja struktureeritud ning organiseeritud arusaama ehituskunstist, linnakeskkonnast koos tühermaade ning Eestile kui siirdeühiskonnale omaste arhitektuursete poollahendamatute vahealadega. Kompromissitu Maasik on seega tõsiselt võetav nii keskaegse Kuressaare linnuse, Balti-Saksa erikorra aegse sakraalarhitektuuri, modernsete metropolide kui ka postmodernse urbanistika pildilise jäädvustajana. Maasik töötab kas teadlikult või alateadlikult äärmiselt binaarses reziimis – moodsate metropolide ning ajaloolise tsivilisatsiooni kvintessents konfronteerub tema dokumentaalses mustvalges fotoloomingus nii võsastunud tühermaade kui tsivilisatsiooni vastandpoolusega. Arne Maasiku jaoks võib olla käivitavaks jõuks korrastatud tsiviliseeritud tihedaima linnastumise ning loodusliku isetekkelise stiihia vastandamine. Linnagalerii on avatud K-P 12-18.
Haapsalu linnagalerii
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Koolivaheaeg "Meie kätes" Iloni Imedemaal
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega
Iloni Imedemaa
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Vestlusõhtu “Minu tädi, Haapsalu linnapea dr. Hans Alveri tütre Halja Õnneleid Ingela päevik 1948-50.a.”
Ootame osalema Jaan Alveri vestlusõhtute sarja järgmisel kohtumisel. Jaan Alver jagab mälestusi oma tädist Halja Õnneleid Ingelast ning tutvustab tema päevikut aastatest 1948–1950.
Lääne maakonna keskraamatukogu
Läbimurret oodates
Prantslaslik vangikomöödia Laval LAURI KINK NATALI VÄLI SILVER KALJULA MATHIAS LEEDO IVO REINOK HELGUR ROSENTAL KARL EDGAR TAMMI KARMEN MEOS Autor EMMANUEL COURCOL / THIERRY DE CARBONNIÉRES Lavastaja PEEP MAASIK Lavastaja assistent OSKAR VIIRAND Helilooja MARTIN AULIS Kostüümikunstnik HEELIA SILLAMAA Grimmikunstnik MERLE LIINSOO Videokujundaja TAAVI KOHJUS Haka koreograaf LOTTA LAUREEN LOO Inspitsient-rekvisiitor CAROLYN MARDIM Kostümeerija AGE MAASIK 1985. aastal lavastas rootsi näitleja Jan Jönson kohalikus Kumla vanglas sealsete kinnipeetavatega Samuel Becketti kuulsa näidendi "Godot'd oodates". Esietenduse päeval Göteborgis põgenesid aga kuuest näitlejast viis enne etenduse algust. Kui Beckett juhtunust kuulis, kommenteeris ta seda muheledes: "Nad ei jäänud Godot'd ootama, vaid läksid ümber nurga." Lavastus "Läbimurre't oodates" põhineb sellel samal tõestisündinud lool. Näitleja Etienne (Lauri Kink), kelle loomekarjäär pole just kõrgpunktis, võtab vanglas kinnipeetavatega lavastada näidendit "Godot'd oodates". Värvikas seltskond avaldab omakorda mõju ka Etienne'ile endale. Erinevalt Jan Jönsoniga juhtunust jõuab selle loo omanäoline trupp aga menuka lavastusega lausa Pariisi! Teater TEMUFI lavastus põhineb 2020. aastal ilmunud prantsuse filmil "Un triomphe", mis linastus samal aastal ka Cannes'i filmifestivalil. Esietendus 28. novembril 2025 TEMUFI teatrimajas Viljandis.
Täispilet 35 € Sooduspilet 32 € Toetajapilet 50 € Otsemüük ja grupibroneeringud: kassa@temufi.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 30. okt
Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026
Kaunimad kaadrid Haapsalu fotoklubi liikmete selle aasta loomingust.
Haapsalu kultuurikeskus
Arne Maasiku arhitektuurifotod
Arne Maasik Sündinud 28.4.1971 Tallinnas Lõpetanud 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna magistrikraadiga. Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2003. 2006. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. 2019. aastal Kristjan Raua preemia. Maasik on tuntud eelkõige kontseptuaalse arhitektuurifotograafia poolest, kuid üldisemalt iseloomustab teda tehniline ja kompositsiooniline perfektsionism. Viimastel aasatatel ehitab Maasik metallinstallatsioone. Osalenud pikaajalistes teaduslikes uurimisprojektides ning esinenud isikunäitustega Tallinnas, Helsingis, Roomas, Veneetsias, Berliinis, New Yorgis jm. Töid on omandanud Eesti Kunstimuuseum ja mitmed erakogud Eestis, Soomes ja USA-s. Peeter Linnap: Arne Maasiku puhul peab silmas pidama, et arhitektuurialase kõrghariduse omandanuna pakub ta mitte ainult perfektset ning nõudlikku tulemust fotograafina, vaid ka erialase mõtte loogikast kantud ja struktureeritud ning organiseeritud arusaama ehituskunstist, linnakeskkonnast koos tühermaade ning Eestile kui siirdeühiskonnale omaste arhitektuursete poollahendamatute vahealadega. Kompromissitu Maasik on seega tõsiselt võetav nii keskaegse Kuressaare linnuse, Balti-Saksa erikorra aegse sakraalarhitektuuri, modernsete metropolide kui ka postmodernse urbanistika pildilise jäädvustajana. Maasik töötab kas teadlikult või alateadlikult äärmiselt binaarses reziimis – moodsate metropolide ning ajaloolise tsivilisatsiooni kvintessents konfronteerub tema dokumentaalses mustvalges fotoloomingus nii võsastunud tühermaade kui tsivilisatsiooni vastandpoolusega. Arne Maasiku jaoks võib olla käivitavaks jõuks korrastatud tsiviliseeritud tihedaima linnastumise ning loodusliku isetekkelise stiihia vastandamine. Linnagalerii on avatud K-P 12-18.
Haapsalu linnagalerii
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Koolivaheaeg "Meie kätes" Iloni Imedemaal
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega
Iloni Imedemaa
Kepphobu
13-aastane Sarah on leidnud oma kire – ja see kappab pulga otsas. Kui ta avastab kepphobuspordi, Soomest alguse saanud populaarse ala, kus noored võistlevad kepphobuste takistus- ja koolisõidus, on ta silmapilkselt võlutud. Tema parim sõbranna Dilek on aga õudusest tummaks löödud: miski ei hävita mainet kiiremini kui puust hobune. Eluaegne sõprus puruneb ja Sarah jääb üksi – kuniks ta kohtab Beatrice'. Päris ratsutajat, kes ägab oma auahne ema surve all. Kahekesi asuvad nad salaja teele suurima lava poole, mis üldse olemas on: kepphobude maailmameistrivõistlused. „Kepphobu" on südamlik ja humoorikas kogupere seiklusfilm sõprusest, julgusest ja oma unistuste järgimisest – ükskõik, mida teised arvavad. Režissöör Sonja Maria Kröner (auhinnatud „Suvemajad") ja Saksa tunnustatud produktsioonifirma Lieblingsfilm, mille „Extrawurst" oli 2026. aasta Saksamaa suurim kinohitt. Oma hääle andsid: Loviisa Kaufmann, Karoliine Miller, Mia-Simona Kaivo, Lisann Kaufmann, Priit Öövel, Nils Kosapoeg, Elis Liira, Merli Hirbaum.
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Superkangelaste käsiraamat: Punamask
Kümneaastane Lisa on kiusatud uustulnuk lagunevas Rosenhilli linnakeses. Kõik muutub, kui ta leiab salapärase raamatu, mis õpetab, kuidas omandada 101 supervõimet. Superkangelaste käsiraamatu abil saab temast Punane Mask. Lisa alistab oma kiusajad ja peatab 700 aasta vanuse müütilise mündi varguse, mis päästaks vana linna. Kui halastamatu gangsteriboss Wolfgang röövib Rosenhilli linnapea, et münt endale saada, seisab Lisa raske küsimuse ees: kas teha koostööd oma kiusajatega enne, kui Wolfgang kogu Rosenhilli purustab, või mitte?
Haapsalu kultuurikeskus
Musta pori näkku
Mihkel Raua samanimelisest menuromaanist inspireeritud seikluskomöödia, viib meid 1980ndate lõpu noorte muusikute pöörasesse maailma. Sinimustvalge on veel keelatud, riigipiir on okastraadist ning vabadusest ei ole lubatud isegi unistada. Bravuurikas 17-aastane Mihkel asub oma hevibändiga suvisele teekonnale, et astuda üles oma elu esimesel muusikafestivalil. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast bändiga kaasa, et festivalile kutsutud välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada. Klopsitakse kokku rokkiv dream team ja sõit võib alata. Mihkli jahmatuseks on Hendrik reisile kaasa võtnud oma uue pruudi Liisa, kes on juhtumisi Mihkli unistuste tüdruk. Uljusest ja alkoholist laetud tuur saab hoo sisse, noored kangelased kihutavad läbi Nõukogude Eesti absurdse olustiku ja põrkavad pea ees vastu ajastukoomikat. Raju road trip paneb proovile sõpruse, armastuse ja unistused. Muusikat ja seiklusi täis teekond kulmineerub muusikafestivaliga, kus noored rokkarid peavad saama vastuse küsimusele “olla või mitte olla?”. Peaosades Timotheus Sammul (Mihkel), Erik Hermaküla (Hendrik), Erling Eding (Kojamees) ja Carolyn Veensalu (Liisa). Teistes rollides Carmen Mikiver, Nikolai Bentsler, Ago Anderson, Jaune Kimmel, Simo Andre Kadastu, Priit Pius, Rudolfs Apse, Karin Rask, Rain Tolk, Ott Aardam jt. Filmi režissöör on Jaak Kilmi (“Sangarid”, “Tagurpidi torn”, “Vari”) ja produtsentideks Kristian Taska, Taska Film (“Suvitajad”, “Klassikokkutulek”, “Nimed Marmortahvlil“), Tanel Tatter ja Veiko Esken, Apollo Film Productions (“Apteeker Melchior“, “Talve“, “Vigased pruudid") ja Janis Kalejs Film Angels Studio (“O2”, “Sangarid”, “Apteeker Melchior"), Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid Tallifornia (“Pikad paberid”, “Lapsmasin”, “Ameerika suvi”). Filmi stsenarist on Martin Algus (“Kalev”, “Elu ja armastus”, “Sangarid"), operaator Elen Lotman, kunstnik Katrin Sipelgas, kostüümikunstnik Anu Lensment. „Musta pori näkku“ valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital, Viru Filmifond ja Tartu Filmifond, Läti Filmikeskuse ja Läti riikliku tagasimakse fondid. Filmi sponsorid on Alexela, A.Le Coq, Apotheka, Postimees, Kanal 2, Coca-Cola, Tradehouse ning Babe.
Haapsalu kultuurikeskus
Tahan sinult seksi
Gregg Araki („MYSTERIOUS SKIN”, „THE DOOM GENERATION”, „WHITE BIRD IN A BLIZZARD”) uusim film „TAHAN SINULT SEKSI” jutustab heasüdamlikust, kuigi sihitust 20. eluaastates Elliotist (Cooper Hoffman), kelle fantaasiad viiakse kiirelt ellu, kui ta saab tööle tunnustatud kunstniku ja provokaatori Erika Tracy (Olivia Wilde) alluvuses. Kui Erika kontoris piiridest loobub ja Elliotist oma muusa ning alama teeb, paneb nende seksuaalne suhe mehe kahtlema enda ihades, piirides ja suhetes korraliku sõbratari (Charli XCX) ning rõhutud toanaabriga (Chase Sui Wonders). Panused tõusevad ja võimudünaamika muutub. Araki ühendab endale omases värvikas ja stiilses filmikeeles satiiri, romantilise komöödia, müsteeriumi ja mõrva.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 31. okt
Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026
Kaunimad kaadrid Haapsalu fotoklubi liikmete selle aasta loomingust.
Haapsalu kultuurikeskus
Arne Maasiku arhitektuurifotod
Arne Maasik Sündinud 28.4.1971 Tallinnas Lõpetanud 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna magistrikraadiga. Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2003. 2006. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. 2019. aastal Kristjan Raua preemia. Maasik on tuntud eelkõige kontseptuaalse arhitektuurifotograafia poolest, kuid üldisemalt iseloomustab teda tehniline ja kompositsiooniline perfektsionism. Viimastel aasatatel ehitab Maasik metallinstallatsioone. Osalenud pikaajalistes teaduslikes uurimisprojektides ning esinenud isikunäitustega Tallinnas, Helsingis, Roomas, Veneetsias, Berliinis, New Yorgis jm. Töid on omandanud Eesti Kunstimuuseum ja mitmed erakogud Eestis, Soomes ja USA-s. Peeter Linnap: Arne Maasiku puhul peab silmas pidama, et arhitektuurialase kõrghariduse omandanuna pakub ta mitte ainult perfektset ning nõudlikku tulemust fotograafina, vaid ka erialase mõtte loogikast kantud ja struktureeritud ning organiseeritud arusaama ehituskunstist, linnakeskkonnast koos tühermaade ning Eestile kui siirdeühiskonnale omaste arhitektuursete poollahendamatute vahealadega. Kompromissitu Maasik on seega tõsiselt võetav nii keskaegse Kuressaare linnuse, Balti-Saksa erikorra aegse sakraalarhitektuuri, modernsete metropolide kui ka postmodernse urbanistika pildilise jäädvustajana. Maasik töötab kas teadlikult või alateadlikult äärmiselt binaarses reziimis – moodsate metropolide ning ajaloolise tsivilisatsiooni kvintessents konfronteerub tema dokumentaalses mustvalges fotoloomingus nii võsastunud tühermaade kui tsivilisatsiooni vastandpoolusega. Arne Maasiku jaoks võib olla käivitavaks jõuks korrastatud tsiviliseeritud tihedaima linnastumise ning loodusliku isetekkelise stiihia vastandamine. Linnagalerii on avatud K-P 12-18.
Haapsalu linnagalerii
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Superkangelaste käsiraamat: Punamask
Kümneaastane Lisa on kiusatud uustulnuk lagunevas Rosenhilli linnakeses. Kõik muutub, kui ta leiab salapärase raamatu, mis õpetab, kuidas omandada 101 supervõimet. Superkangelaste käsiraamatu abil saab temast Punane Mask. Lisa alistab oma kiusajad ja peatab 700 aasta vanuse müütilise mündi varguse, mis päästaks vana linna. Kui halastamatu gangsteriboss Wolfgang röövib Rosenhilli linnapea, et münt endale saada, seisab Lisa raske küsimuse ees: kas teha koostööd oma kiusajatega enne, kui Wolfgang kogu Rosenhilli purustab, või mitte?
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Koolivaheaeg "Meie kätes" Iloni Imedemaal
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega
Iloni Imedemaa
Metsik süda
Pärast traagilist lennuõnnetust satuvad erivägede ohvitser James Belmont (Brad Pitt) ja tema karastunud teenistuskoer Odin armutu Alaska kõnnumaa südamesse. Üheskoos on nad sunnitud asuma ellujäämise nimel loodusjõududega jõhkrasse võitlusesse. Tunnustatud lavastaja David Ayeri ("Fury", "End of Watch") "Metsik süda“ on pingeline seikluspõnevik, mis uurib mehe ja tema parima sõbra vahelist purunematut sidet, kui nad seisavad silmitsi oma seni suurima võitlusega. Osades Oscari-võitja Brad Pitt ("Once Upon a Time in Hollywood") ja Oscari-võitja JK Simmons ("Whiplash").
Haapsalu kultuurikeskus
Tahan sinult seksi
Gregg Araki („MYSTERIOUS SKIN”, „THE DOOM GENERATION”, „WHITE BIRD IN A BLIZZARD”) uusim film „TAHAN SINULT SEKSI” jutustab heasüdamlikust, kuigi sihitust 20. eluaastates Elliotist (Cooper Hoffman), kelle fantaasiad viiakse kiirelt ellu, kui ta saab tööle tunnustatud kunstniku ja provokaatori Erika Tracy (Olivia Wilde) alluvuses. Kui Erika kontoris piiridest loobub ja Elliotist oma muusa ning alama teeb, paneb nende seksuaalne suhe mehe kahtlema enda ihades, piirides ja suhetes korraliku sõbratari (Charli XCX) ning rõhutud toanaabriga (Chase Sui Wonders). Panused tõusevad ja võimudünaamika muutub. Araki ühendab endale omases värvikas ja stiilses filmikeeles satiiri, romantilise komöödia, müsteeriumi ja mõrva.
Haapsalu kultuurikeskus
HALLOWEENIPIDU HERMANIS
meil on teile põhjus, miks ühel neist paljudest pimedatest õhtutest kodust välja tulla! seekord on selleks 31. oktoober ehk halloween, rahvakeeli halloviin 🎃 kommid jätame lastele, pommid ukrainale, aga napsu & lõbusad muusikapalad saate teie! 🍾
🤡 nagu halloweenil kombeks - kostüümid on vägagi tervitatavad! lausa nii tervitatavad, et kostüümiga tulles tervitame maja poolt tasuta tervitusnapsuga
(muide - kultuurimajast saab kostüüme laenutada)
🤢 õhtu tuleb vastikult maitsev, sest baaris ootab erimenüü Janar Koddo tiktoki kokteilikoolist inspireeritud eriti õudsate jookidega!
HAPPY HOUR ehk esimesel tunnil kehtib erimenüü jookidele -40% soodustus! tule tee sõpradega üks õõvastav degustatsioon!
🎹 muusikat mängivad lemmikud muinasjutu kangelased & suured maiasmokad hansel&gretel.
kui ghostbuster mängitud, kõlab muu lustakas muusika, mis kokku kogutud lähemalt & kaugemalt
nagu ikka on parimad asjad elus TASUTA 🤑
⏰ algus 22
22-23 HAPPY HOUR
alates 23 muuusika!
🤡 nagu halloweenil kombeks - kostüümid on vägagi tervitatavad! lausa nii tervitatavad, et kostüümiga tulles tervitame maja poolt tasuta tervitusnapsuga
(muide - kultuurimajast saab kostüüme laenutada)
🤢 õhtu tuleb vastikult maitsev, sest baaris ootab erimenüü Janar Koddo tiktoki kokteilikoolist inspireeritud eriti õudsate jookidega!
HAPPY HOUR ehk esimesel tunnil kehtib erimenüü jookidele -40% soodustus! tule tee sõpradega üks õõvastav degustatsioon!
🎹 muusikat mängivad lemmikud muinasjutu kangelased & suured maiasmokad hansel&gretel.
kui ghostbuster mängitud, kõlab muu lustakas muusika, mis kokku kogutud lähemalt & kaugemalt
nagu ikka on parimad asjad elus TASUTA 🤑
⏰ algus 22
22-23 HAPPY HOUR
alates 23 muuusika!
Herman Bistro & Bar
Pühapäev
- 01. nov.
Arne Maasiku arhitektuurifotod
Arne Maasik Sündinud 28.4.1971 Tallinnas Lõpetanud 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna magistrikraadiga. Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2003. 2006. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. 2019. aastal Kristjan Raua preemia. Maasik on tuntud eelkõige kontseptuaalse arhitektuurifotograafia poolest, kuid üldisemalt iseloomustab teda tehniline ja kompositsiooniline perfektsionism. Viimastel aasatatel ehitab Maasik metallinstallatsioone. Osalenud pikaajalistes teaduslikes uurimisprojektides ning esinenud isikunäitustega Tallinnas, Helsingis, Roomas, Veneetsias, Berliinis, New Yorgis jm. Töid on omandanud Eesti Kunstimuuseum ja mitmed erakogud Eestis, Soomes ja USA-s. Peeter Linnap: Arne Maasiku puhul peab silmas pidama, et arhitektuurialase kõrghariduse omandanuna pakub ta mitte ainult perfektset ning nõudlikku tulemust fotograafina, vaid ka erialase mõtte loogikast kantud ja struktureeritud ning organiseeritud arusaama ehituskunstist, linnakeskkonnast koos tühermaade ning Eestile kui siirdeühiskonnale omaste arhitektuursete poollahendamatute vahealadega. Kompromissitu Maasik on seega tõsiselt võetav nii keskaegse Kuressaare linnuse, Balti-Saksa erikorra aegse sakraalarhitektuuri, modernsete metropolide kui ka postmodernse urbanistika pildilise jäädvustajana. Maasik töötab kas teadlikult või alateadlikult äärmiselt binaarses reziimis – moodsate metropolide ning ajaloolise tsivilisatsiooni kvintessents konfronteerub tema dokumentaalses mustvalges fotoloomingus nii võsastunud tühermaade kui tsivilisatsiooni vastandpoolusega. Arne Maasiku jaoks võib olla käivitavaks jõuks korrastatud tsiviliseeritud tihedaima linnastumise ning loodusliku isetekkelise stiihia vastandamine. Linnagalerii on avatud K-P 12-18.
Haapsalu linnagalerii
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Koolivaheaeg "Meie kätes" Iloni Imedemaal
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega
Iloni Imedemaa
Kontsert Toomkirikus: Avessoni avastamas. Lembit Avesson 101
Kontserdil kõlab valik Lembit Avessoni (1925–2008) rikkalikust ja Eestis seni vähe kuuldud loomingust. Esinevad Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, Viimsi Püha Jaakobi koguduse kammerkoor Andrus Kalveti juhatusel, Sirli Laanesaar ( viiul) ja Ene Salumäe (orel ja klaver). Mälestusi heliloojast loeb Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Hingede aeg on mälestuste ja lahkunute meenutamise aeg. Tule Avessoni avastama!
Haapsalu toomkirik
Esmaspäev
- 02. nov.
Paul Neitsovi kitarrikontsert "Öö küünlavalgel- hingedeaeg"
“Öö küünlavalgel - Hingedeaeg”
Hingedepäeva õhtul täitub Haapsalu toomikirik sadade küünlatulede ning sooja akustilise kitarrimuusikaga. Paul Neitsov esineb üksi ja vaheajata.
Kavas kõlavad armastatud meloodiate kitarriseaded , eesti muusika ja Pauli omalooming. Kava on peamiselt instrumentaalne, kuid mõned laulud kõlavad ka Pauli enda esituses.
Küünlavalgus, ajalooline kontserdipaik ja hingedeaja vaikus panevad argipäeva hetkeks peatuma ning õhtust kujuneb tavapärasest kontserdist isiklikum elamus.
Kontsert kestab ligikaudu 75–80 minutit ilma vaheajata.
2. novembril kell 19.00 - Haapsalu toomkirik
Piletid müügil Piletilevis ja Piletikeskuses.
https://sviby.com/short-url/pkez9y
Piletihinnale lisandub piletiplatvormi teenustasu.
Lapsed kuni 7a (kaasa arvatud) külastavad kontserti tasuta.
Hingedepäeva õhtul täitub Haapsalu toomikirik sadade küünlatulede ning sooja akustilise kitarrimuusikaga. Paul Neitsov esineb üksi ja vaheajata.
Kavas kõlavad armastatud meloodiate kitarriseaded , eesti muusika ja Pauli omalooming. Kava on peamiselt instrumentaalne, kuid mõned laulud kõlavad ka Pauli enda esituses.
Küünlavalgus, ajalooline kontserdipaik ja hingedeaja vaikus panevad argipäeva hetkeks peatuma ning õhtust kujuneb tavapärasest kontserdist isiklikum elamus.
Kontsert kestab ligikaudu 75–80 minutit ilma vaheajata.
2. novembril kell 19.00 - Haapsalu toomkirik
Piletid müügil Piletilevis ja Piletikeskuses.
https://sviby.com/short-url/pkez9y
Piletihinnale lisandub piletiplatvormi teenustasu.
Lapsed kuni 7a (kaasa arvatud) külastavad kontserti tasuta.
Haapsalu toomkirik
Tantsulavastus "Hetk"
Ainulaadne ja kordumatu “Hetk”. Kas oled valmis kogema viite soolot, mis sünnivad igal õhtul uuesti ja ainukordselt sinu silme all? "Hetk" on improvisatsiooniline tantsulavastus, kus erineva tausta ja stiiliga tantsijad loovad koos muusikutega kordumatu ja ettearvamatu etenduse. Iga etendus on ainulaadne, sest tantsijad ja muusik reageerivad hetkeolukorrale ja üksteisele, luues pidevalt muutuvaid mustreid ja emotsioone. Lavastuses kohtuvad kaasaegne tants, improvisatsioon ja elav muusika, mis on loodud kitarri, süntesaatori ja trummimasinate abil. Tantsijad esitavad soolosid ja grupis improvisatsioone, mis põhinevad eelnevalt kokkulepitud struktuuril ja märkidel, mis on inspireeritud erinevate eesti luuletajate loomingust. "Hetk" on õhtu, mis väärtustab isikupära, julgust ja hetkes olemist. See on kutse avastamaks tantsu ja muusika kaudu inimloomuse sügavusi, et kogeda midagi täiesti uut ja erilist. Tule ja ole osa kordumatust hetkest! Lavastus ja kontseptsioon: Igor Lider Tantsijad: Marek Vetik, Agnes Ihoma, Edgar Vunš, Pääsu-Liis Kens, Anastasiia Lider, Ignat Lahno, Anastassia Tukova, Edgar Budza, Rūta Ronja Pakalne, Mark Monak, Sofia Kruusamägi, Igor Lider, Anastassia Lider, Dylan Mayoral (NB! Tantsijate koosseisud etendustel on erinevad, laval korraga viis tantsijat.) Muusikaline kujundaja laivis: Erki Pärnoja või Igor Lider või Karl Birnbaum Valguskujundaja: Joosep Kurm Stilist: Karmen Teesi Pregel Graafiline disain, fotod, videod: Kadi Aare Produktsioon ja korraldus: Eesti Tantsuagentuur Kestus: 50 minutit Esietendus: 12. aprillil 2025 Rakvere Kultuurikeskuses Täname: Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kultuurkapital, Pakenditööstus, Supporting and Promoting Arts in Rural Settlements of Europe, Loov Euroopa Eesti Tantsuagentuuri ja kohalike kultuurikorraldajate eestvedamisel toob TantsuMENÜÜ tantsuetendused kõikjale Eestis.
Täispilet 15.90 € Sooduspilet (õpilane, pensionär) 10.90 €
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 03. nov.
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Kolmapäev
- 04. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Stockmann Yard – Kaubamaja kurikaelad
Vana Baskini Teatri etendus Rikkad kliendid, piltilusad müüjad ja hulljulged vargad – tere tulemast Stockmanni telgitagustesse! Legendaarses kaubamajas läheb elu iga päevaga pöörasemaks. Kaupa kaob müstilisel kombel ja pätibande tunneb end riiulite vahel nagu kodus. Kaubamaja turvaosakond ehk Stockmann Yard on võimetu, sest niidid viivad sinna, kuhu keegi vaadata ei julge. Ega ometi keegi töötajatest pättidega mestis ole? Kaosele lisab tuure juurde Soomest saabuv tige revident, kes on otsustanud korra majja lüüa. Algab kassi-hiire mäng, kus põrkuvad armastus ja ahnus, naiivsus ja kavalus. Kes jääb vahele? Kes keda armastab? Ja kes lahkub kaubamajast käed raudus? Soome bestselleril põhinev lavastus on ühtaegu nii kriminaalne kui ka naerutav. See on komöödia, mis pilkab inimlikke nõrkusi ja ühteaegu kiirkursus poevarguste maailma telgitagustest, mis paneb teid järgmisel korral kaubamajas ringi vaatama hoopis uue pilguga. Loo autor ja lavastaja Antto Terrastöötas 18 aastat Helsingi Stockmannis detektiivina, lahendades üle 10 000 vargusjuhtumi. See mees teab, millest räägib. Laval Eesti komöödiatipud: Elina Reinold, Ott Sepp ja Jan Uuspõld. Autor ja lavastaja: Antto Terras (FIN) Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Täispilet 30 € Sooduspilet (pensionär, õpilane, üliõpilane) 27 € Piletilevist ostes lisandub pileti hinnale teenustasu 1.90 €.
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 05. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
"Autoroolis enesekindlalt" Tasuta koolitusprogramm Läänemaa 55+ vanuses ja/või erivajadusega autojuhtidele
Kas tunned end liikluses varasemast ebakindlamalt? Kas auto
uued funktsioonid või navigatsioonirakendused tekitavad küsimusi?
MTÜ Kodukant Läänemaa ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž
kutsuvad osalema tasuta koolitusprogrammis, mis aitab värskendada
teadmisi ning tunda end autokoolis kindlamalt ja turvalisemalt.
Programmis osaledes saad:
* Praktilisi
teadmisi liiklusreeglitest ja turvalisest liiklemisest;
* 45-minutiline personaalne sõidutund juhendajaga Sinu enda autoga Haapsalu linnas;
* Abi Google Mapsi või Waze’i kasutamisel;
* Juhised oma auto ergonoomiliseks ja turvaliseks seadistamiseks.
· 05.11.2026 kell 13-16 Panga Pesa, Panga küla,
Haapsalu, personaalsed sõidutunnid Haapsalus 27.11.2026
Seminarid on kõikides asukohtades sama sisuga. Seminari
viivad läbi Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse üliõpilased ja
õppekava juht Tarmo Vanamõisa.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.
Kohti on kogu programmis kokku kuni 50. Osalemise eelduseks on kehtiv juhiluba
ja tervisetõend
Registreeru: https://forms.gle/LXiwrhzcXCHwEh5q6
Lisainfo: Kadi Paaliste e-post: kadipaaliste@gmail.com; tel 56248565
Projekt "Turvaline ja aktiivne elu – kindlalt
teel" viiakse ellu Kodukant Läänemaa ESF+ meetme „Sotsiaalteenuste
arendamine" raames.
uued funktsioonid või navigatsioonirakendused tekitavad küsimusi?
MTÜ Kodukant Läänemaa ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž
kutsuvad osalema tasuta koolitusprogrammis, mis aitab värskendada
teadmisi ning tunda end autokoolis kindlamalt ja turvalisemalt.
Programmis osaledes saad:
* Praktilisi
teadmisi liiklusreeglitest ja turvalisest liiklemisest;
* 45-minutiline personaalne sõidutund juhendajaga Sinu enda autoga Haapsalu linnas;
* Abi Google Mapsi või Waze’i kasutamisel;
* Juhised oma auto ergonoomiliseks ja turvaliseks seadistamiseks.
· 05.11.2026 kell 13-16 Panga Pesa, Panga küla,
Haapsalu, personaalsed sõidutunnid Haapsalus 27.11.2026
Seminarid on kõikides asukohtades sama sisuga. Seminari
viivad läbi Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse üliõpilased ja
õppekava juht Tarmo Vanamõisa.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.
Kohti on kogu programmis kokku kuni 50. Osalemise eelduseks on kehtiv juhiluba
ja tervisetõend
Registreeru: https://forms.gle/LXiwrhzcXCHwEh5q6
Lisainfo: Kadi Paaliste e-post: kadipaaliste@gmail.com; tel 56248565
Projekt "Turvaline ja aktiivne elu – kindlalt
teel" viiakse ellu Kodukant Läänemaa ESF+ meetme „Sotsiaalteenuste
arendamine" raames.
Panga Pesa, Panga tee 1, Haapsalu
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Reede
- 06. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Mardiaeg Ants Laikmaa muuseumis
Hakkame santima! Ants Laikmaa muuseumis valmistume mardipäevaks otsimismänguga. Kui kardad, et õnn ei tule mardisantide näol ise õuele, siis ei tasu käed rüpes istuda vaid minna otsima.
6.-8. novembril on Laikmaa muuseumi pargis peidus varandus, mis vajab leidmist ja kokku panemist! Otsimismängus saab osaleda muuseumi lahtioleku aegadel reedest pühapäevani kell 11-16.
6.-8. novembril on Laikmaa muuseumi pargis peidus varandus, mis vajab leidmist ja kokku panemist! Otsimismängus saab osaleda muuseumi lahtioleku aegadel reedest pühapäevani kell 11-16.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Laupäev
- 07. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Mardiaeg Ants Laikmaa muuseumis
Hakkame santima! Ants Laikmaa muuseumis valmistume mardipäevaks otsimismänguga. Kui kardad, et õnn ei tule mardisantide näol ise õuele, siis ei tasu käed rüpes istuda vaid minna otsima.
6.-8. novembril on Laikmaa muuseumi pargis peidus varandus, mis vajab leidmist ja kokku panemist! Otsimismängus saab osaleda muuseumi lahtioleku aegadel reedest pühapäevani kell 11-16.
6.-8. novembril on Laikmaa muuseumi pargis peidus varandus, mis vajab leidmist ja kokku panemist! Otsimismängus saab osaleda muuseumi lahtioleku aegadel reedest pühapäevani kell 11-16.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Riiete müük
Riided Soome laost. Vabaajariided, välisriided jm naistele, meestele ja lastele.
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
MeediaRadar: Meedia meie elus – ohtlikud lõksud ja kasulikud tehnoloogiad (koolitus toimub vene keeles)
MeediaRadar: Meedia meie elus – ohtlikud lõksud ja kasulikud tehnoloogiad
Praktilises töötoas õpime ära tundma valeinfot, manipulatsiooni ja tehisaru abil loodud eksitavat sisu. Räägime digiturvalisusest, pettustest ning harjutame kriitilist mõtlemist. Koolitaja on Julia Rodina (MTÜ Tuleviku Meedia). Koolitus toimub vene keeles. Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine: https://forms.gle/7MYdS2FBuD92YFKA9
MeediaRadar: Медиа в нашей жизни – опасные ловушки и полезные технологии
На практическом мастер-классе научимся распознавать ложную информацию, манипуляции и вводящий в заблуждение контент, созданный искусственным интеллектом. Поговорим о цифровой безопасности, мошенничестве и критическом мышлении. Ведущая: Юлия Родина (MTÜ Tuleviku Meedia). Мероприятие проходит на русском языке. Участие бесплатное, требуется регистрация: https://forms.gle/7MYdS2FBuD92YFKA9
Praktilises töötoas õpime ära tundma valeinfot, manipulatsiooni ja tehisaru abil loodud eksitavat sisu. Räägime digiturvalisusest, pettustest ning harjutame kriitilist mõtlemist. Koolitaja on Julia Rodina (MTÜ Tuleviku Meedia). Koolitus toimub vene keeles. Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine: https://forms.gle/7MYdS2FBuD92YFKA9
MeediaRadar: Медиа в нашей жизни – опасные ловушки и полезные технологии
На практическом мастер-классе научимся распознавать ложную информацию, манипуляции и вводящий в заблуждение контент, созданный искусственным интеллектом. Поговорим о цифровой безопасности, мошенничестве и критическом мышлении. Ведущая: Юлия Родина (MTÜ Tuleviku Meedia). Мероприятие проходит на русском языке. Участие бесплатное, требуется регистрация: https://forms.gle/7MYdS2FBuD92YFKA9
Lääne maakonna keskraamatukogu
BINGO ÕHTU 35
bingbangbingo! 🎰 palume teid taas bingole! nimelt on baarikrediiti kogunenud juba 200€ mis tähendab, et eelmisest võidust on rekord arv bingosid möödas. kaua võib!
🎲 tegu on äärmiselt lihtsa mänguga, ei pea liigselt mõtet piinama laupäeva õhtul - tarvis ainult numbri õnne! bingo on mõnusalt meeleolukas & seltskondlik tegevus, mille saatel õhtut veeta.
🏆 kaotada pole midagi, võimalik on vaid võita. auhinnad tulevad Hermani baarist & köögist & meie sponsoritelt, kes on hoolitsenud, et teekond täismänguni oleks meeleolukas ja maitsev
1 bingopilet = 1€
alustame kell 21:00
laupäev
🎲 tegu on äärmiselt lihtsa mänguga, ei pea liigselt mõtet piinama laupäeva õhtul - tarvis ainult numbri õnne! bingo on mõnusalt meeleolukas & seltskondlik tegevus, mille saatel õhtut veeta.
🏆 kaotada pole midagi, võimalik on vaid võita. auhinnad tulevad Hermani baarist & köögist & meie sponsoritelt, kes on hoolitsenud, et teekond täismänguni oleks meeleolukas ja maitsev
1 bingopilet = 1€
alustame kell 21:00
laupäev
Herman Bistro & Bar
Pühapäev
- 08. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Mardiaeg Ants Laikmaa muuseumis
Hakkame santima! Ants Laikmaa muuseumis valmistume mardipäevaks otsimismänguga. Kui kardad, et õnn ei tule mardisantide näol ise õuele, siis ei tasu käed rüpes istuda vaid minna otsima.
6.-8. novembril on Laikmaa muuseumi pargis peidus varandus, mis vajab leidmist ja kokku panemist! Otsimismängus saab osaleda muuseumi lahtioleku aegadel reedest pühapäevani kell 11-16.
6.-8. novembril on Laikmaa muuseumi pargis peidus varandus, mis vajab leidmist ja kokku panemist! Otsimismängus saab osaleda muuseumi lahtioleku aegadel reedest pühapäevani kell 11-16.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Teisipäev
- 10. nov.
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Jazzliit ja Haapsalu Jazziklubi LIVE | Tralla, Räpp, Kass, Talts „Elust, armastusega“
Liina Tralla – laul Lauri Räpp – tekst Peedu Kass – kontrabass Marek Talts – kitarr „Elust, armastusega“ on soe ja poeetiline muusikaõhtu, kus kohtuvad eesti keel, laul ja sõna. See on rännak läbi elu värvide ja varjude, ootamatuste ja keerdkäikude, jutustatud helisevas emakeeles ning kantud siirast tähelepanust kõige ümbritseva vastu. Kavas põimuvad laulud ja luuletused, mõtisklused ja märkamised, millest kujuneb terviklik lugu armastusest – armastusest elu, inimeste ja maailma vastu, just sellisena, nagu see on. Eesti keele rikkalikku kõla kannavad nii varasemate luuletajate tekstid kui ka tänapäevased laulud, mille vahele põimuvad isiklikud lood ja mõtisklused. Kõlapilt on õhuline ja maitsekas, toetudes kitarrile ja kontrabassile ning jättes ruumi sõnale, vaikusele ja hetkes sündivale tundele. See on kontsert kuulajale, kes hindab ehedust, keele ilu ja muusikat, mis ei suru peale, vaid kutsub kaasa mõtlema ja tundma. Muusikalise terviku loovad Liina laulud ja Lauri tekstid, mida aitavad kõlama panna Marek Talts kitarril ning Peedu Kass kontrabassil. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Pilet eelmüügist 19.90 € Pilet tund enne algust kohapeal 23 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 11. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Kaval-Ants ja Vanapagan
Teatribussi lastelavastus elava muusikaga KAVAL-ANTS JA VANAPAGAN Näidend: Erki Aule Lavastaja ja dramatiseerija: Marko Mäesaar Muusika ja laulud: Inga Lunge ja Toomas Lunge Liikumisjuht: Jaanika Tammaru (Must Kast) Kunstnik: Triinu Pungits Visuaal: Kuldar Leement Osades: Toomas Lunge, Helgur Rosental, Marko Mäesaar Kui Kaval-Ants oleks töökas mees, oleks kõik maailma tööd juba ammu sada aastat ette tehtud. Kaval-Ants osutub aga Vanapagana juures töötades hoopis kõrvale viilijaks ja eemale hiilijaks, valetajaks ja vassijaks, kulla minema tassijaks. Tundub, et tema eesmärk on lubatud töö tegemise asemel pahatahtlikult Vanapaganale aina rohkem ja rohkem kahju teha. Vanapagan hammustab küll Kaval-Antsu sahkerdamise läbi, aga laseb mängul omasoodu minna… Kelle poole jääb lõpuks kaalukauss? Kas peale jääb töökus ja siirus või laiskus ja sulitembud? Kuna just lapsed on need, kes on kogu lugu kõrvalt näinud, jääbki etenduse lõpp nende otsustada. Esietendus 22. veebruaril 2025 Teatri Kodus
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Neljapäev
- 12. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
SEEMAN, NORMANN, JÕEKALDA ''Lõpuks ometi! Aasta suurim show!''
SEEMAN, NORMANN, JÕEKALDA – kolm legendaarset meelelahutajat! Neid toob kokku ülesanne panna püsti aastavahetuse säravaim telešõu. Telekanalite omavahelises võitluses on ühel kanalil õnnestunud kokku meelitada koomikute supertrio. Panused on maksimaalsed! See lihtsalt peab õnnestuma! Nad pole kohtunud mitu aastat. Nad ei salli üksteist silmaotsaski. Ja neil pole mitte ühtegi head ideed. Ettevalmistuseks on aega napilt, sest juba teises vaatuses tuleb minna "otse-eetrisse". Ja siis sekkub nende plaanidesse ootamatu loodusjõud – LAURI NEBEL! Osades Sepo Seeman Kristjan Jõekalda Henrik Normann Lauri Nebel Antti Kammiste Lisabet Loigu ja tantsutrupp Särasõstrad Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Maarja Meeru
Täispilet 42.45 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär ja puudega inimene) 40.40 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 13. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Laupäev
- 14. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitus
Haapsalu Kunstiklubi sügisnäitusel on väljas 23 liikme tööd (19 maalijat ja 4 vormikunsti esindajat).
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Pühapäev
- 15. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eriline pühapäev Ants Laikmaa muuseumis
Eriliste pühapäevadega tähistame Ants Laikmaa muuseumis kunstniku 160. sünniaastapäeva. Eriliste pühapäevadega toome esile Ants Laikmaa pereliikmeid ja sõbrad, kellele ta on oma kodupargis pühendanud tammed. 15. novembril tähistame Aino Suitsu sünniaastapäeva kohvi ja kirjandusega.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Teisipäev
- 17. nov.
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Üksikvisa
7. oktoobril esietendub Ott Aardami kirjutatud, Maria Petersoni lavastatud, Priit Piusi ja Laura Peterson Aardami mängitud uuslavastus ÜKSIKVISA. Üksikvisa on POINT Productionsi koosloome lavastus, mis on tõukunud päriselu sündmustest ning otsib vastuseid küsimustele: Mis juhtub inimesega, kes on ehitanud kogu oma elu toimivale süsteemile, kui ühel päeval hakkab see süsteem murenema? Marko kasvatab pärast abielu purunemist üksi kahte poega. Ta on endine sõdur, pühendunud isa ja populaarse videoblogi ÜKSIKVISA looja, kes näitab tuhandetele jälgijatele, kuidas isana ka kõige keerulisemates olukordades koos lastega hakkama saada. Tema maailma väärtusteks on kord, vastutus ja üks kindel lubadus: oma laste elust ta ei kao. Ühel päeval saabub Marko koju ajakirjanik Liz, et teha lugu mehest, kes pärast lahutust elu uuesti üles ehitas. Kuid enne Markoga kohtumist on Liz rääkinud ka tema eksabikaasa Mirjamiga – ja kuulnud hoopis teistsugust versiooni samast abielust. Intervjuust saab kiiresti midagi enamat kui ajaleheartikkel. Kus lõpeb hoolimine ja algab kontroll? Kas armastus annab meile õiguse teist inimest kaitsta ka siis, kui tema seda kaitset ei taha? Kas perekond jääb perekonnaks ka pärast seda, kui paarisuhe on lõppenud? Mida vajavad suhtes naised ja mida mehed? Ja miks võib ühe inimese turvatunne olla teise jaoks vangla? „ÜKSIKVISA“on terava huumori ja psühholoogilise pingega lugu paarisuhtest, lahutusest ja vanemlusest maailmas, kus eraelust on saanud üha enam avalik lugu. Me näitame teistele oma õnne, põhimõtteid, lapsi ja tõdesid – aga mis jääb kaadri taha? Kui palju sellest, mida me enda kohta jutustame, on päriselt tõde? See on kahe inimese kohtumine, kellel mõlemal on oma tõde ja oma haavad – ning kes mõlemad arvavad, et teavad, kuidas maailm toimib. Kas selles üha polariseerunumas maailmas oskavad mees ja naine veel päriselt teineteist kuulata? Kas me oskame anda vabadust sellele, keda armastame? Ja võib-olla kõige olulisem küsimus: Kas pärast narratiivi katkemist oskame andeks anda ka iseendale? Autor: Ott Aardam Lavastaja: Maria Peterson Kunstnik: Nele Sooväli OSADES Marko: Priit Pius (Tallinna Linnateater) Liz: Laura Peterson Aardam (Theatrum) Produtsent: Karl Kermes
Täispilet 36 € Sooduspilet (õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele) 32 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 18. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Neljapäev
- 19. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Reede
- 20. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kadriaeg Ants Laikmaa muuseumis
Hakkame santima! Kadriaeg kuulutab peagi saabuvaid jõule ning siis pöörame Ants Laikmaa kodumuuseumis tähelepanu kodu kaunistamisele.
20.-22. novembril kell 11-16 saab muuseumis valmistada Lääne-Eestile iseloomulikke rookroone. Kasutame õppimiseks ja harjutamiseks paberist kõrsi, nii sobib meisterdamine ka päris algajatele.
20.-22. novembril kell 11-16 saab muuseumis valmistada Lääne-Eestile iseloomulikke rookroone. Kasutame õppimiseks ja harjutamiseks paberist kõrsi, nii sobib meisterdamine ka päris algajatele.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Laupäev
- 21. nov.
Läänemaa karikavõistlused võrkpallis (naiskonnad)
Spordiala: Saalivõrkpall
Korraldaja: VK Haapsalu MTÜ
Korraldaja: VK Haapsalu MTÜ
Haapsalu spordikeskus
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kadriaeg Ants Laikmaa muuseumis
Hakkame santima! Kadriaeg kuulutab peagi saabuvaid jõule ning siis pöörame Ants Laikmaa kodumuuseumis tähelepanu kodu kaunistamisele.
20.-22. novembril kell 11-16 saab muuseumis valmistada Lääne-Eestile iseloomulikke rookroone. Kasutame õppimiseks ja harjutamiseks paberist kõrsi, nii sobib meisterdamine ka päris algajatele.
20.-22. novembril kell 11-16 saab muuseumis valmistada Lääne-Eestile iseloomulikke rookroone. Kasutame õppimiseks ja harjutamiseks paberist kõrsi, nii sobib meisterdamine ka päris algajatele.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Pühapäev
- 22. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kadriaeg Ants Laikmaa muuseumis
Hakkame santima! Kadriaeg kuulutab peagi saabuvaid jõule ning siis pöörame Ants Laikmaa kodumuuseumis tähelepanu kodu kaunistamisele.
20.-22. novembril kell 11-16 saab muuseumis valmistada Lääne-Eestile iseloomulikke rookroone. Kasutame õppimiseks ja harjutamiseks paberist kõrsi, nii sobib meisterdamine ka päris algajatele.
20.-22. novembril kell 11-16 saab muuseumis valmistada Lääne-Eestile iseloomulikke rookroone. Kasutame õppimiseks ja harjutamiseks paberist kõrsi, nii sobib meisterdamine ka päris algajatele.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Esmaspäev
- 23. nov.
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 25. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 26. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Vabariigi pillimeeste tuur
19.–27. novembrini tuuritab Vabariigi Pillimeeste killavoor mööda Eestimaa maanteid, et rõõmustada oma pillimänguga eestimaa noori ja vanu. Oma pillide ja lauludega astuvad üles kolm viimast Vabariigi Pillimehe tiitlikandjat: Martin Arak, Kert Krüsban ja Toomas Valk. Tallinna kontserdil Nõmme Kultuurikeskuses liitub nendega erikülalisena ajaloo esimene Vabariigi Pillimees Juhan Uppin. -> 26. novembril tulevad pillimehed külla Haapsallu! -> Kontsert toimub Haapsalu Kultuurikeskuses, algus kell 19.00. 2018. aastal esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppinit võib pidada oma põlvkonna lugupeetuimaks ja tituleerituimaks pillimeheks. Tema igapäevatööks muusiku ameti kõrval on samuti muusika, täpsemalt pärimusmuusika õpetamine ja uurimine. Uppini „igapäevaseks“ pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ kandled. Martin Arak, tuntud ka kui Kandle-Oss, pälvis Vabariigi Pillimehe tiitli 2020. aastal. Rõngu kandist pärit kolmandat põlve pärimusmuusik on võtnud südameasjaks rahvakandle mängimise, jätkates esiisade traditsiooni. Tema karisma ja hoogne mäng tõmbavad publiku kaasa nii pillilugudes kui lauludes. Kert Krüsban alustas pillimängu juba lapsepõlves, kui vanaisast jäänud lastekarmoška sülle mahtus. Lahemaa Rahvamuusikute kogukonnas kujunes temast lõõtspillimängija, paralleelselt õppis ta akordionit Loksa Muusikakoolis ning hiljem pärimusmuusikat Heino Elleri Muusikakoolis. Alates 2022. aastast kannab ta Vabariigi Pillimehe tiitlit. Toomas Valk, 2024. aasta Vabariigi Pillimees tuleb Nedsaja külast. Tema isikupärases mängustiilis kohtuvad vana külapillimehe hingus ja tänapäevase lavamuusiku enesekindlus. Toomase südameasjaks on seto lõõtsalugude uurimine ja taaselustamine, ent ta panustab ka uude loomingusse. Tema põhipill on spetsiaalselt talle Hollandis ehitatud kolmerealine karmoška.
Pilet eelmüügist kuni 25. novembrini 15.90 € / (üli)õpilased ja pensionärid 10.90 €. Pilet kontserdipäeval 20.90 € / (üli)õpilased ja pensionärid 15.90 €. Kõik kuni 12-aastased lapsed (k.a) saavad sisse tasuta.
Reede
- 27. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
HAAPSALU FILMIKLUBI: külas on Indrek Ojari lühifilmidega “Tulnukas” ja “Distants”
Külla tuleb filmi- ja teatrinäitleja Indrek Ojari lühifilmidega "Tulnukas" (2006) ja “Distants” (2012). Lühidalt filmidest “Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas” on Rasmus Merivoo 2006. a. valminud lühifilm, millest tänaseks on välja kasvanud mitut põlvkonda kõnetav kultusfilm Eesti subkultuurist ehk siinkohal rullnoklusest. Filmi tegevustik keskendub rullnokk Valdisele (Märt Avandi), kes saanuna tüli käigus labidaga löögi pähe, unustab ära kõik, mis tema igapäevases jõmmielus normaalne oli. Kuigi sõbrad üritavad Valdise mälu virgutada, muutub mõistmatu noormees erinevusi vihkavas ühiskonnas peagi häirivalt üleliigseks ning tema pääsemine ei ole sugugi lihtne. “Tulnukas” valmis Merivoo lõputööna Balti Filmi- ja Meediakooli bakalaureuseõppes, kus pooled hindamiskomisjoni liikmed nõudsid töö mittearvestamist, kuid omavahelise vaidluse tulemusel määrati töö lõpphindeks siiski positiivne hinne. 2024. aastal esilinastus filmi täispikk järg "Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas", mis kogus kinodes üle 100 000 vaataja. Rasmus Merivoo käis Haapsalu filmiklubis külas 2023. a. "Distants" on režissöör Janno Jürgensi ("Rain", “Mind ei ole sinuta”) 2012. aastal valminud lühifilm, mis räägib teineteisest võõrandunud isast ja pojast, üritades vaadelda ning mõtestada selle võõrandumise põhjusi. Filmi, mille sündmused on inspireeritud tõsielust peaosades on Indrek Ojari ja Väino Laes. Teose võtted toimusid Käsmu lahel ning Tallinnas, kus filmi tarbeks rajati seni üks suuremaid sisebasseine Eesti filmis. Linateos sai ohtralt tunnustust rahvusvahelistel filmifestivalidel, muuhulgas valiti "Distants" maineka A-klassi festivali Locarno programmi. Janno Jürgens käis Haapsalu filmiklubis külas 2024. aastal. Lühidalt külalisest Indrek Ojari (1977) on lõpetanud 1996 Tallinna 54. Keskkooli ning 2004 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli 21. lennu, kus tema kursuse juhendaja oli Ingo Normet. Aastast 2004 töötab Tallinna Linnateatris näitlejana. Esimese suurema filmirolli tegi Indrek koos kursusekaaslastega Elmo Nüganeni teoses "Nimed marmortahvlil" (2002), seejärel osalenud filmides "Rain", "O2" ja “Tulnukas 2” jt. Eesti telepublik teab teda teleseriaalidest "Kodu keset linna" “IT-planeet” ja "Minu kallis ema". 2023. aastal alustanud Haapsalu filmiklubi on filmifestival, mis kestab aasta ringi ja toob Haapsallu Eesti filmitegijate koorekihi. Filmiklubi korraldavad MTÜ HÕFF, PÖFF ja Haapsalu kultuurikeskus. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Haapsalu linn.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 28. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Palivere Spordipäev peredele
Perede spordipäevad Paliveres!
Liikumine on veel toredam siis, kui seda saab teha koos perega. Tule veeda aktiivne ja mõnus päev Paliveres – sobib nii väikestele kui ka suurtele!
📅 Spordipäevad toimuvad:
• 26.09 kell 12.00
• 24.10 kell 12.00
• 28.11 kell 12.00
Kõik on oodatud! Tule liigu, tegutse ja veeda perega kvaliteetaega.
📞 +372 5627 5137
📧 info@paliverekeskus.ee
Kohtumiseni Paliveres!
Liikumine on veel toredam siis, kui seda saab teha koos perega. Tule veeda aktiivne ja mõnus päev Paliveres – sobib nii väikestele kui ka suurtele!
📅 Spordipäevad toimuvad:
• 26.09 kell 12.00
• 24.10 kell 12.00
• 28.11 kell 12.00
Kõik on oodatud! Tule liigu, tegutse ja veeda perega kvaliteetaega.
📞 +372 5627 5137
📧 info@paliverekeskus.ee
Kohtumiseni Paliveres!
Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus
Jõulupärja töötuba koos soojendava glögiga
Kuna eelmise aasta töötuba kujunes väga vahvaks siis otsustasime ka see aasta teha sama. Ja kes teab ehk sünnib sellest iga aastane traditsioon.
Tule ja meisterdame koos ühe mõnusalt talvise jõulupärja mille saad juba 1.advendil oma koduuksele, akna taha, õuele või kus iganes pead parimaks riputada.
Pakume kõrvale ka sooja glögi ! Nii alkoholiga kui alkoholivaba.
Tule ja meisterdame koos ühe mõnusalt talvise jõulupärja mille saad juba 1.advendil oma koduuksele, akna taha, õuele või kus iganes pead parimaks riputada.
Pakume kõrvale ka sooja glögi ! Nii alkoholiga kui alkoholivaba.
Roslep Brewery, Soolaokka, Rooslepa küla
Canzone helisev maailm
Canzone 25. juubeli kontsert Kontserdil laulavad Canzone tütarlastekoori, neidude-naiskoor, koori vilistlased Kaastegev saateansambel: Eneken Viitmaa - klaver Taimi Kopli - viiul Merlin Porkma - viiul Teele Mik - vioola Diana Vahtra - flööt Margus Tokko - kontrabass Kevin Ambus - saksofon Mattias Mutso - löökpillid Dirigent Ulrika Grauberg Valguskujundus - Remo Sirila (Maivel OÜ) Laulame elu ilusaks!
Pilet eelmüügist täiskasvanule 10.90 € ja õpilasele 5.90 € Enne algust kohapeal täiskasvanule 15 €, õpilasele 8 €
Haapsalu toomkirik
Pühapäev
- 29. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Lolala kontsertetendus "Villi ja päkapiku kohver"
Jõulud on kohe käes ning Anna ja Arian ootavad reisilt saabuvat Villit. Villi tuleb suure kohvriga ja ei jõua ära oodata, et näidata sõpradele, mida ta neile tõi. Kui kohver lõpuks avatakse, selgub, et lennujaamas on juhtunud suur segadus: Villi kohver on läinud vahetusse päkapiku kohvriga. Mis saladusi päkapiku kohver peidab? Kas Villi saab päkapikule appi minna? Ja kas kõik jõulusoovid jõuavad õigeks ajaks kohale? Algab lõbus ja südamlik jõuluseiklus, kus Anna, Arian ja krokodill Villi vajavad ka publiku abi. Lolala kontsertetendus „Villi ja päkapiku kohver“ ühendab haarava loo ning armastatud Lolala laulud – nii vanad lemmikud kui ka täiesti uued lood. See on soe ja mänguline kohtumine, kus saavad kaasa laulda, liikuda ja mängida nii lapsed kui ka nende suured. Laval on Lolala Anna, Lolala Arian, krokodill Villi ja live-bänd. Soovituslik vanus 3–7 aastat, kuid oodatud on kogu pere.
Piletid 20.90-28.90 € vastavalt istekohale Pilet on vajalik kõikidele külalistele alates 2. eluaastast Alla 2-aastasele sülelapsele on kontsert tasuta, kuid peab arvestama sellega, et laps istub täiskasvanu süles.
Haapsalu kultuurikeskus
Eriline pühapäev Ants Laikmaa muuseumis
Eriliste pühapäevadega tähistame Ants Laikmaa muuseumis kunstniku 160. sünniaastapäeva. Eriliste pühapäevadega toome esile Ants Laikmaa pereliikmeid ja sõbrad, kellele ta on oma kodupargis pühendanud tammed. 15. novembril tähistame Gustav Suitsu sünniaastapäeva kohvi ja kirjandusega.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 02. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 03. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
"Autoroolis enesekindlalt" Tasuta koolitusprogramm Läänemaa 55+ vanuses ja/või erivajadusega autojuhtidele
Kas tunned end liikluses varasemast ebakindlamalt? Kas auto
uued funktsioonid või navigatsioonirakendused tekitavad küsimusi?
MTÜ Kodukant Läänemaa ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž
kutsuvad osalema tasuta koolitusprogrammis, mis aitab värskendada
teadmisi ning tunda end autokoolis kindlamalt ja turvalisemalt.
Programmis osaledes saad:
* Praktilisi
teadmisi liiklusreeglitest ja turvalisest liiklemisest;
* 45-minutiline personaalne sõidutund juhendajaga Sinu enda autoga Haapsalu linnas;
* Abi Google Mapsi või Waze’i kasutamisel;
* Juhised oma auto ergonoomiliseks ja turvaliseks seadistamiseks.
· 03.12.2026 kell 13-16 Goldenbecki Maja,
Kullamaa, Lääne-Nigula vald, personaalsed sõidutunnid Haapsalus 18.12.2026
Seminarid on kõikides asukohtades sama sisuga. Seminari
viivad läbi Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse üliõpilased ja
õppekava juht Tarmo Vanamõisa.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.
Kohti on kogu programmis kokku kuni 50. Osalemise eelduseks on kehtiv juhiluba
ja tervisetõend
Registreeru: https://forms.gle/LXiwrhzcXCHwEh5q6
Lisainfo: Kadi Paaliste e-post: kadipaaliste@gmail.com; tel 56248565
Projekt "Turvaline ja aktiivne elu – kindlalt
teel" viiakse ellu Kodukant Läänemaa ESF+ meetme „Sotsiaalteenuste
arendamine" raames.
uued funktsioonid või navigatsioonirakendused tekitavad küsimusi?
MTÜ Kodukant Läänemaa ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž
kutsuvad osalema tasuta koolitusprogrammis, mis aitab värskendada
teadmisi ning tunda end autokoolis kindlamalt ja turvalisemalt.
Programmis osaledes saad:
* Praktilisi
teadmisi liiklusreeglitest ja turvalisest liiklemisest;
* 45-minutiline personaalne sõidutund juhendajaga Sinu enda autoga Haapsalu linnas;
* Abi Google Mapsi või Waze’i kasutamisel;
* Juhised oma auto ergonoomiliseks ja turvaliseks seadistamiseks.
· 03.12.2026 kell 13-16 Goldenbecki Maja,
Kullamaa, Lääne-Nigula vald, personaalsed sõidutunnid Haapsalus 18.12.2026
Seminarid on kõikides asukohtades sama sisuga. Seminari
viivad läbi Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse üliõpilased ja
õppekava juht Tarmo Vanamõisa.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.
Kohti on kogu programmis kokku kuni 50. Osalemise eelduseks on kehtiv juhiluba
ja tervisetõend
Registreeru: https://forms.gle/LXiwrhzcXCHwEh5q6
Lisainfo: Kadi Paaliste e-post: kadipaaliste@gmail.com; tel 56248565
Projekt "Turvaline ja aktiivne elu – kindlalt
teel" viiakse ellu Kodukant Läänemaa ESF+ meetme „Sotsiaalteenuste
arendamine" raames.
Kullamaa
Reede
- 04. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Jõuluks maale
Viljandi Laste ja Noorteteater REKY etendus Kadri Paldra "Jõuluks maale" Jõulud... Laste lemmikpüha... Ootuste ja lootuste aeg... Aeg mil me kõik kasvõi hetkeks tahame muinasjutumaale... Meie teatril on traditsiooniks kujunenud igaks jõuluks tuua lavale uus jõulumuinasjutt. Nii ka sel aastal. Ainult üheks kuuks tuleb ringreisile armas jõulumuinasjutt. Sedakorda viib lugu vaatajad maale. Linnakära, mobiiltelefoni ning pideva kiirustamisega harjunud tüdrukutirts satub jõuluootuse eel maale, kus tal on alguses väga igav. Vanaema meenutused kuidas siis oli, kui tema veel väike plika oli, tunduvad tüdrukule lausa keskaegse muinasloona.Korraga ilmub aga keegi väike ja väga armas... ja siis veel keegi... ja veel keegi. Ja ühtäkki saavad jõulud maal hoopis teistsuguse muinasjutumaa (jõulumaa) hõngu... Esietendus 20. november 2026 Soovituslik vanus alates 3. eluaastast.
Piletid 12 - 16 € vastavalt istekohale. Kooli- ja lasteaiagruppidel iga 11. pilet tasuta. Pilet nõutav igal külastajal.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 05. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Talvine Õllematk koos õhtusöögiga ja majutusega
Talvine Õllematk – 5. detsember kell 14.00*
Koguneme 13.30, matka start 14.00.
Detsembrikuine männimets, head õlled, perenaise soojendav veisepada ja lõpetuseks šokolaadine brownie mille kõrvale pakume meie enda kästöönapsu mis on jõuludest inspireeritud – just nii võtame vastu saabuva talve!
Tahad pikemat elamust ? Koostöös Dirhami külalistemajaga pakume võimalust ühendada matk ka mõnusa majutusega – nii saad õhtu rahulikult lõpetada ja nautida väikest talvepuhkust Noarootsis. Majutus on kahele koos hommikusöögiga - 95€ tuba kahele.
Majutusega pakette on piiratud koguses, seega tasub oma koht varakult kindlustada!
Pane soojad riided selga, kutsu sõber kaasa ja tule veeda üks mõnus detsembripäev meiega Noarootsi metsas !
Koguneme 13.30, matka start 14.00.
Detsembrikuine männimets, head õlled, perenaise soojendav veisepada ja lõpetuseks šokolaadine brownie mille kõrvale pakume meie enda kästöönapsu mis on jõuludest inspireeritud – just nii võtame vastu saabuva talve!
Tahad pikemat elamust ? Koostöös Dirhami külalistemajaga pakume võimalust ühendada matk ka mõnusa majutusega – nii saad õhtu rahulikult lõpetada ja nautida väikest talvepuhkust Noarootsis. Majutus on kahele koos hommikusöögiga - 95€ tuba kahele.
Majutusega pakette on piiratud koguses, seega tasub oma koht varakult kindlustada!
Pane soojad riided selga, kutsu sõber kaasa ja tule veeda üks mõnus detsembripäev meiega Noarootsi metsas !
Roslep Brewery, Soolaokka, Rooslepa küla
Pühapäev
- 06. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Jõululaat
Jõulud lähenevad vääramatult! Et kõik pühadeks vajalik saaks varutud ning kingikotid ja kuusealused pakke täis, ootame sind suurele jõululaadale Haapsalu kultuurikeskuses pühapäeval, 6. detsembril. Vali parimad kingitused otse tootjatelt ja toeta kohalikke tegijaid! Info kauplejatele: Kauplemispinna hind majas sees on 15 €/m või 21 €/laud (120 x 60 cm, k 73 cm). Kauplemispind väljas maja ees maksab 8 €/m. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Registreerimine: janne@kultuurimaja.ee Registreerimisel märkige osaleja nimi, registri- või isikukood, aadress, telefon, e-post, kauplemispinna meetrite või laudade kogus ja pakutava kauba sortiment. Tasumine arve alusel enne laata. Olete oodatud kauplema!
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 09. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Superstaar
Andres Noormets SUPERSTAAR komöödia Lavastaja ja kunstnik Andres Noormets Kostüümikunstnik Maarja Viiding Valguskujundaja Villu Konrad Muusika Hans Noormets Mängivad Aarne Soro, Tanel Ingi, Adeele Jaago, Marika Palm, Martin Mill ja Oskar Punga. “Superstaar” jutustab loo inspiratsioonikriisis vaevlevast muusikust Ollest, kelle elu on aastaid tagasi päästnud salapärane mees nimega Sügis. Kui Sügis ootamatult uuesti välja ilmub, vallandab ta sündmusteahela, mis pöörab Olle maailma pea peale. Olle on lubanud teha oma elupäästja heaks kõik, kuid ei oska arvata, et teda külastav Sügis on loodusjõud, kes ei kavatsegi enam lahkuda ja paneb kogu tema kannatuse karmilt proovile. Hoogsa ja absurdi täis heitluse käigus põimuvad tänutunne ja vajadus kaitsta oma isiklikku ruumi, armastuse otsimine ja selle leidmine, tuues esile, mis on elus oluline. “Seda teksti kirjutama pani võimalus väljendada tunnet, mis on meie tänase aja iseloomuks ja sisuks: ärevus, korrastamatus, kindlustunde defitsiit, moraalsete ja esteetiliste piiride hägustumine, väljavenimine, hajumine – kahtlemine, kahtlustamine, agressiivsus. Ka ühtede ja samade mustrite kordumine on igapäevane reaalsus. Eelnevast lähtudes kadus igasugune soov olla originaalne ja kordumatu. Ma võtsin „Superstaari“ aluseks või inspiratsiooniks – kuidas tahate – ühe paraja peotäie tuntud ja tundmatuid materjale. Nende hulgas on: eelkõige Brandon Thomase farsi ainetel kirjutatud Mati Undi komöödia „Charlie tädi“, siis Larry Shue komöödia „The Nerd“,aga ka Astrid Lindgreni lasteraamatud, A. H. Tammsaare erinevad teosed ja J. W. Goethe „Faust“. Mõned paralleelid on täiesti ilmselged, mõned aga väga hästi peidetud, kuna igasugused ristsõnad ja mõttemängud on meie igapäevase elu lahutamatu osa, nagu ka vandenõuteooriad ja pilameedia seda on. Ja nii kurb kui see ka pole, on meditsiini võidukäigust hoolimata parimaks ravimiks naer. Tekstis leiduvad sarnasused reaalsete isikute ja sündmustega on juhuslikud.” ⁃ Autor ja lavastaja Andres Noormets Lavastuses kasutatakse storobovalgust. Esietendus 4. oktoober 2025 Ugala suures saalis
Täispilet 27 € Sooduspilet (pensionär, üli(õpilane), õpetaja) 22 € Grupibroneeringud ja ratastoolikoha broneerimine: kassa@ugala.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 10. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Inspiratsioonisari Elamusõhtud - "Jõuluklassika perekond Ilvesega"
Silvia Ilvese jõulukontsert koos poegadega. Jõuluaeg on täis muusikat, mis on aastakümneid puudutanud inimesi üle kogu maailma. Sellel kontserdil kõlavad armastatud jõululaulud ja -meloodiad, mis kannavad endas lootust, armastust ja kokkuhoidmise tunnet. Muusikal on võime puudutada sügavamalt kui sõnad. Seal, kus lõpevad sõnad, algab muusika. Lavale astuvad 16-aastane Stefan klaveril, 14-aastane Tristan tšellol, 10-aastane Cristopher viiulil ja 7-aastane laulupoiss Arthur. Koos poegadega annab kontserdi Eesti tšellokuninganna Silvia Ilves. See saab olema üks soe ja südamlik jõulukontsert, kus saavad kokku muusika, perekond ja jõulutunne. Palume arvestada, et pilet on vajalik kõigile külastajatele, ka sülelastele.
Täispilet 31.95 € Sooduspilet (4-19 aastane laps/noor, pensionär) 29.95 € Sülepilet 10.65 € Toetajapilet 40.70 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 11. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 12. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Tuta jõulukontsert "3, 2, 1 - aasta uus!”
Kas tunned? Talv valmistub juba uksele koputama. Tuta ja tema ustavad sõbrad ootavad seda rõõmsa kärsitusega, sest just talv toob kaasa aasta kõige toredamad pühad – jõulud ja uusaastapäeva koos laulude ja kingitustega! Sina ju ka ootad seda, eks ole? Meil on rõõmustav uudis – uut aastat tähistavad Tuta, Rebane, Fennek ja Mäger ning nende muusikutest sõbrad kontserdiga ja kutsuvad sellest osa saama ka lapsi. Et kingitust saada, näitab kontserdi iga osaleja, mida oskab. Ei jää olemata uusaastaööle omane – vaatajaid ootavad laulud, mängud ja lustakas meeleolu. Kontserdil kõlavad laste seas armastatud laulud saatest „Tuta asjad“. Koos Tuta ja tema sõpradega jagavad pühaderõõmu ka suurepärased muusikud. Niisiis, kõik koos: Kolm! Kaks! Üks! Ja hüppame rõõmsal meelel uude aastasse! Kontsert kestab 50 minutit ja sobib eelkõige lastele vanuses 1–7 eluaastat. Piletit vajab iga külastaja sõltumata vanusest. Kontserdi korraldab produktsioonifirma Ausma Media. Kontserdi ajal tehakse pilti ja filmitakse.
16,20/21,20/26,20/31,20 € vastavalt istekohale
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 13. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Märt Avandi stand-up "45"
45-aastane mees, lapsevanem, eksabikaasa, sõltlane, kaitseliitlane, raharumal, tehnikavõhik... Kui Märt tegi 40-aastaselt oma esimese stand-up kava "40" ning tuuritas selle ausa ja isikliku materjaliga edukalt üle Eesti (ja korraks ka välismaal), siis arvas ta, et 50-aastaselt võiks taas proovida. Kuid siin me nüüd oleme: Märt Avandi stand-up "45" on tõsiasi. See on tegelikult üllatav, kui palju võib viie aastaga juhtuda. Isegi, kui oled enda arvates igati kogenud, kõike näinud ja tahaks ka mõelda, et mõistlik inimene. Oleks võinud arvata, et kõik su sees ja su ümber läheb aina rahulikumaks. Ei lähe. Ent õnneks ei ole kusagile kadunud soov oma elule huumoriga otsa vaadata. Ja analüüsida täiesti ausalt oma pahesid, muresid ja eksimusi. Sest kui millegi üle tasub naerda, siis iseenda üle. Laval: Märt Avandi Tekst: Märt Avandi, Paul Piik
Täispilet 25 € Sooduspilet (õpilased, üliõpilased, pensionärid) 20 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 16. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 17. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 18. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 19. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 20. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Esmaspäev
- 21. dets.
Valede võrgus ehk Vino Veritas
Komöödiateatri etendus Neli sõpra otsustavad ühel Halloweeni õhtul üksteisele ainult tõtt rääkida. Mis see siis ära pole! Või siiski? Igatahes võtavad nad appi ühe iidse joogi, mis sellele kaasa aitab. Peo perenaine on Peruu reisilt kaasa toonud sinakat värvi veini, mida indiaanlased joovad enne abiellumist. Siis ei saa rääkida muud kui tõtt ja kes selle välja kannatab, saab paari pandud. Mõni ime, et inkad välja surid! Harilikult möllavad suhtekomöödias väikesed ja suured valed, aga siin räägitakse ainult tõtt. Korraga nii õudne kui naljakas! Ameerika autori David MacGregori komöödia on tõlkinud Heiti Pakk, lavastanud Heiti ja Rein Pakk Mängivad Ott Sepp, Kaia Skoblov, Indrek Taalmaa ja Marika Barabanštšikova
Täispilet 30 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 27 €
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 22. dets.
Johan Randvere aastalõpukontsert Jõulud tulgu!
Imelist pühadeootust! Mina olen Johan Randvere ja mul on tegelikult tohutult hea meel, et me varsti kohtume! Aasta lõpp on ikka selline kiire ja veidi hullumeelne aeg, aga minu jaoks on jõulutuur just see moment, kus aeg korraks peatub. See on juba viies aasta järjest, mil me niimoodi kohtume – sellest on saanud minu jaoks tõeline traditsioon! See on nagu kohtumine heade sõpradega – teie kõigiga –, kus saame koos maha istuda, head muusikat nautida ja seda õiget, sooja jõulutunnet luua. Kuna käimas on viies juubeliaasta, siis sel aastal toon lavale täiesti uue kava. On teoseid, mis panevad käed ja klaveri tõeliselt proovile, aga ka lugusid, mis paitavad hinge: Liszt – Ungari rapsoodia nr 2, Bach-Busoni – Chaconne, Chopin – Fantaasia f-moll, Ravel – Vetemäng, jpt. Muidugi ei puudu ka meie kõigi lemmikud jõulukoraalid, mis teevad südame soojaks. Nagu ikka, ei ole see lihtsalt akadeemiline kontsert – räägin lugude vahele põnevaid ja vaimukaid seiku muusikaloost (natuke nagu klaveri-stand-up, teate küll!) ning avastame muusikat koos. Tulge kindlasti aegsasti, võtke kaasa oma kõige kallimad inimesed – kaaslased, sõbrad, lapsed ja vanavanemad – ning jätke igapäevased mured ukse taha. Kohtume juba kontserdil! Teie Johan
Piletid: * soodus 20 € (pensionär, õpilane 7-12 a (k.a.), inva ja/või inva saatja) * täispilet 30 € * kuni 6 a (k.a.) tasuta - istub süles. Kontserdipäeval pilet 35 € kõigile. Info 505 9625, sõbratellimused tartukontsertkorraldus@gmail.com
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 23. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 24. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 25. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 26. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 27. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eriline pühapäev Ants Laikmaa muuseumis
Eriliste pühapäevadega tõstame Ants Laikmaa 160. juubeliaastal esile inimesi, kellel on kunstniku elus olnud oluline roll. Sõpradele pühendas Laikmaa oma kodupargis tammed, mida pühendatute sünnipäevadel ehime. 27. detsembril tähistame laulja Aino Tamme sünniaastapäeva.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Esmaspäev
- 28. dets.
Koit Toome ja Karl-Erik Taukari jõulukontsert
Sel jõuluajal kohtuvad ühel laval Koit Toome ja Karl-Erik Taukar – kaks Eesti armastatud artisti, kaks omanäolist muusikut ja kaks karismaatilist meest, kelle ühises kontserdis saavad kokku mõnus pühademeeleolu, suurepärane muusika ja muhedad jutud. Koit Toome jaoks on see kahekümnes jõulutuur – läbi aastate on ta võlunud publikut oma erakordse hääle, musikaalsuse ja emotsionaalsete esitustega. Kuid hoolimata pikast jõulukontsertide staažist seab ta igal järgmisel kontserdil lati veel kõrgemale. Professionaalse muusikuna on tema jaoks oluline, et iga jõulutuur oleks omanäoline, erinev ja pakuks avastamisrõõmu kõigile kuulajatele. Kontsertidel kõlavad palad on hoolikalt valitud ja publikuni tuuakse ka täiesti uusi lugusid, mis on sündinud tema enda sulest või koostöös teiste artistidega. Sel detsembrikuul on Koidu lavapartneriks Karl-Erik Taukar. Publik armastab Taukari head energiat, sarmi, tema kaasahaaravaid meloodiaid ning äratuntavaid mõtteid laulusõnades. Ta on tutske ja tema vahetu suhtlus publikuga loob kontsertidele alati lõbusa meeleolu. Kui need kaks artisti ühele lavale kokku tuua, sünnib meeleolukas õhtu, kus pidulikkus ei muutu liiga tõsiseks ja jõulumeeleolu saab endale veidi teistsuguse kõla. Oodata on nii armastatud lugusid kui ka põnevaid muusikalisi valikuid, kauneid duette, erilisi seadeid ning palasid, mida just igal kontserdil ei kuule. Loomulikult ei puudu õhtust ka meeste hea huumorimeel ja mõnus lavaline dialoog. Karl-Eriku ja Koidu puhul võib kindel olla, et nad ei tule lihtsalt asja ära tegema, vaid annavad nii lauluvalikus kui kontserdilaval endast parima, et iga külastaja lahkuks kontserdilt sooja tunde ja meeldejäävate mälestustega!
Pilet 39/45 € vastavalt istekohale Ürituse toimumise päeval ja kohapeal on pilet kallim. Lastele vanuses kuni 6 eluaastat (k.a) on sissepääs tasuta.
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 29. dets.
AEGADE PIIRIL | Trio Callistó
Aasta viimastel päevadel võta hetk iseendale ja naudi kaunist elavat muusikat!
Kontserdil „Ajastute vahel“ viib Trio Callistó kuulajad muusikalisele rännakule Mozarti, Beethoveni, Brahmsi ja Jaan Räätsa loomingu saatel.
Klassikalise muusika tundmine pole vajalik, piisab uudishimust!
Merily Leotoots, viiul
Anna Ryland-Jones, tšello
Eliza Agajeva, klaver
Kontserdil „Ajastute vahel“ viib Trio Callistó kuulajad muusikalisele rännakule Mozarti, Beethoveni, Brahmsi ja Jaan Räätsa loomingu saatel.
Klassikalise muusika tundmine pole vajalik, piisab uudishimust!
Merily Leotoots, viiul
Anna Ryland-Jones, tšello
Eliza Agajeva, klaver
Uuemõisa mõis
Kolmapäev
- 30. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 31. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 01. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 02. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 03. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 06. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 07. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 08. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 09. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 10. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 13. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
"Autoroolis enesekindlalt" Tasuta koolitusprogramm Läänemaa 55+ vanuses ja/või erivajadusega autojuhtidele
Kas tunned end liikluses varasemast ebakindlamalt? Kas auto
uued funktsioonid või navigatsioonirakendused tekitavad küsimusi?
MTÜ Kodukant Läänemaa ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž
kutsuvad osalema tasuta koolitusprogrammis, mis aitab värskendada
teadmisi ning tunda end autokoolis kindlamalt ja turvalisemalt.
Programmis osaledes saad:
* Praktilisi
teadmisi liiklusreeglitest ja turvalisest liiklemisest;
* 45-minutiline personaalne sõidutund juhendajaga Sinu enda autoga Haapsalu linnas;
* Abi Google Mapsi või Waze’i kasutamisel;
* Juhised oma auto ergonoomiliseks ja turvaliseks seadistamiseks.
· 13.01.2027 kell 13-16 Sutlepa Vabaaja Keskus,
Sutlepa, Lääne-Nigula vald, personaalsed sõidutunnid Haapsalus 22.01.2027
Seminarid on kõikides asukohtades sama sisuga. Seminari
viivad läbi Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse üliõpilased ja
õppekava juht Tarmo Vanamõisa.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.
Kohti on kogu programmis kokku kuni 50. Osalemise eelduseks on kehtiv juhiluba
ja tervisetõend
Registreeru: https://forms.gle/LXiwrhzcXCHwEh5q6
Lisainfo: Kadi Paaliste e-post: kadipaaliste@gmail.com; tel 56248565
Projekt "Turvaline ja aktiivne elu – kindlalt
teel" viiakse ellu Kodukant Läänemaa ESF+ meetme „Sotsiaalteenuste
arendamine" raames.
uued funktsioonid või navigatsioonirakendused tekitavad küsimusi?
MTÜ Kodukant Läänemaa ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž
kutsuvad osalema tasuta koolitusprogrammis, mis aitab värskendada
teadmisi ning tunda end autokoolis kindlamalt ja turvalisemalt.
Programmis osaledes saad:
* Praktilisi
teadmisi liiklusreeglitest ja turvalisest liiklemisest;
* 45-minutiline personaalne sõidutund juhendajaga Sinu enda autoga Haapsalu linnas;
* Abi Google Mapsi või Waze’i kasutamisel;
* Juhised oma auto ergonoomiliseks ja turvaliseks seadistamiseks.
· 13.01.2027 kell 13-16 Sutlepa Vabaaja Keskus,
Sutlepa, Lääne-Nigula vald, personaalsed sõidutunnid Haapsalus 22.01.2027
Seminarid on kõikides asukohtades sama sisuga. Seminari
viivad läbi Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse üliõpilased ja
õppekava juht Tarmo Vanamõisa.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.
Kohti on kogu programmis kokku kuni 50. Osalemise eelduseks on kehtiv juhiluba
ja tervisetõend
Registreeru: https://forms.gle/LXiwrhzcXCHwEh5q6
Lisainfo: Kadi Paaliste e-post: kadipaaliste@gmail.com; tel 56248565
Projekt "Turvaline ja aktiivne elu – kindlalt
teel" viiakse ellu Kodukant Läänemaa ESF+ meetme „Sotsiaalteenuste
arendamine" raames.
Sutlepa küla
Neljapäev
- 14. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Heinapalavik
Ühe järjekordselt vihmase suve järjekordselt vihmasel jaanilaupäeval selgub ühes kaunis boheemlikus maamajas, et kõik siin resideeruva perekonna võluvalt ekstsentrilised (ja arvatavasti peast täiesti segi) liikmed – endisest näitlejannast ema, peaaegu-menukirjanikust isa, kunstnikuambitsiooniga poeg ning poeesia poole kalduv tütar – on teisi ette hoiatamata endale jaanideks kutsunud külalise, kes tuleks majutada nende parimasse võõrastetuppa. Kui kombekad külalised saabuvad, algab oodatud romantilise ja rahuliku nädalalõpu asemel ootamatusi ja ülimalt koomilisi olukordi täis suhte- ja seltskonnamängude sasipundar, kus asjassesegatuil endilgi on puhuti võimatu tuvastada kes, kus, kellega ja miks. Inglise kirjanik, helilooja, näitleja ja laulja Noël Coward (1899-1973) on läinud näitekirjanduse ajalukku oma isikupärase stiili, teravmeelsete remarkide ja tegelaste peenetundelise künismiga – ehk siis kõige sellega, mida briti publik teatris näha tahab. Endlas võtab lavastaja Ingomar Vihmar ühe tema armastatuima ja enimlavastatuma komöödia ning keerab selle inglaslikult reserveeritud huumorile peale paar päris-oma-eesti vinti. Lavastaja: Ingomar Vihmar Autor: Noël Coward Tõlkija: Anu Lamp Kunstnikud: Andrus Jõhvik, Ingomar Vihmar Muusikaline kujundaja: Ingomar Vihmar Valguskujundaja: Karmen Tellisaar Lauluõpetaja: Elo Kesküla Tantsuõpetaja: Ingrid Jasmin Osades: Kleer Maibaum, Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Astra Irene Susi , Kadri Rämmeld, Meelis Rämmeld , Karl-Andreas Kalmet, Ott Raidmets, Andres Raag (Tallinna Linnateater) Esietendus 30. aprillil 2026 Endla Teatri Suures saalis
Täispilet 29 € Sooduspilet (Õpilane, üliõpilane, õpetaja, pensionär) 24 € Toetajapilet 50 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 15. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 16. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 17. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 20. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 21. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 22. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 23. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 24. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 27. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 28. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 29. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 30. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 31. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 03. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 04. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 05. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 06. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 07. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 10. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 11. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 12. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Ragne Pekarev. Naine, kes ei mahu kaadrisse
Kohting publikuga ehk kahe pika jala komöödia. * Kelleks saada? Keemikuks? Ehk hoopis juuksuriks? Aga miks mitte näitlejaks? * 183 cm pikk naine + kontsad, ööklubi ja mehed - mis siin ikka saaks valesti minna? * 40+ vanuses esimest korda erootikapoodi? Hmm…? Nendest ja paljudest teistest väljakutsetest ning põnevatest seikadest särava näitleja Ragne Pekarevi elus saad osa tema lõbusal kohtingul publikuga ehk SINUGA. Ragne Pekarev on Vanemuise teatri näitleja, kes on mänginud ainuüksi koduteatris 20 aasta jooksul ligi 57 eri rolli. Aastal 2022 pärjati teda teleauhinnaga– parim naisnäitleja seriaalis (“Sassis”) ja aastast 2023 on ilusteb tema kapil Theodori silm– Eesti Teatri aastaauhind 2023 – parim naiskõrvalosa (Agrado lavastuses “Kõik minu emast”) Ragne on pikka kasvu maatüdruk, kes proovis kahel korral teatrikooli sisse saada - tulutult. Ta ei osanud tol hetkel isegi unistada, et kunagi on tal päris oma kirjutatud monokomöödia, millega käib mööda Eestit publikut naerutamas. Et räägib lugusid sellest, kuidas ta noorena oma pikkade jalagade tõttu hädas oli ja kuidas ta nüüd, aastaid hiljem, nende samade pikkade jalgadega ööklubis mehi segadusse ajab. Ja ka sellest, kuidas näitlejana pendeldada päriselu ja mänguelu vahel või kuidas teismelisega ühist keelt leida ja laste kasvatamises “ämbrisse kukkuda”. Lollist koerast ja kapriissest kassist nagunii. Ja kõike seda mõnusalt humoorikas kastmes! Kingi endale üks Hea Tuju Õhtu! Kuuled lugusid elust enesest, millest tavaliselt esimesel kohtumisel juttu ei tehta, aga ka seda, mida näitlejatelt ikka teada tahetakse. See kõik vürtsikas kastmes, maitsestatud hea huumoriga ning serveerituna kaunil kandikul. Lavastaja: Ain Mäeots
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 13. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 14. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 17. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 18. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 19. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Me teame, mida me tegema peame, aga me ei tea, kuidas meid pärast seda tagasi valitakse
Milles on võimalik kokku leppida saalitäie inimestega? Kinoteatri uus lavastus proovib kõrvale heita erakondlikud eelistused ja vaadata valimiste eel värske pilguga sellele, mis on Eestis hästi ja mis on halvasti. Või kas me saame üldse ühele nõule selles, mis on hästi ja mis on halvasti? Sõeludes välja ekspertide ideid eri valdkondades ja lisades neile käigu pealt enda – ja teie – omi proovime kokku panna oma ideaalse programmi. Ükskõik kui suure või väikese. Iga saaliga, iga kord uuesti. Ainukordse, demokraatliku, mängulise. Millised muutused on sinu meelest praegu hädavajalikud? Kas need jõuavad üldse mängulauale või on valimiste eel liialt “ebaseksikad”, et neist rääkida? Ja millest oleksid valmis nende nimel loobuma, kui tagasivalimise kartust ei ole? Hääletamiseks kasutame nutitelefone, lavaliseks agitatsiooniks näitlejaid: Henrik Kalmet, Mari-Liis Lill, Riina Maidre, Laurits Muru (Tallinna Linnateater) või Robin Täpp (Teater Nuutrum). Ja keelpillikvartetti: M4GNET. Lavastuse panevad kokku: Paavo Piik, Henrik Kalmet, Mari-Liis Lill, Teele Pärn (Eesti Draamateater), Kaur Saarepuu, Linda Mai Kari, Priidu Adlas ja Rasmus Puur Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL ja Tartu Uus Teater Toetanud: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital Komm ja turundus: Liine Jänes Produtsent: Siim Tõniste, kontakt siim@kinoteater.ee
Tavapilet 28 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, õpetaja) 23 € Toetajapilet. Toetajapiletiga saad Kinoteatri tegemisi enam toetada. Pileti eest saad tasuda valitud suuruses annetusega, mille miinimumsumma on 30 €.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 20. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 21. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 24. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 25. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 26. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 27. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 28. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 03. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 04. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 05. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 06. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 07. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 10. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 11. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 12. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 13. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 14. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 17. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 18. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 19. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 20. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 21. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 24. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 25. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 26. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 27. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 28. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 31. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 01. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 02. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 03. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 04. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 07. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 08. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 09. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 10. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 11. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 14. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 15. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 16. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 17. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 18. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 21. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 22. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 23. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 24. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 25. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” Ants Laikmaa muuseumis
Lena Levtšenkova installatsioon “Lauahõbe ja murtud nuga” on inspireeritud perekond Rauale kuulunud ja Tallinnas Kalamaja muuseumile annetatud hõbedast söögiriistade komplektist villases vutlaris. Lauahõbedast inspireeritud installatsiooni teostamiseks on võetud taaskasutusse vana laudlina ja ajastuhõnguline supitirin. Installatsioonis on käed, toidunõud ja lauahõbe maalitud segatehnikas. Taustaks on kuulda söömise helisid ja söögiriistade kõlinat. Heliklipid on pärit Pixabay platvormilt. Helitehnika paigaldas ja seadistas Kalle Tikas.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€, sooduspilet 5€, perepilet 15€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 28. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 29. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 30. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 01. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 02. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Kolmapäev
- 05. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 06. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 07. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 08. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 09. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Kolmapäev
- 12. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 13. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 14. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 15. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 16. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Kolmapäev
- 19. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 20. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 21. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 22. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 23. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Kolmapäev
- 26. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 27. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 28. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 29. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 30. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus