Jazzliit 20 ja Haapsalu Jazziklubi LIVE Kaisa Ling – laulRene Paul – klaver, laulArgo Toomel – kontrabassPeep Kallas – trummid Provokatiivne, poliitiline ja praaliv, nii omajagu rafineeritud kui ka veidi labane, valab Eesti parim (ja siiani ainus) palaganibluusi kollektiiv Kaisa Ling Thing kirgliku sõnumi dünaamilisse muusikalisse vormi. Tulevane eesti bluusi grand old lady Kaisa Ling pasundab sügavat sinist bluusi, samal ajal taaruvad pianist Rene Paul, kontrabassist Argo Toomel ja trummar Peep Kallas kindlalt läbi ajalooliste rütmi- ja harmooniakombinatsioonide, neid kaasajastades ja maakeelde tõlkides. 2018. aastal ilmus debüütalbum „Nii kole mees” ning 2021. aasta kevadel „Läänemure lained”. Lisaks on ansambel loonud 2022. aastal lühibluusikali „Kuldsete kätega mees”, mis räägib soolisest palgalõhest, täispika bluusikali meeste alaväärsuskompleksidest („Mehistumise viisid” 2023), filmi- ja telemuusikat ning osalenud Edinburghi, Turku ja Tallinna fringe-festivalidel kavaga „The Feminist’s Handbook for Eastern Europe”. „Kui sarmil, glamuuril ja moodsal naiselikkusel on üleüldse Eestis nimi, siis on see Kaisa Ling. Ja tema Thing. Vastupanu on mõttetu, soovitan anduda.” – Vilja Kiisler Kaisa Ling Thing prassing on lõbus kahevaatuseline kontsertetendus, kus publik ei ole pelgalt pealtvaataja, vaid määrab suuresti, kuidas ja kui palju trianglit laval tehakse. Šõu on iga kord veidi erinev, kuid üks on kindel – mängitakse ulakat muusikat, saab manustada joovastavaid jooke ja lõõgastuda stiilselt. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.

Rainer Jacis, kelle viimaste aastate tormilise tegevuse tulemusena on valminud mitmed heliinstallatsioonid, taaskäivitatud rokihiid Metro Luminal ja mille kõrvalt jätkub mehel veel aega olla Kärdla muusikakoolis kitarriõpetaja, on esitlemas uut vinüülplaati “Tahkuna kaanon” Kiirpilk esitluskontsertide kalendrisse näitab väärikaid etteasteid rahvusvahelise kitarrifestivali raames Viljandis 10. oktoobril, KUMU auditooriumis 19. oktoobril, Haapsalu Kultuurikeskuses 25. ja Võru Kandle kultuurimajas 26. oktoobril. Erinevate projektidega nüüdseks kaheksateist korda plaadistatud multiinstrumentalist ja helilooja on kaasanud seekord oma tegemistesse ka heliloojast saksofonisti Maria Fausti, kes astub üles külalisena Haapsalus ja Võrus. ”“Tahkuna kaanon” oli minu jaoks üsna suur väljakutse,” ütleb autor, “kuna originaalteos on kirjutatud Tahkuna tuletorni mitut ruumi ühekorraga hõlmavaks installatsiooniks, mistõttu tuli kõvasti vaeva näha, et omapärane tunnetus stereopilti valada.” Jancis selgitab, et lindistas kogu muusika üles Tahkuna tuletornis nii, et igale korrusele oli paigutatud mikrofon ja materjali originaalallikaga miksides saavutas ta pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid lõpuks soovitud tulemuse. “Lõppresultaati kõrvklappidega kuulates ei saa neid enam peast ära võtta, sest kõrvad muutuvad justkui lisasilmapaariks ja unenäoline rännak metallkeerdtreppidel võib alata,” täiendab autor. Raineri kontserdid on rituaalne multiinstrumentaalne teatrietendus koos Indrek Kasesalu visuaalidega, mis kompab ka muusikavälise kogemustiku pulssi. Eklektiliselt kokku pandud kava on bluesist Bachini täis üllatavaid pöördeid ja erinevate pillidega žongleerimist. Enda ehitatud jalgadega mängitava trummikomplektiga rütmi lüües kõlab muusika ilma fraasikordajateta, justkui laval oleks mitu inimest.

1.-17. novembril 2024 sõidavad igasse Eesti ilmakaarde kontserttuurile kolm Vabariigi Pillimeheks valitud muusikut - 2018 aastal ajaloo esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppin, 2020. aastal tiitli omanikuks saanud Martin Arak ja 2022. aastal tiitli omanikuks saanud Kert Krüsban. Et Vabariigi Pillimehe tiitel on igavene, on Eestil nüüd kolm Vabariigi Pillimeest, kes soovivad oma muusikaga rõõmustada publikut igas Eesti ilmakaares. 8. novembril tulevad pillimehed külla Haapsallu! Kontsert toimub Haapsalu Kultuurikeskuses, algus kell 19.00. Juhan Uppin (päkarauakannel ja lõõtspill) Juhan Uppinit võib pidada oma aja üheks parimaks, lugupeetaivamaks ja ka tituleerituimaks pillimeheks. Tema igapäevatööks muusiku ameti kõrval on samuti muusika, täpsemalt pärimusmuusika õpetamine ja uurimine. Uppini „igapäevaseks“ pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ kandled. Kolme Vabariigi Pillimehe kontsertidel lubab ta üllatuseks ka mõne muu lemmikpilli kaasa võtta, sest kui on nii hea lõõtsa- ja nii hea kandlemängija, ei pea ju ise tingimata neid pille mängima. Martin Arak ehk Kandle-Oss (rahvakannel) 2020. aastal Vabariigi Pillimehe tiitli võitnud lihtsat Rõngu kandi meest Martin Arakut tuntakse ka Kandle-Ossi nime all, kelle armastatud hobiks on saanud tema esiisade kombel rahvakandle mängimine. Kolmandat põlve pärimusmuusik Kandle-Oss võlub oma karismaatilise oleku ning nobeda sõrmejooksuga – ning häälepaelad lööb valla nii, et kilomeetri raadiuses kõik kaasa laulda soovivad! Pealtnäha ossiliku fassaadi taga peitub tegelikkuses kahe tütre isa väga õrn hing ja soe süda, mis on ka kuulajatele lahkelt avali. Kui külapillimehest Kandle-Ossist sai Vabariigi pillimees, siis pärast seda tuli Vanemuine ise talle kannelt pakkuma. Kert Krüsban (lõõtspill) Kert Krüsban alustas pilli kääksutamist niipea, kui vanaisast koju jäänud väike lastekarmoška sülle ära mahtus. Tänu Lahemaa Rahwamuusikutele sai lõpuks kääksutamisest pillilugu ning sealses kogukonnas kasvas temast lõõtspillimängija. Samaaegselt alustas Kert akordioni õpinguid Loksa Muusikakoolis. Hiljem jätkus koolitee Heino Elleri Muusikakoolis pärimusmuusika lõõtspilli erialal. Aastast 2022 kannab Kert Vabariigi pillimehe tiitlit.

Marcel Johannes Kits - tšello Robert Traksmann - viiul Rasmus Andreas Raide - klaver Trio 95 tegutseb alates 2003. aastast ja ansamblisse kuuluvad pianist Rasmus Andreas Raide, viiuldaja Robert Traksmann ja tšellist Marcel Johannes Kits. Nende esimesed sammud kulgesid klassivendadena Tallinna muusikakeskkoolis Laine Leichteri, hiljem Marrit Gerretz-Traksmanni juhendusel, kõrgema hariduse omandasid muusikud Saksamaal Berliinis ja Karlsruhes. Koos on käidud end täiendamas prof Francis Goutoni ja prof Aleksandr Bondurjanski käe all. Konkursisaavutustest on silmapaistvamad I koht rahvusvahelisel kammermuusika konkursil Pavasario Sonata 2012, I koht rahvusvahelisel Ilmari Hännikäineni nimelisel kammermuusika konkursil Soomes (2020) ning I preemia koos arvukate eripreemiatega rahvusvahelisel kammermuusika konkursil Tallinn 2021. Lisaks Eestile on esinetud Šveitsis, Saksamaal, Bulgaarias, Soomes ja Leedus. Trio 95 on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2020).

Jazzliit 20 ja Haapsalu Jazziklubi LIVE Oskar Lindvall – vokaal, kitarr Jana Kütt – vokaal Maarja Aarma – vokaal, klaver KVART on värske 2023. aastal asutatud Eesti-Rootsi kolmeliikmeline vokaalgrupp, mille moodustavad lauljad Oskar Lindwall, Jana Kütt ja Maarja Aarma. Nende esitatav muusika, arranžeeringud biitlite loomingust uue aja instrumentaalmuusikani, on segu jazzist, gospelist ja popist. KVART liigub modernsete vokaaltriode uues laines, avastades kolme hääle kooslaulmise nüansse ning purustades traditsioonilisi norme. Kollektiivi kontserdid on soojad ja sõbralikud, esitades oma enda arranžeeringuid tuntud pop- ja džässlauludest, segatuna mõne originaalviisiga. Nad laulavad peamiselt a cappella, kuid armastavad esituse rikastamiseks mõnikord kaasata ka instrumente. Oskar Lindwall on Rootsi laulja ja instrumentalist, kes elab Eestis alates 2021. aastast. Ta kirjutab enda nime alt popmuusikat ning 2020. aastal andis välja oma debüütalbumi “Resistance”. Enne solisti teed laulis ta 4 aastat Stockholmis tegutsevas gospelkooris By Grace, tuuritades Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides. Oskar on Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži jazzvokaali eriala vilistlane. 2015. aastal oli tal au luua muusikaline tõlgendus Nobeli kirjanduspreemia laureaadist Svetlana Aleksijevitšist. Oskarit on nähtud ka mitmete tuntud artistide taustavokalistina, sealhulgas Liisi Koikson ja Rootsi Eurovisiooni võitja Carola. Jana Kütt on laulja, helilooja, arranžeerija ja pedagoog. Ta on lõpetanud EMTA jazzlaulu eriala ja täiendanud ennast Göteborgi Akadeemias improvistiooni alal.Jana Kütt on mitmete erinevate koosseisude ja välja antud albumite vokalist. 2017. aastal avaldas ta oma esimese ansambli progressiivset jazzi viljeleva Jana Kütt Group'i EP "Värvid". Laulja ja laulukirjutajana on ta liige jazz-folk-pop ansamblis Pillikud, kellega esinetud Lätis, Tšehhis, Portugalis, Hispaanias ja Saksamaal. 2020. aasta mais avaldas sama ansambel Eesti folkloorist inspireeritud albumi "Metsaunelm". 2022. aasta kevadel ilmus Janal koosseisuga IHA avant- garde/eksperimentaalne EP "Kaarna pilk", milles on põimitud C.Baudelaire luule ning Raimond Mägi ettearvamatu ja sürreaalne helimaailm. 2022. aasta sügisel laulis ta Tuuli Pruuli loomingut souli, jazzi ja popmuusikat ühendaval kauamängival "This Is The Start”. 2022. aasta suvel oli Jana osaline Uue Loomingu Majas audiovisuaalsest kontsert-etendusest “Südameasjad” (Lepo Sumera teose ainetel). 2023. aastal ilmus tema ansambli See Pole See Trio debüütalbum "Upcycled ‘60e". Maarja Aarma on mitmekülgne laulja ja laulukirjutaja. Ta on ansamblite Maarja Aarma MA ja Gretagrund eestvedaja ning ansambel Lenna taustavokalist. Maarja on avaldanud kolm stuudioalbumit: “Queenland” (Maarja Aarma MA, 2022), “Connected Through” (Maarja Aarma MA, 2019), “Püsimatu hing” (Gretagrund, 2015). Tema muusika on leidnud rahvusvahelist tunnustust. Ülemaailmsel laulukirjutamise võistlusel (International Songwriting Competition) tunnustati lugusid “Hazy Day” (finalist, 2019), “A Sparkle” (poolfinalist, 2022), “Give A Little Faith” (poolfinalist, 2022) ja “Don't Throw This Heart Around” (poolfinalist, 2017). Erinevate koosseisudega on Maarja andnud kontserte üle Eesti nende hulgas fesivalidel Jazzkaar, Tallinn Music Week, Sõru Jazz, Juu Jääb. Maarja on õppinud laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Stavangeri Ülikoolis (Norra, UiS) ning North Glasgow Kolledžis (UK). Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.

Esineb ansambel Kõrsikud

Asenduskontsert 16. aprillil 2023 toimuma pidanud kontserdile. Uue kuupäeva mittesobimisel ostetakse piletid tagasi kuni 30.04.24. Info tel 5059625 Piletilevi tagasiost tagasiost@piletilevi.ee   NELE-LIIS VAIKSOO MÄRT AVANDI LAURI LIIV JOHAN RANDVERE Võttis natukene aega, aga kolm meest ja naine on 90ndate aastate päkapikudisko joovastusest toibunud ning kulisside tagant väljumas. Ikka selleks, et astuda rambivalgusesse uue, kihiseva kontsertkavaga KOLM MEEST, NAINE JA TEATER. Sellel korral jalutab see lõbus seltskond eesti teatrimuusika pöörasel pöördlaval. Et tuua teieni need kõige kõigemad selle žanri lemmikud kui ka mõned hoolikamalt salajas hoitud aarded. Kes sattusid selle harmoonilise ja lõbusa kvarteti kahele varasemale kontsert-etendusele (“Kolm meest, naine ja kontsert” ning “Kolm meest, naine ja 90ndad”) teavad, et igav nendega juba ei hakka. Nii nagu teatriski, kus naerev ja nuttev mask käivad alati käsikäes, saab ka sellel kontserdil nalja kui ka sentimenti. Daamid ja härrad, eesriie tõuseb ning lavale astuvad naine, kelles on nii Opheliat kui Carmenit - NELE-LIIS VAIKSOO, mees number 1, kes ei tea küll ussisõnu, kuid kes võib mängleva kergusega kehastuda kas tundlikuks Jaak Joalaks või hoopis tundetuks Tulnuka-Valdiseks - MÄRT AVANDI, mees number 2, kes on küll igavesti 17, aga südames hoopis ehk Maie Parrik või Mauno - LAURI LIIV. Ja et see kõik kuidagi koos püsiks tuleb lavale JOHAN RANDVERE aka mees number 3, kes üle kõige armastab ehk Beethovenit ja Mozartit. Kuid tema hinges elab tegelikult kuulsaim maailmaparandaja Hamlet, kes lisaks kaunitele kunstidele ei ütle ära ka kolamisele ansambli “Caater” hämarates tundelabürintides. Kui teie küsimus on, et kas kontserdile “Tulla või mitte tulla?”, siis kolm meest ja naine vastavad teie eest siinkohal juba ära: “Kindlasti tulla!” Siit saab kõike. Nii kirglikke meloodiaid, paatost, komöödiat kui ka näpuotsaga tragöödiat. Sest elu on vahel teater. Ja teater oma parimatel hetkedel on vahel ka elu.