Kolmapäev
- 16. sept
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Asukoht
Vaata
Lisa
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Igapäevane nõiakunst 2
Peaosaliste Sandra Bullocki ja Nicole Kidmaniga “IGAPÄEVANE NÕIAKUNST 2” naaseb nõiatempusid ja vägevat iidset maagiat täis maailma, kus Owensi õdedel tuleb seista silmitsi sünge needusega, mis ähvardab selles lõbusas, maagilises ja kaost täis kinofilmis nende perekonna lõplikult hävitada. Filmis mängivad lisaks Bullockile ja Kidmanile Joey King, Lee Pace, Maisie Williams, Xolo Maridueña, Solly McLeod, Stockard Channing ja Dianne Wiest. Alice Hoffmani romaanil “The Book of Magic” põhineva stsenaariumi autorid on Akiva Goldsman ja Georgia Pritchett ning filmi lavastas Susane Bier. Produtsendid on Denise Di Novi, Sandra Bullock ja Nicole Kidman. Tegevprodutsendid on Andrew Kosove, Broderick Johnson, Donald Sabourin ja Alice Hoffman.
Haapsalu kultuurikeskus
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 17. sept
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Peaasi.ee ja Kinoteater stand up õhtu "Vaimsest tervisest me ei räägi"
Kas me ei räägi, sest meil pole probleeme? Või on, aga me lihtsalt ei räägi?
Haapsalu, on aeg rääkida asjadest nii, nagu need on. Või siis vähemalt tulla ja kuulata, kuidas teised nendest räägivad, kuni sa ise veel julgust kogud.
Peaasi.ee ja Kinoteater toovad teie ette stand-up kava "Vaimsest tervisest me ei räägi". See on õhtu täis musta huumorit, valusat ausust ja äratundmishetki, mis panevad sind korraga naerma ja mõtlema: "Oota, kas nad räägivad minust?"
Miks sa peaksid kohal olema?
Läbimüüdud fenomen: Seni on see kava mänginud vaid pilgeni täis saalidele üle Eesti. Haapsalu ei saa ju kehvem olla!
Parim teraapia on naer: Lavale astuvad inimesed, kes teavad, et elu pole alati lill, aga sellest rääkimine (või mitte rääkimine) võib olla kuradima naljakas.
Peaasi.ee kvaliteedimärk: Nalja saab, aga sisu on õige. See on stand-up, mis ei jäta sind pärast kontserti tühja tundega, vaid annab ehk hoopis uue perspektiivi.
📍 Millal ja kus?
AEG: 17. september kell 19:00- ca 21.30, üks vaheaeg
KOHT: Haapsalu Kultuurikeskus
Hoiatus: Piletid liiguvad kiiremini kui suvi Läänemaal. Ära jäta ostmist viimasele minutile, sest nagu pealkiri ütleb – kui saali ukse taha jääd, siis sellest me pärast küll ei räägi.
Võta sõber (või oma ärevus) kaasa ja tule saali! Piletid saadaval Piletikeskuses ja kohapeal (kui veab).
Haapsalu, on aeg rääkida asjadest nii, nagu need on. Või siis vähemalt tulla ja kuulata, kuidas teised nendest räägivad, kuni sa ise veel julgust kogud.
Peaasi.ee ja Kinoteater toovad teie ette stand-up kava "Vaimsest tervisest me ei räägi". See on õhtu täis musta huumorit, valusat ausust ja äratundmishetki, mis panevad sind korraga naerma ja mõtlema: "Oota, kas nad räägivad minust?"
Miks sa peaksid kohal olema?
Läbimüüdud fenomen: Seni on see kava mänginud vaid pilgeni täis saalidele üle Eesti. Haapsalu ei saa ju kehvem olla!
Parim teraapia on naer: Lavale astuvad inimesed, kes teavad, et elu pole alati lill, aga sellest rääkimine (või mitte rääkimine) võib olla kuradima naljakas.
Peaasi.ee kvaliteedimärk: Nalja saab, aga sisu on õige. See on stand-up, mis ei jäta sind pärast kontserti tühja tundega, vaid annab ehk hoopis uue perspektiivi.
📍 Millal ja kus?
AEG: 17. september kell 19:00- ca 21.30, üks vaheaeg
KOHT: Haapsalu Kultuurikeskus
Hoiatus: Piletid liiguvad kiiremini kui suvi Läänemaal. Ära jäta ostmist viimasele minutile, sest nagu pealkiri ütleb – kui saali ukse taha jääd, siis sellest me pärast küll ei räägi.
Võta sõber (või oma ärevus) kaasa ja tule saali! Piletid saadaval Piletikeskuses ja kohapeal (kui veab).
Haapsalu Kultuurikeskus
Reede
- 18. sept
IRON BALTIC Vaga Vesi 2026
"IRON BALTIC Vaga Vesi 2026“ on maastikusõidukite ringrajavõistluste neljas etapp võistlusklassidele ATV, ATV VABA, TR-1, TR-2, TR-3 ja VEOK. Üksikvõistlusena võistlusklassile ENDURO. Samuti on võimalik osaleda isikliku vähemalt neljarattaveolise SEIKLEJATE sõidul. Täpsem info ja ajakava OFFROAD.EE lehel
Kahe päeva pilet 20€. ühe päeva pilet 15€, lapsed kuni 16 a. 5€, alla 110cm TASUTA.
Panga küla
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Taibu ja mina
13-aastasel Franial näib olevat kõik olemas, kuid ometi on ta elust midagi puudu. Kõik muutub, kui ta kohtub kodutu koera Taibuga, kes vajab kodu. Kui koer viiakse loomakliinikusse, satub ta kiiresti valedesse kätesse, sest töötajad hoolivad rohkem rahast kui oma karvastest patsientidest. Frania tahab oma uut sõpra päästa, seega ta korraldab julge päästeoperatsiooni ning koos algab pöörane seiklus läbi terve riigi.
Haapsalu kultuurikeskus
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Igapäevane nõiakunst 2
Peaosaliste Sandra Bullocki ja Nicole Kidmaniga “IGAPÄEVANE NÕIAKUNST 2” naaseb nõiatempusid ja vägevat iidset maagiat täis maailma, kus Owensi õdedel tuleb seista silmitsi sünge needusega, mis ähvardab selles lõbusas, maagilises ja kaost täis kinofilmis nende perekonna lõplikult hävitada. Filmis mängivad lisaks Bullockile ja Kidmanile Joey King, Lee Pace, Maisie Williams, Xolo Maridueña, Solly McLeod, Stockard Channing ja Dianne Wiest. Alice Hoffmani romaanil “The Book of Magic” põhineva stsenaariumi autorid on Akiva Goldsman ja Georgia Pritchett ning filmi lavastas Susane Bier. Produtsendid on Denise Di Novi, Sandra Bullock ja Nicole Kidman. Tegevprodutsendid on Andrew Kosove, Broderick Johnson, Donald Sabourin ja Alice Hoffman.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 19. sept
Maal elamise päev Haapsalus
Maal elamise päeva programmid toimuvad üle Eesti juba kaheksandat korda. Haapsalu maapiirkonnas toimuvad külastusprogrammid seitsmendat korda.
Maal elamise päev keskendub päriselule maapiirkonnas – kogukonnale, elukeskkonnale ja igapäevastele võimalustele. Päeva keskmes on inimesed ja kogukonnad, kes maal elavad ja tegutsevad ning oma elu ise kujundavad.
Maal elamise päev keskendub päriselule maapiirkonnas – kogukonnale, elukeskkonnale ja igapäevastele võimalustele. Päeva keskmes on inimesed ja kogukonnad, kes maal elavad ja tegutsevad ning oma elu ise kujundavad.
Haapsalu
IRON BALTIC Vaga Vesi 2026
"IRON BALTIC Vaga Vesi 2026“ on maastikusõidukite ringrajavõistluste neljas etapp võistlusklassidele ATV, ATV VABA, TR-1, TR-2, TR-3 ja VEOK. Üksikvõistlusena võistlusklassile ENDURO. Samuti on võimalik osaleda isikliku vähemalt neljarattaveolise SEIKLEJATE sõidul. Täpsem info ja ajakava OFFROAD.EE lehel
Kahe päeva pilet 20€. ühe päeva pilet 15€, lapsed kuni 16 a. 5€, alla 110cm TASUTA.
Panga küla
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Maal Elamise päev Oru kandis
Laupäev, 19. september on Oru kandi külades taaskord siginat-saginat täis. Toimub traditsiooniline Maal elamise päev!
Kui oled mõelnud, milline võiks olla elu Oru kandi külades, siis tule kohale, räägi kohalike inimestega, vaata, küsi, koge ning saa koos meiega osa ühest vahvast ja värvilisest sügispäevast!
ℹ️Muide - kõik avatud punktid asuvad üksteisele parajalt lähedal ja asukohad leiad mugavalt Maal elamise päeva KÜLASTUSKAARDILT
Kui oled mõelnud, milline võiks olla elu Oru kandi külades, siis tule kohale, räägi kohalike inimestega, vaata, küsi, koge ning saa koos meiega osa ühest vahvast ja värvilisest sügispäevast!
ℹ️Muide - kõik avatud punktid asuvad üksteisele parajalt lähedal ja asukohad leiad mugavalt Maal elamise päeva KÜLASTUSKAARDILT
Linnamäe teeristi turuplats
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
kontsert EESTIMAA VÄRVID
Laupäeval 19. septembril esinevad Haapsalu Toomkirikus Kristel Aer (orel) ja Ene Nael (klavessiin).
Kontserdil „Eestimaa värvid“ Haapsalu Toomkirikus tuleb esiettekandele noore helilooja Georg Jakob Salumäe teos „ÕPPIDES LENDAMA” orelile ja klavessiinile.
Kõlavad sooloteosed Erkki-Sven Tüüri „Spectrum I” (1989) orelile ja Liina Sumera „Tremors / Värelused” (2026) klavessiinile. Samuti spetsiaalselt sellele koosseisule kirjutatud teosed Ülo Kriguli „Signs and Signatuures / märgid ja märguanded“ (2021) ja Tõnis Kaumanni „Olen ise üürike“ (2022) orelile ja klavessiinile.
Kontserdil kõlab ka aastal 1980 Maestra Ester Mäe Kontsert orelile ja klavessiinile.
Oreli ja klavessiini kooskõlamine ei ole ajaloolisest seisukohast midagi eriskummalist ja seda kooslust kuuleme tänapäevani nii kirikutes kui ka kontserdisaalides esitatavates passioonide, oratooriumite, kantaatide jne esituskoosseisudes. Küll aga kohtame tänapäeva nüüdismuusikas nende kahe pilli kooslust pigem harva kui sagedasti.
Eesti heliloojate poolt kirjutatud teoseid on nüüdseks 5!
Aastal 1980 valmis helilooja Ester Mägi teos Kontsert orelile ja klavessiinile. Aastal 2018 on interpreetide (K. Aer ja E. Nael) tellimusel valminud helilooja Lauri Jõelehe teos Cantus Continuus, aastal 2019 kirjutatud Mirjam Tally Quasar, aastal 2021 Viljandi orelifestivalil ette kantud Ülo Kriguli Signs and Signatures ja 2022 aastal valmis Tõnis Kaumanni teos Olen ise üürike.
Kontserdil „Eestimaa värvid“ Haapsalu Toomkirikus tuleb esiettekandele noore helilooja Georg Jakob Salumäe teos „ÕPPIDES LENDAMA” orelile ja klavessiinile.
Kõlavad sooloteosed Erkki-Sven Tüüri „Spectrum I” (1989) orelile ja Liina Sumera „Tremors / Värelused” (2026) klavessiinile. Samuti spetsiaalselt sellele koosseisule kirjutatud teosed Ülo Kriguli „Signs and Signatuures / märgid ja märguanded“ (2021) ja Tõnis Kaumanni „Olen ise üürike“ (2022) orelile ja klavessiinile.
Kontserdil kõlab ka aastal 1980 Maestra Ester Mäe Kontsert orelile ja klavessiinile.
Oreli ja klavessiini kooskõlamine ei ole ajaloolisest seisukohast midagi eriskummalist ja seda kooslust kuuleme tänapäevani nii kirikutes kui ka kontserdisaalides esitatavates passioonide, oratooriumite, kantaatide jne esituskoosseisudes. Küll aga kohtame tänapäeva nüüdismuusikas nende kahe pilli kooslust pigem harva kui sagedasti.
Eesti heliloojate poolt kirjutatud teoseid on nüüdseks 5!
Aastal 1980 valmis helilooja Ester Mägi teos Kontsert orelile ja klavessiinile. Aastal 2018 on interpreetide (K. Aer ja E. Nael) tellimusel valminud helilooja Lauri Jõelehe teos Cantus Continuus, aastal 2019 kirjutatud Mirjam Tally Quasar, aastal 2021 Viljandi orelifestivalil ette kantud Ülo Kriguli Signs and Signatures ja 2022 aastal valmis Tõnis Kaumanni teos Olen ise üürike.
Kontserdile sissepääsuks on annetused kiriku muusikatöö arendamiseks
Haapsalu toomkirik
Sümfooniaorkester Estlandia hooaja avakontsert
Dirigendid Jüri-Ruut Kangur ja Imre Rohuväli ning noored dirigendid Lars Erik Lend ja Matilde Kivisilla Solist Kaisa Padur (viiul) Kavas on klassikaline muusika: Sibeliuse „Finlandia“, Svendseni, Vaughan Williamsi, Šostakovitši, Sviridovi, Elgari ja Offenbachi teosed, Lars Erik Lendi „O.H.“, James Bondi filmimuusika ning iiri tantsumuusika süit. Sümfooniaorkester Estlandia on 2025. aasta sügisel Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu eestvedamisel loodud üleriigiline muusikakoolide vilistlaste orkester, kus mängivad peamiselt 18–28-aastased muusikud üle Eesti – Tallinnast, Sakust, Tartust, Narvast, Raplast, Kuressaarest, Viljandist, Rakverest, Võrust, Põltsamaalt, Sauelt ja mujalt. Orkestri dirigendid on Jüri-Ruut Kangur ja Imre Rohuväli ning kontsertmeister Kaisa Padur. Orkestri tegevust aitavad korraldada ka Tõnno Piigli ja Lars Erik Lend. Estlandia tegi edukad debüütkontserdid möödunud kevadel Tallinnas Postimehe Galeriis ja Viimsi Artiumis. Orkester teeb proove kord kuus ning toimunud on ka edukad orkestrilaagrid Käsmus ja Nelijärvel. Oma teise hooaja alguses ja enne Haapsalu kontserti ollakse laagris Haapsalus. Estlandia pakub tänuväärset võimalust jätkata pillimänguga ka pärast muusikakooli lõpetamist. Orkestri eesmärk on teha heal tasemel muusikat heas seltskonnas. Estlandias on saanud pillimänguga jätkata või selle juurde pärast mõneaastast pausi tagasi pöörduda kümned noored, kes on asunud õppima või tööle hoopis teistes valdkondades. Nii mängivad orkestris näiteks arstid, infotehnoloogid, õpetajad, juristid, rahapesu tõkestamise spetsialistid, hambaarstid, autoremondilukksepp, kullassepp, sõjaväelane, bussijuht, küünetehnik jt. Orkestri muusikud on endised ja praegused noorteorkestrite mängijad ning muusikakoolide vilistlased, kellest mõned on lõpetanud ka muusikakõrgkooli. Estlandia on esimene sellise suunitlusega üleriigiline harrastusmuusikute sümfooniaorkester Eestis. Koos sel hooajal lisanduvate uute mängijatega on orkester kasvamas 70-liikmeliseks.
Pühapäev
- 20. sept
IRON BALTIC Vaga Vesi 2026
"IRON BALTIC Vaga Vesi 2026“ on maastikusõidukite ringrajavõistluste neljas etapp võistlusklassidele ATV, ATV VABA, TR-1, TR-2, TR-3 ja VEOK. Üksikvõistlusena võistlusklassile ENDURO. Samuti on võimalik osaleda isikliku vähemalt neljarattaveolise SEIKLEJATE sõidul. Täpsem info ja ajakava OFFROAD.EE lehel
Kahe päeva pilet 20€. ühe päeva pilet 15€, lapsed kuni 16 a. 5€, alla 110cm TASUTA.
Panga küla
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Esmaspäev
- 21. sept
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 22. sept
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Kolmapäev
- 23. sept
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Neljapäev
- 24. sept
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Armastus ja arusaam
Kirglik suhtedraama Laval ESTER KUNTU OTT KARTAU AGUR SEIM Autor JOE PENHALL Tõlkija PEETER VOLKONSKI Lavastaja MADIS KALMET Kunstnik JAANUS LAAGRIKÜLL Helilooja MARTIN AULIS Valguskujundaja SANDER ALEKS PAAVO Grimmikunstnik MERLE LIINSOO Lavameister KARMO KANGUR Inspitsient-rekvisiitor CAROLYN MARDIM Kostümeerija AGE MAASIK Armastus ja sõprus kui kõige võimsamad sfäärid võivad põhjustada tugevaid hingelainetusi. Saatuse etteaimamatud keerdkäigud võivad avada meie silmad ja me näeme korraga oma elu hoopis teises ning ootamatus perspektiivis. Inglise-Austraalia näitekirjaniku Joe Penhalli näidend "Armastus ja arusaam" on helge ja valusnaljaks lugu määravate ümberhinnanguteni jõudmisest. Lavastuses suitsetatakse ning esineb valjusid heliefekte. Esietendus 17. oktoobril 2025 TEMUFI teatrimajas Viljandis.
Täispilet 31 € Sooduspilet 28 € Toetajapilet 50 € Otsemüük ja grupibroneeringud: kassa@temufi.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 25. sept
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Taibu ja mina
13-aastasel Franial näib olevat kõik olemas, kuid ometi on ta elust midagi puudu. Kõik muutub, kui ta kohtub kodutu koera Taibuga, kes vajab kodu. Kui koer viiakse loomakliinikusse, satub ta kiiresti valedesse kätesse, sest töötajad hoolivad rohkem rahast kui oma karvastest patsientidest. Frania tahab oma uut sõpra päästa, seega ta korraldab julge päästeoperatsiooni ning koos algab pöörane seiklus läbi terve riigi.
Haapsalu kultuurikeskus
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 26. sept
Endel Nelise nimelised Läänemaa lahtised meistrivõistlused vehklemises
Spordiala: Vehklemine
Korraldaja: Vehklemisklubi En Garde
Korraldaja: Vehklemisklubi En Garde
Haapsalu spordikeskus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Väiketeatrite teemaõhtud Lääne-Nigulas: LendTeater "Võluharjutus"
26. septembril kell 18 etendub EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause koguduse majas "Väiketeatrite teemaõhtud Lääne-Nigulas" raames LendTeatri esituses "Võluharjutus" (Daniel Glattauer). Tegu on komöödiaga kahes vaatuses.
Tõlkija: Piret Pääsuke
Lavastaja: Aire Pajur
Osades: Maarja Pavlihhina, Gunnar Ülper, Margus Möll
17 aastat abielu ja suur kriis – viimane katse abielu päästa on kasutada perenõustaja abi. Kas nõustaja on tasemel ja suudab kriisis abielupaari aidata või peab ka tema alla vanduma?
LendTeatri lavastus "Võluharjutus" esietendus 1. novembril 2023. Seda aitasid lavale tuua Eesti Kultuurkapital, Elva vald, Eesti Teatri Agentuur, COOP Elva, Eesti Harrastusteatrite Liit, Kultuuriaken, B Pluss OÜ, Elva Linnaraamatukogu.
LendTeater etendab "Võluharjutust" EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause koguduse majas sarja "Väiketeatrite teemaõhtud Lääne-Nigulas 2026" raames. Sarja korraldab Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit. Teatrit aitab maale tuua Lääne-Nigula vald.
Teemaõhtu algab aga juba kell 17:30 Mikk Lõhmuse ettekandega "Sissepõige Lääne-Nigula kihelkonna" ajalukku. Nimelt on temaatilisus asjakohane ühelt juba asukoha pärast ning lisaks on üks lavastuse tegelastest ajaloolane.
Uksed ja kodukohvik on avatud juba kell 17 ning teemaõhtu raames on avatud nii Lääne-Nigula kirik kui torn.
Tõlkija: Piret Pääsuke
Lavastaja: Aire Pajur
Osades: Maarja Pavlihhina, Gunnar Ülper, Margus Möll
17 aastat abielu ja suur kriis – viimane katse abielu päästa on kasutada perenõustaja abi. Kas nõustaja on tasemel ja suudab kriisis abielupaari aidata või peab ka tema alla vanduma?
LendTeatri lavastus "Võluharjutus" esietendus 1. novembril 2023. Seda aitasid lavale tuua Eesti Kultuurkapital, Elva vald, Eesti Teatri Agentuur, COOP Elva, Eesti Harrastusteatrite Liit, Kultuuriaken, B Pluss OÜ, Elva Linnaraamatukogu.
LendTeater etendab "Võluharjutust" EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause koguduse majas sarja "Väiketeatrite teemaõhtud Lääne-Nigulas 2026" raames. Sarja korraldab Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit. Teatrit aitab maale tuua Lääne-Nigula vald.
Teemaõhtu algab aga juba kell 17:30 Mikk Lõhmuse ettekandega "Sissepõige Lääne-Nigula kihelkonna" ajalukku. Nimelt on temaatilisus asjakohane ühelt juba asukoha pärast ning lisaks on üks lavastuse tegelastest ajaloolane.
Uksed ja kodukohvik on avatud juba kell 17 ning teemaõhtu raames on avatud nii Lääne-Nigula kirik kui torn.
Tavapilet 20 € Pilet etenduse päeval 25 € Toetajapilet 30 €
Lääne-Nigula
Pühapäev
- 27. sept
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Esmaspäev
- 28. sept
Igapäevane nõiakunst 2
Peaosaliste Sandra Bullocki ja Nicole Kidmaniga “IGAPÄEVANE NÕIAKUNST 2” naaseb nõiatempusid ja vägevat iidset maagiat täis maailma, kus Owensi õdedel tuleb seista silmitsi sünge needusega, mis ähvardab selles lõbusas, maagilises ja kaost täis kinofilmis nende perekonna lõplikult hävitada. Filmis mängivad lisaks Bullockile ja Kidmanile Joey King, Lee Pace, Maisie Williams, Xolo Maridueña, Solly McLeod, Stockard Channing ja Dianne Wiest. Alice Hoffmani romaanil “The Book of Magic” põhineva stsenaariumi autorid on Akiva Goldsman ja Georgia Pritchett ning filmi lavastas Susane Bier. Produtsendid on Denise Di Novi, Sandra Bullock ja Nicole Kidman. Tegevprodutsendid on Andrew Kosove, Broderick Johnson, Donald Sabourin ja Alice Hoffman.
Haapsalu kultuurikeskus
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 29. sept
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Sünnipäevaküünlad
romantiline draama Lavastaja ja tõlkijaAndres Noormets Kostüümid Maarja Viiding Muusika Hans Noormets Valgus Villu Konrad Osades Klaudia Tiitsmaa, Jaana Kena, Marika Palm, Aarne Soro, Janek Vadi, Oskar Punga See on lugu naisest, kes vananeb etenduse jooksul peaaegu sada aastat. Selle aja jooksul on ta tütar ja pruut, abikaasa ja ema, tädi ja ämm, lesk ja uus abielunaine – lõpuks veel vanaema, suurepärane vanavanaema ja vanavanavanaema. See lavastus sobib kõigile neile teatrisõpradele, kellele meeldivad jõulud ja sünnipäevad ja igasugused tähistamised, kus saab olla üksi ja koos – tantsida, laulda, naerda ja nutta. “Täna 17 aastat tagasi kohtasin ma sind esimest korda ja ma ei taju absoluutselt selle teekonna pikkust, mis on toonud meid sellest päevast tänasesse. See oli ju alles sekund tagasi, kui ma sind kraanikausis pesin. Pesin ja vaatasin õue. See oli täpselt seesama vaade. See on kogu mu elu. Täpselt samad puud, rohi, lilled, täpselt sama nurga all langev päike.” “Sünnipäevaküünlad” on Andres Noormetsa 100. lavastus. Esietendus 5. aprillil 2025 Ugala suures saalis Eesti Teatriauhinnad 2025: Aarne Soro – meeskõrvalosatäitja nominatsioon (Kenneth lavastuses “Sünnipäevaküünlad”) Publikupreemia “Kuldõun” 2025: Andres Noormets – parim lavastus Klaudia Tiitsmaa – parim naisnäitleja (rollide eest lavastustes “Sünnipäevaküünlad” ja “Pikse jäljed”) Aarne Soro – parim meesnäitleja (rollide eest lavastustes “Sünnipäevaküünlad” ja “Cosmopolitan”)
Täispilet 27 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, õpetaja, pensionär) 22 € Toetajapilet 57 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 30. sept
Marimetsa raba Elamusretk
Spordiala: Kepikõnd, Käimine, Matkamine
Korraldaja: MTÜ Elamusretked
Korraldaja: MTÜ Elamusretked
Kullamaa
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Igapäevane nõiakunst 2
Peaosaliste Sandra Bullocki ja Nicole Kidmaniga “IGAPÄEVANE NÕIAKUNST 2” naaseb nõiatempusid ja vägevat iidset maagiat täis maailma, kus Owensi õdedel tuleb seista silmitsi sünge needusega, mis ähvardab selles lõbusas, maagilises ja kaost täis kinofilmis nende perekonna lõplikult hävitada. Filmis mängivad lisaks Bullockile ja Kidmanile Joey King, Lee Pace, Maisie Williams, Xolo Maridueña, Solly McLeod, Stockard Channing ja Dianne Wiest. Alice Hoffmani romaanil “The Book of Magic” põhineva stsenaariumi autorid on Akiva Goldsman ja Georgia Pritchett ning filmi lavastas Susane Bier. Produtsendid on Denise Di Novi, Sandra Bullock ja Nicole Kidman. Tegevprodutsendid on Andrew Kosove, Broderick Johnson, Donald Sabourin ja Alice Hoffman.
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 01. okt
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Muusika me sees ja ümber
Tähistame 1. oktoobril rahvusvahelist muusikapäeva ning Canzone kutsub sel puhul kontserdile „Muusika me sees ja ümber“. Canzone on Haapsalu kultuurikeskuse juures tegutsev koor, mida juhatab dirigent Ulrika Grauberg. Canzone tegemistes on alati olnud tähtsal kohal rõõm koos laulmisest, hea muusika ja ühised elamused. Muusikapäeva kontserdil astuvad üles Canzone tütarlastekoor, neidude-naiskoor ja instrumentaalansambel. Kõlab valik erineva meeleolu ja kõlaga muusikat – nii tuttavaid kui ka uusi lugusid. „Muusika me sees ja ümber“ on mõnus võimalus võtta hetk, kuulata head muusikat ja tähistada koos rahvusvahelist muusikapäeva. Tule kuulama ja saa osa Canzone muusikast!
Täispilet 10.90 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 5.90 €
Reede
- 02. okt
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Anita Arst “Hüljatud kangaste paraad 2.0”
HÜLJATUD KANGASTE PARAAD on kohal teist korda!
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Ikka jakkide/pluuside/kleitidega, mis on valminud individuaalõmbluse väärt kangajääkidest. Lisandunud on riidekapinurka unustatud brändirõivad, mis on lahutamise ja liitmise tulemusel saanud uue näo.
Loodan rõõmustada ja motiveerida!
SEST:
* millegi loomine on kingitus iseendale;
* midagi võib sündida üllatusena sellest, mis kusagil üle jääb;
* väärikad materjalid, kasutatud või mitte, küsivad oma rahulikul moel eluõigust;
* julgus erineda vajab vahel toetust ja inspiratsiooni;
* armastus toreduse ja mängu vastu on igapäevaelus väga mõnus partner.
Olen töötanud teadusinstituudis terminoloogi, toimetaja ja korrektorina, olen vedanud õmblusateljeed ning töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, huvijuhina.
Olen elanud palju-palju elusid tänu raamatutele ning ülejäänud aja olen õmmelnud.
Anita Arst
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Roosta Oktoberfest 2026
Roosta Oktoberfest tuleb taas! 🍺 2. oktoobril täitub Roosta Puhkeküla peosaal live-muusika, Oktoberfesti mängude, pikkade õllelaudade ja Baieri peomeeleoluga. Piletis on temaatiline buffet-õhtusöök ning kostüümid on karmilt soovituslikud. Pane Dirndl või Lederhosen selga ja tule kannu kokku lööma. Prost!
Roosta puhkeküla
Prantsuse jazz. Pierre-François Blanchard Trio
Pierre-François Blanchard (klaver, helilooming) Thomas Savy (klarnet, bassklarnet) Adèle Viret (tšello) Pianist Pierre-François Blanchard’i loodud uhiuus trio ALIBI toob kokku kolm silmapaistvat Prantsuse džässmuusikut. Laval kohtuvad kolme eri põlvkonna virtuoossed instrumentalistid, kes esitavad Blanchard’i autoriloomingut. Blanchard’i viimane album „#puzzled“ valiti 2024. aastal prestiižsete Victoires du Jazzi ja Académie Charles Cros’ auhindade jagamisel aasta albumiks. Klarnetist Thomas Savy on kogenud ansambliliige, kes teeb Blanchard’iga koostööd ka duo-projektis „#puzzled“. Viimastel aastatel on ta andnud arvukalt soolokontserte nii Euroopas kui ka Jaapanis. Tšellist Adèle Viret on noor ja silmapaistev muusik, kes on lühikese ajaga näidanud küpsust nii solisti kui ka ansamblimängijana. 2025. aastal pälvis ta Prix Frank Ténot auhinna, mida annab välja Victoires du Jazz aasta üllatajast muusikule. Kontserdituuri korralduspartnerid on AJC, Adami, Centre national de la musique, Prantsuse Instituut Eestis, Spedidam.
Täispilet 32 € Sooduspilet (õpilane, tudeng, pensionär) 27 €
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 03. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Roosta Oktoberfest 2026
Roosta Oktoberfest tuleb taas! 🍺 2. oktoobril täitub Roosta Puhkeküla peosaal live-muusika, Oktoberfesti mängude, pikkade õllelaudade ja Baieri peomeeleoluga. Piletis on temaatiline buffet-õhtusöök ning kostüümid on karmilt soovituslikud. Pane Dirndl või Lederhosen selga ja tule kannu kokku lööma. Prost!
Roosta puhkeküla
Nimi
Rahvusteatri Vanemuine külalisetendus Autorid Matthieu Delaporte ja Alexandre de la Patellière Tõlkija Inge Eller Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tanel Jonas Kunstnik Kristjan Suits Osades Kaarel Pogga, Ken Rüütel, Robert Annus, Liisa Pulk, Maria Annus Mõnus õhtusöök sugulaste ja sõprade seltsis. Rahulik, turvaline ja meeldiv. Midagi, mida oodata. Järsku avaldab edukas ärimees Vincent seltskonnale, et tema peagi ilmavalgust nägev poeg saab nimeks… Appi, kas tõesti?!?! Ei ole nii? Nimi, mis Vincenti suust kõlab, vallandab vaidluse. Ühest vaidlusest kasvab välja järgmine ja ootamatult leiame sõbraliku seltskonna teineteisele üllatavaid paljastusi ja vihaseid etteheiteid tegemas. Kui palju me tegelikult oma lähedaste kohta arvamust avaldada võime ja milline peaks olema üks ilus poisslapse nimi? Esietendus 8. novembril 2025 Vanemuise väikeses majas.
Täispilet 37.00 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär, ITIC-kaart) 29.60 €
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 04. okt
"Anna Haava. Kui hing ei saa mitte vaiki olla" Ants Laikmaa Majamuuseumis
04. oktoobril kell 18 etendub "Väiketeatrite teemaõhtud Lääne-Nigulas 2026" Ants Laikmaa muuseumis Anna Haavale pühendatud luulelavastus "Anna Haava. Kui hing ei saa mitte vaiki olla". Sarja korraldab Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit. Teatrit aitab maale tuua Lääne-Nigula vald.
Anna Haava armastusest ja kodutundest tulvil looming elab täna oma elu ja mõjutab jätkuvalt eesti luulet. Poetessile mõeldes toob teater Must JaAm lavale õrna maailma ja viib vaataja hetkeks ajas tagasi luuletaja tunnete ja mõtete ligi. Vahetekstidega põimunud luuletused käsitlevad poetessi loomingut ja elulugu.
Luulelavastus loob endale eesmärgi hoida Anna Haava luule väärtust ka meie tänastel põlvedel.See on meelterännak aegumatusse luulemaailma läbi sõna, heli ja valguspildi.
Heli- ja pildikeel Lauri Rahusoo
Vahetekstid Janno Puusepp
Laval Anne-Mai Tevahi
Luulelavastus valmis koostöös Kodavere Pärimuskeskusega ja on algselt pühendatud poetessi 160. sünniaastapäevale. Lavastus on olnud osa Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.
Anna Haava armastusest ja kodutundest tulvil looming elab täna oma elu ja mõjutab jätkuvalt eesti luulet. Poetessile mõeldes toob teater Must JaAm lavale õrna maailma ja viib vaataja hetkeks ajas tagasi luuletaja tunnete ja mõtete ligi. Vahetekstidega põimunud luuletused käsitlevad poetessi loomingut ja elulugu.
Luulelavastus loob endale eesmärgi hoida Anna Haava luule väärtust ka meie tänastel põlvedel.See on meelterännak aegumatusse luulemaailma läbi sõna, heli ja valguspildi.
Heli- ja pildikeel Lauri Rahusoo
Vahetekstid Janno Puusepp
Laval Anne-Mai Tevahi
Luulelavastus valmis koostöös Kodavere Pärimuskeskusega ja on algselt pühendatud poetessi 160. sünniaastapäevale. Lavastus on olnud osa Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist.
Tavapilet 20 € Pilet etenduse päeval 25 € Toetajapilet 30 €
Ants Laikmaa majamuuseum
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laura De Jaegeri isikunäitus
Laura De Jaegeri isikunäitus "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok"
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju.
Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel.
Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis.
Haapsalu linnagalerii
Valgus aknas. Tango
Rahvusteatri Vanemuine külalisetendus Jevgeni Gribi balletiõhtu kahes osas VALGUS AKNAS Koreograaf, stsenograaf ja kostüümikunstnik Jevgeni Grib Muusika Artur Lemba, Lepo Sumera, Sasha Pushkin Valguskunstnik Ritšard Bukin Osades Vanemuise balletitrupp Ühes linnas seisab kõrge maja, mille fassaad on päeval tagasihoidlik ja öösel salapäraselt elav. Õhtul, kui pimedus tänavatele valgub, süttivad majas ükshaaval tuled. Mõnest toast kostab naer, teises hoitakse hinge kinni; mõnes jäetakse hüvasti ja mõnes oodatakse uusi algusi. Igas korteris on väike universum ja oma lugu. Ballett kutsub vaatajat rändama läbi nende valguspunktide: nägema armastust, mis on ootamatult õitsele löönud; vaikust, mis võib olla lohutav või hoopis valus; hetki, mil inimene on üksi isegi rahvarohkes linnas ja ka neid hetki, mil väiksemgi pilk või puudutus võib muuta kogu elu suunda. On oluline, et igas aknas on valgus. Mõnikord piisab sellestki, et keegi kustunud tule uuesti põlema paneb. Jevgeni Grib sai lühiballeti eest „Valgus aknas“ 2019. aastal Eesti Teatriliidu balletiauhinna. TANGO Koreograaf, stsenograaf ja kostüümikunstnik Jevgeni Grib Muusika Astor Piazzolla, Carlos Gardel, Hans Zimmer, John Powell, Johann Sebastian Bach Valguskunstnik Rasmus Rembel Osades Vanemuise balletitrupp Missugune on hetk, kui kohtuvad mees ja naine, kes on seni elanud justkui eri planeetidel? Võib-olla meenutab see tango esimest hingetõmmet? Teineteisele lähenemine võib olla korraga nii vastupandamatu kui ka ohtlik, sest kohtuvad vastandlikud jõud, kel tuleb teineteist alles tundma õppida. Mehe kumer joon ja naise terav kaar tõmbuvad üksteise poole, ent hoiavad siiski pingestatud vahet, mis muudab iga sammu ettearvamatuks. Just selles pingeväljas sünnibki nende müstiline tants: tõmme, mis ei lase eemalduda, ja saladus, mis ei lase päriselt läheneda. On ühine rütm võimalik? Esietendus 26. septembril 2026 Vanemuise väikeses majas.
Täispilet 37 € Sooduspilet (õpilased, pensionärid) 29.60 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 09. okt
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Sepo Seeman "Eesti mees ja tema naine"
Monolavastus kahes vaatuses Tekst ja lavastus: Tiit Palu Laval: Sepo Seeman Lavale astub Eesti mees kogu oma eheduses – ja seda rolli kannab nii laval kui elus armastatud Sepo Seeman. Humoorikas, teravmeelne ja äratundmisrõõmu pakkuv monolavastus viib vaataja Eesti mehe maailma, kus kohtuvad suhted, hobid, sõbrad, elutõed ja muidugi… naised. Kas teadsite, et Eesti mees räägib keskmiselt 2000 sõna päevas, naine aga koguni 7000? Või et Eesti naise vannitoas leidub keskmiselt 437 eset, millest mees ei tunne ära ega oska nimetada suuremat osa? Just sellistest elulistest tähelepanekutest sünnib laval ehe ja vaimukas peegelpilt meie igapäevaelust. Sepo Seemani vahetu olek, soe huumor ja meisterlik karakteriloome haaravad publiku esimestest minutitest kaasa. Tegemist on omamoodi järjega tema menukale esimesele monolavastusele, kuid seekord on tähelepanu keskmes mehe ja naise igikestev suhe – koos kõigi selle rõõmude, segaduste ja äratundmistega. „Teemasid, mida Eesti mehe kontekstis kajastada, on veel palju – mehe suhe naisega, tema kirg kollektsioneerimise vastu, hobid, sõbrad ja palju muud,“ ütleb Sepo Seeman. Tule naerma, kaasa mõtlema ja iseennast ära tundma! See lavastus puudutab igaüht, kes on olnud suhtes, soovinud sellest aru saada või lihtsalt tahab veeta ühe tõeliselt meeleoluka õhtu teatris.
Soodushinnad kuni 13. septembrini: Tavapilet 24 € Fännipilet 26.10 € Alates 14. septembrist: Tavapilet 28.20 € Fännipilet 30.30 €
Haapsalu kultuurikeskus
HoktooberFest
Kui sügis koputab uksele, õllekannud lähevad vahtu ja kapist otsitakse välja traksid, põlvikud ning kõige uhkemad kaabud, siis on selge – HOKTOOBERFEST on kohal! Õhtu tõmbab käima pasunakoor „ÕNN TULI ÕUELE“, sest üks korralik Oktoberfest ilma pasunata oleks lihtsalt… oktoober. Jalga aitab keerutada LAVASSAARE TRIO, nii et tasub juba varakult välja mõelda, kumb peab kauem vastu – kas tantsuking või selle kandja. See ei ole tavaline reede! Otsi välja lederhosen’id, dirndl, põlvikud, traksid, suled ja muu Baierimaa kõrgmood – Oktoberfesti vaimus kostüüm on tungivalt soovituslik. Lisaks ootab ees SUUR ÕNNELOOS – sest kui juba „Õnn tuli õuele“, võiks ta ju midagi kaasa ka tuua. Pasunad hüüdma, kannud kokku ja tantsupõrand kuumaks – kohtume HOKTOOBERFESTIL! PROOSIT!
Pilet eelmüügis 20.90 € Pilet kohapeal 25.90 €
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 10. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Haapsalu Invaspordipäev
Korraldaja SK Läänemaa Invasport.
Vajalik eelnev registreerimine tel. 5373 5840
Vajalik eelnev registreerimine tel. 5373 5840
Hestia Hotel Haapsalu Spa
Laulud hingele
Asenduskontsert 29. märtsil ära jäänud kontserdile. Ostetud piletid kehtivad uuel kuupäeval. Juhul kui uus kuupäev Teile ei sobi, on võimalik pilet tagastada, kirjutades hiljemalt 6. aprilliks 2026 aadressile tagasiost@piletilevi.ee . Kontserdil „PESNI DLA DUŠI – LAULUD HINGELE“ astuvad üles eesti lauljad ning hõbehääl SERGEI MAASIN. OLGA PALAMARTŠUK on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, omandanud bakalaureusekraadi vokaali erialal (dotsent Pille Lill, professor Jaakko Ryhänen). Oma professionaalset meisterlikkust on ta täiendanud Itaalias, Poolas ja Venemaal. Olga Palamartšuk on mitmete konkursside laureaat ning pälvinud Eesti Teatriliidu preemia Kristallkingakese. Samuti on ta pälvinud Tiit Kuusiku preemia. Eesti Rahvusooperis Estonia on Olga Palamartšuk esitanud juhtivaid nimiosasid järgmistes ooperites: Mozart – Figaro pulm, Bizet – Carmen, Verdi – Aida, Wagner – Parsifal, Ravel – Laps ja nõidus, Rimski-Korsakov – Lumekuninganna. Käesolevas kontserdikavas esitab Olga Palamartšuk valiku klassikalisi teoseid ooperitest ja operettidest ning ka estraadilaule saksa, itaalia, eesti ja vene keeles. MARIA KONDRATJEVA – sopran, Eesti Konservatooriumi lõpetanu, Euroopa rahvusvaheliste ooperikonkursside laureaat. Kontserdil kõlavad säravad operetiaariad ning unustatud laulud muusikalidest (Kálmán, Dostal, Dunajevski, Miljutin). Lauljatari repertuaar on kontrastne ja mitmekesine, täis temperamentseid ja emotsionaalseid laule. Kavas on ka populaarsed laulud Ella Fitzgeraldi, Aziza, Sylvia Vreidi, Sofia Rotaru, Valentina Legkostupova ja Tatjana Šmõga repertuaarist. DMITRI KUČER – karismaatiline ja perspektiivikas noor laulja. Tema esituses kõlavad tuntud hitid, huvitavad laulud varasematest aastatest ning ka populaarsed tänapäevased lood. Publik võtab ta alati vastu ovatsioonidega ja kutsub tagasi lavale lisapalaks. SERGEI MAASIN – Eesti estraadi legend. On töötanud ansambliga Vana Toomas, Riikliku Filharmoonia juures ning koos Jaak Joalaga. Selles kontserdikavas esitab ta oma parimaid teoseid ning tutvustab uusi laule värskelt CD-plaadilt „Tee valguse poole“ – eesti ja vene keeles. Samuti esitab ta aariat „Mister X“ ning oma populaarseid hitte. Kontserdil kõlavad ka täiesti uued laulud, mida Sergei Maasin esitas esmakordselt eelmise aasta lõpus. Kavas on laulud N. Baskovi, F. Kirkorovi, G. Lepsi, J. Šatunovi, V. Obodzinski ja Jaak Joala repertuaarist eesti ja vene keeles. Kogu kontserdikava on läbi põimitud temperamentse ja mitmekesise muusikalise materjaliga. Pärast kontserti on võimalik osta Sergei Maasini uut CD-plaati „TEE VALGUSE POOLE / ПУТЬ К СВЕТУ“.
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 11. okt
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Esmaspäev
- 12. okt
Väike nõid
Lasteteater REKY etendus Otfried Preussler “Väike nõid” Mis saab siis kui Sa tahad kuhugi minna, aga tead, et see on sulle keelatud. Püüad teha ühte ja teist, aga miski ei õnnestu, sest mõtted on kogu aeg seal, kuhu minna ei tohi. Nii on ka Väikesel nõial. Ta püüab nõiduda vihma, aga see ei tule tal üldse välja, sest nõiakese mõtted on Blocksbergi mäel, kus Walpurgi ööl suurtel nõidadel pidu tuleb. Oiiii kuidas ta tahab sinna minna… Vaatamata Abraksase hoiatustele otsustab ta siiski sinna minna... Kas suured nõiad nabivad ta kinni??? Mis saab edasi? Kas Väikesest nõiast saab hea nõid??? Milline nõid on üldse hea nõid? Seda näete juba etendusel. Lavastaja: Kadri Paldra Nimiosas: Krete Paldra Teistes osades: Kadri Paldra, Allar Arula, Artjom Jaskevits, Argo Kask, Marten Tamm jpt. Lavaline liikumine: Artjom Jaskevits Muusikaline kujundus: Krete Paldra ja Artjom Jaskevits Lavakujundus: Ingmar Teder ja Ruta Teder Esietendus 2.10.2026 Soovituslik vanus 5+
Piletid 12-16 € vastavalt istekohale. Kooli- ja lasteaiagruppidele iga 11. pilet tasuta. Pilet nõutav igal külastajal.
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 14. okt
Rita Rätsepp vestlusõhtu - "Avatud vestlus vaimsest tasakaalust - Elu rollides ja rollid elus"
Räägime Rita erialasest teekonnast ja laiemalt inimeste sisemaailmast.
Näitleja ja psühholoogi kaks maailma - Kuidas näitlejatöö ja psühholoogia teineteist täiendavad? Mida on õpetanud näitlemine inimese olemuse kohta?
Vaimne tervis tänapäeval - Kuidas tulla toime stressi ja ärevusega? Kuidas hoida emotsionaalset tasakaalu kiire elutempo juures. Oodatud on avatud küsimuste-vastuste voor. Elulised olukorrad, millele Rita saab psühholoogi vaatenurgast vastata.
Piletihind sisaldab tervitusjooki ja suupisteid!
Näitleja ja psühholoogi kaks maailma - Kuidas näitlejatöö ja psühholoogia teineteist täiendavad? Mida on õpetanud näitlemine inimese olemuse kohta?
Vaimne tervis tänapäeval - Kuidas tulla toime stressi ja ärevusega? Kuidas hoida emotsionaalset tasakaalu kiire elutempo juures. Oodatud on avatud küsimuste-vastuste voor. Elulised olukorrad, millele Rita saab psühholoogi vaatenurgast vastata.
Piletihind sisaldab tervitusjooki ja suupisteid!
Fra Mare Thalasso Spa Hotel
Reede
- 16. okt
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laupäev
- 17. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Pühapäev
- 18. okt
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Öökuninganna
Teater Nuutrum AutorPiret Jaaks Lavastaja Jaanus Nuutre Kunstnik Jana Wolke Helikunstnik Tobias Tammearu Valguskunstnik Margus Ruhno Etenduse juht Inge Kaseleht Osades: Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Miika Pihlak, Jaanis Valk (Tammsaare Teater) Piret Jaaksi näidend "Öökuninganna" on pinev lugu kahe väga erineva inimese kohtumisest. Nooruses kuulsas ooperiteatris edukalt lauljana töötanud Elli peab pärast traagilist sündmusteahelat toime tulema eluga Eestis, olles iga päev tunnistajaks oma paratamatule allakäigule. Põnev sündmustik käivitub kui noor ja ilus sotsiaaltöötaja Jakob ilmub Elli ukselävele. Oma müstiline roll on täita mehel keda nimetatakse Meemeheks. Kes ta on? Mis asju ta ajab ja mis roll on tal täita Elli elus? Vastused võivad olla üllatvad. Piret Jaaksi näidend kõneleb ühteaegu humoorikalt ja traagiliselt kahe erineva elusaatuse näitel tunnete, mõtete ja arusaamade kokkupõrkest, lahtitõukest ja "parim enne möödas" hirmust. Samuti sellest, mis meist jääb maha hetkest, kui meid enam ei ole. Esietendus 04.07.2024 Kolga Mõis, Harjumaa. Sissepääs saali avatakse 15 minutit enne etenduse algust Info 50 79 528 Inge Kaseleht inge@nuutrum.ee Filmimine/pildistamine ei ole lubatud!
Täispilet 28 € Sooduspilet 26 € Piletilevist ostes lisandub teenustasu 1.90 € Grupitellimused (20+ piletit) paula@nuutrum.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 20. okt
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 23. okt
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laupäev
- 24. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Jazzliit ja Haapsalu Jazziklubi LIVE | INGRA
Ingrid Rabi – vokaalMikk Kaasik – klahvpill ja taustvokaalJohannes Laas – kitarrid ja taustvokaal INGRA (Ingrid Rabi) trio toob lavale solist Ingrid Rabi koos noorema põlvkonna tunnustatud muusikute Mikk Kaasiku ja Johannes Laasiga. Koos esitavad nad lugusid INGRA uuelt eestikeelselt albumilt „Edasi“, mis ilmub käesoleva aasta sügisel. Lisaks kõlavad kontserdi lood ka Ingridi varasemast loomingust. • Ingrid Rabi on jazzvokalist, laulukirjutaja ja arranžeerija, kelle loomingut iseloomustab sügav tundlikkus. Tema muusikas põimuvad rikkalikud harmooniad ja siiras jutustamislaad. Ingrid on öelnud, et muusika on tema kirg – ta loob ja esitab seda erinevates enda algatatud koosseisudes. Looming on lahutamatu osa tema igapäevaelust ning laulude kirjutamisel meeldib talle katsetada põnevate harmooniate ja rütmistruktuuridega. Ingrid Rabi on avaldanud stuudioalbumi „Olemine“, lühialbumi „Circle of Love“ ning artistinime INGRA alt lühialbumi „Crawling Up a Hill“, lisaks mitmeid singleid. 2022. aastal kirjutas ja salvestas ta esmakordselt muusikat lühifilmile ning 2024. aastal esilinastus juba teine tema heliloominguga linateos. 2026. aasta sügisel ilmub INGRA uus album „Edasi“, millel teevad kaasa Eesti tippmuusikud: Mikk Kaasik (klahvpillid), Johannes Laas (kitarr), Peedu Kass (bass) ja Kristjan Kallas (trummid). • Johannes Laas on muusik ja helilooja, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Heino Elleri Muusikakooli. Lisaks oma loomingule teeb ta koostööd paljude armastatud Eesti artistidega, nende seas Rita Ray, ANETT, Ingrid Rabi, Gertu Pabbo ja Grete Paia, ning tegutseb ansamblites MiaMee, Alfa Collective jt. 2019. aastal pälvis Johannes Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemia. • Mikk Kaasik on noor eesti jazzpianist, kes võlub publikut oma energilise ja väljendusrikka mänguga. 2024. aasta suvel ilmus tema debüütalbum „Take One“. Lisaks pälvis ta Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi võidu teosega „Rapid Resonance“. Lisaks silmapaistvale pianistioskusele on Mikk ka väga hea vokalist. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Pilet eelmüügist 19.90 € Pilet tund enne algust kohapeal 23 €
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 25. okt
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Sander Õigus "Kaksteist kuud"
“Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna.” Kaksteist kuud on pikk aeg ja kolmsada uut mind, aastaga jõuab nii mõndagi muutuda. Meie asi on anda endast parim, et see muutumine oleks õiges suunas! Millal sa viimati ennast tegelikult kõrvalt vaatasid ja kas vaatepilt pani ehmatusega silmi kinni suruma? Sander Õiguse järjekorras kaheteistkümnes soolotund on valmis ja jõuab lõpuks lavadele üle kogu Wabariigi! Saame taaskord kokku, et natuke iseenda üle naerda! Sander ütleb: “Ma olen viimastel aastatel veetnud enamuse oma ajast Eestist eemal, tuuritades mööda komöödiafestivale üle kogu maailma. Üksi ringi rännates tekib paratamatult olukordi, kus oled sunnitud endale päriselt otsa vaatama. Järjekordne õhtu, võõras linnas hotelli lage vahtides. Lisaks olen ma veetnud palju õhtuid erinevates komöödiaklubides, proovides sellest hirmust huumorit voolida. Tahaks sulle ka näidata, mis ma välja mõtlesin. Kohtume kuskil kultuuriasutuses su kodu lähedal! “Kaksteist Kuud” on ilmselt kõige sõgedam tund mis ma siiani kirjutanud olen, saab kindlasti põnev olema.” Üritus toimub kahes pooles, koos vaheajaga. Uksed avatakse 18.30
Pilet: 24.90 € Õpilane/tudeng: 22.90 €
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 29. okt
Läbimurret oodates
Prantslaslik vangikomöödia Laval LAURI KINK NATALI VÄLI SILVER KALJULA MATHIAS LEEDO IVO REINOK HELGUR ROSENTAL KARL EDGAR TAMMI KARMEN MEOS Autor EMMANUEL COURCOL / THIERRY DE CARBONNIÉRES Lavastaja PEEP MAASIK Lavastaja assistent OSKAR VIIRAND Helilooja MARTIN AULIS Kostüümikunstnik HEELIA SILLAMAA Grimmikunstnik MERLE LIINSOO Videokujundaja TAAVI KOHJUS Haka koreograaf LOTTA LAUREEN LOO Inspitsient-rekvisiitor CAROLYN MARDIM Kostümeerija AGE MAASIK 1985. aastal lavastas rootsi näitleja Jan Jönson kohalikus Kumla vanglas sealsete kinnipeetavatega Samuel Becketti kuulsa näidendi "Godot'd oodates". Esietenduse päeval Göteborgis põgenesid aga kuuest näitlejast viis enne etenduse algust. Kui Beckett juhtunust kuulis, kommenteeris ta seda muheledes: "Nad ei jäänud Godot'd ootama, vaid läksid ümber nurga." Lavastus "Läbimurre't oodates" põhineb sellel samal tõestisündinud lool. Näitleja Etienne (Lauri Kink), kelle loomekarjäär pole just kõrgpunktis, võtab vanglas kinnipeetavatega lavastada näidendit "Godot'd oodates". Värvikas seltskond avaldab omakorda mõju ka Etienne'ile endale. Erinevalt Jan Jönsoniga juhtunust jõuab selle loo omanäoline trupp aga menuka lavastusega lausa Pariisi! Teater TEMUFI lavastus põhineb 2020. aastal ilmunud prantsuse filmil "Un triomphe", mis linastus samal aastal ka Cannes'i filmifestivalil. Esietendus 28. novembril 2025 TEMUFI teatrimajas Viljandis.
Täispilet 35 € Sooduspilet 32 € Toetajapilet 50 € Otsemüük ja grupibroneeringud: kassa@temufi.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 30. okt
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 31. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 01. nov.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Esmaspäev
- 02. nov.
Paul Neitsovi kitarrikontsert "Öö küünlavalgel- hingedeaeg"
“Öö küünlavalgel - Hingedeaeg”
Hingedepäeva õhtul täitub Haapsalu toomikirik sadade küünlatulede ning sooja akustilise kitarrimuusikaga. Paul Neitsov esineb üksi ja vaheajata.
Kavas kõlavad armastatud meloodiate kitarriseaded , eesti muusika ja Pauli omalooming. Kava on peamiselt instrumentaalne, kuid mõned laulud kõlavad ka Pauli enda esituses.
Küünlavalgus, ajalooline kontserdipaik ja hingedeaja vaikus panevad argipäeva hetkeks peatuma ning õhtust kujuneb tavapärasest kontserdist isiklikum elamus.
Kontsert kestab ligikaudu 75–80 minutit ilma vaheajata.
2. novembril kell 19.00 - Haapsalu toomkirik
Piletid müügil Piletilevis ja Piletikeskuses.
https://sviby.com/short-url/pkez9y
Piletihinnale lisandub piletiplatvormi teenustasu.
Lapsed kuni 7a (kaasa arvatud) külastavad kontserti tasuta.
Hingedepäeva õhtul täitub Haapsalu toomikirik sadade küünlatulede ning sooja akustilise kitarrimuusikaga. Paul Neitsov esineb üksi ja vaheajata.
Kavas kõlavad armastatud meloodiate kitarriseaded , eesti muusika ja Pauli omalooming. Kava on peamiselt instrumentaalne, kuid mõned laulud kõlavad ka Pauli enda esituses.
Küünlavalgus, ajalooline kontserdipaik ja hingedeaja vaikus panevad argipäeva hetkeks peatuma ning õhtust kujuneb tavapärasest kontserdist isiklikum elamus.
Kontsert kestab ligikaudu 75–80 minutit ilma vaheajata.
2. novembril kell 19.00 - Haapsalu toomkirik
Piletid müügil Piletilevis ja Piletikeskuses.
https://sviby.com/short-url/pkez9y
Piletihinnale lisandub piletiplatvormi teenustasu.
Lapsed kuni 7a (kaasa arvatud) külastavad kontserti tasuta.
Haapsalu toomkirik
Kolmapäev
- 04. nov.
Stockmann Yard – Kaubamaja kurikaelad
Vana Baskini Teatri etendus Rikkad kliendid, piltilusad müüjad ja hulljulged vargad – tere tulemast Stockmanni telgitagustesse! Legendaarses kaubamajas läheb elu iga päevaga pöörasemaks. Kaupa kaob müstilisel kombel ja pätibande tunneb end riiulite vahel nagu kodus. Kaubamaja turvaosakond ehk Stockmann Yard on võimetu, sest niidid viivad sinna, kuhu keegi vaadata ei julge. Ega ometi keegi töötajatest pättidega mestis ole? Kaosele lisab tuure juurde Soomest saabuv tige revident, kes on otsustanud korra majja lüüa. Algab kassi-hiire mäng, kus põrkuvad armastus ja ahnus, naiivsus ja kavalus. Kes jääb vahele? Kes keda armastab? Ja kes lahkub kaubamajast käed raudus? Soome bestselleril põhinev lavastus on ühtaegu nii kriminaalne kui ka naerutav. See on komöödia, mis pilkab inimlikke nõrkusi ja ühteaegu kiirkursus poevarguste maailma telgitagustest, mis paneb teid järgmisel korral kaubamajas ringi vaatama hoopis uue pilguga. Loo autor ja lavastaja Antto Terrastöötas 18 aastat Helsingi Stockmannis detektiivina, lahendades üle 10 000 vargusjuhtumi. See mees teab, millest räägib. Laval Eesti komöödiatipud: Elina Reinold, Ott Sepp ja Jan Uuspõld. Autor ja lavastaja: Antto Terras (FIN) Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Täispilet 30 € Sooduspilet (pensionär, õpilane, üliõpilane) 27 € Piletilevist ostes lisandub pileti hinnale teenustasu 1.90 €.
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 06. nov.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 07. nov.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 08. nov.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Teisipäev
- 10. nov.
Jazzliit ja Haapsalu Jazziklubi LIVE | Tralla, Räpp, Kass, Talts „Elust, armastusega“
Liina Tralla – laul Lauri Räpp – tekst Peedu Kass – kontrabass Marek Talts – kitarr „Elust, armastusega“ on soe ja poeetiline muusikaõhtu, kus kohtuvad eesti keel, laul ja sõna. See on rännak läbi elu värvide ja varjude, ootamatuste ja keerdkäikude, jutustatud helisevas emakeeles ning kantud siirast tähelepanust kõige ümbritseva vastu. Kavas põimuvad laulud ja luuletused, mõtisklused ja märkamised, millest kujuneb terviklik lugu armastusest – armastusest elu, inimeste ja maailma vastu, just sellisena, nagu see on. Eesti keele rikkalikku kõla kannavad nii varasemate luuletajate tekstid kui ka tänapäevased laulud, mille vahele põimuvad isiklikud lood ja mõtisklused. Kõlapilt on õhuline ja maitsekas, toetudes kitarrile ja kontrabassile ning jättes ruumi sõnale, vaikusele ja hetkes sündivale tundele. See on kontsert kuulajale, kes hindab ehedust, keele ilu ja muusikat, mis ei suru peale, vaid kutsub kaasa mõtlema ja tundma. Muusikalise terviku loovad Liina laulud ja Lauri tekstid, mida aitavad kõlama panna Marek Talts kitarril ning Peedu Kass kontrabassil. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Pilet eelmüügist 19.90 € Pilet tund enne algust kohapeal 23 €
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 12. nov.
SEEMAN, NORMANN, JÕEKALDA ''Lõpuks ometi! Aasta suurim show!''
SEEMAN, NORMANN, JÕEKALDA – kolm legendaarset meelelahutajat! Neid toob kokku ülesanne panna püsti aastavahetuse säravaim telešõu. Telekanalite omavahelises võitluses on ühel kanalil õnnestunud kokku meelitada koomikute supertrio. Panused on maksimaalsed! See lihtsalt peab õnnestuma! Nad pole kohtunud mitu aastat. Nad ei salli üksteist silmaotsaski. Ja neil pole mitte ühtegi head ideed. Ettevalmistuseks on aega napilt, sest juba teises vaatuses tuleb minna "otse-eetrisse". Ja siis sekkub nende plaanidesse ootamatu loodusjõud – LAURI NEBEL! Osades Sepo Seeman Kristjan Jõekalda Henrik Normann Lauri Nebel Antti Kammiste Lisabet Loigu ja tantsutrupp Särasõstrad Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Maarja Meeru
Täispilet 42.45 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär ja puudega inimene) 40.40 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 13. nov.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 14. nov.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 15. nov.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Teisipäev
- 17. nov.
Üksikvisa
7. oktoobril esietendub Ott Aardami kirjutatud, Maria Petersoni lavastatud, Priit Piusi ja Laura Peterson Aardami mängitud uuslavastus ÜKSIKVISA. Üksikvisa on POINT Productionsi koosloome lavastus, mis on tõukunud päriselu sündmustest ning otsib vastuseid küsimustele: Mis juhtub inimesega, kes on ehitanud kogu oma elu toimivale süsteemile, kui ühel päeval hakkab see süsteem murenema? Marko kasvatab pärast abielu purunemist üksi kahte poega. Ta on endine sõdur, pühendunud isa ja populaarse videoblogi ÜKSIKVISA looja, kes näitab tuhandetele jälgijatele, kuidas isana ka kõige keerulisemates olukordades koos lastega hakkama saada. Tema maailma väärtusteks on kord, vastutus ja üks kindel lubadus: oma laste elust ta ei kao. Ühel päeval saabub Marko koju ajakirjanik Liz, et teha lugu mehest, kes pärast lahutust elu uuesti üles ehitas. Kuid enne Markoga kohtumist on Liz rääkinud ka tema eksabikaasa Mirjamiga – ja kuulnud hoopis teistsugust versiooni samast abielust. Intervjuust saab kiiresti midagi enamat kui ajaleheartikkel. Kus lõpeb hoolimine ja algab kontroll? Kas armastus annab meile õiguse teist inimest kaitsta ka siis, kui tema seda kaitset ei taha? Kas perekond jääb perekonnaks ka pärast seda, kui paarisuhe on lõppenud? Mida vajavad suhtes naised ja mida mehed? Ja miks võib ühe inimese turvatunne olla teise jaoks vangla? „ÜKSIKVISA“on terava huumori ja psühholoogilise pingega lugu paarisuhtest, lahutusest ja vanemlusest maailmas, kus eraelust on saanud üha enam avalik lugu. Me näitame teistele oma õnne, põhimõtteid, lapsi ja tõdesid – aga mis jääb kaadri taha? Kui palju sellest, mida me enda kohta jutustame, on päriselt tõde? See on kahe inimese kohtumine, kellel mõlemal on oma tõde ja oma haavad – ning kes mõlemad arvavad, et teavad, kuidas maailm toimib. Kas selles üha polariseerunumas maailmas oskavad mees ja naine veel päriselt teineteist kuulata? Kas me oskame anda vabadust sellele, keda armastame? Ja võib-olla kõige olulisem küsimus: Kas pärast narratiivi katkemist oskame andeks anda ka iseendale? Autor: Ott Aardam Lavastaja: Maria Peterson Kunstnik: Nele Sooväli OSADES Marko: Priit Pius (Tallinna Linnateater) Liz: Laura Peterson Aardam (Theatrum) Produtsent: Karl Kermes
Täispilet 36 € Sooduspilet (õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele) 32 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 20. nov.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 21. nov.
Läänemaa karikavõistlused võrkpallis (naiskonnad)
Spordiala: Saalivõrkpall
Korraldaja: VK Haapsalu MTÜ
Korraldaja: VK Haapsalu MTÜ
Haapsalu spordikeskus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 22. nov.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Esmaspäev
- 23. nov.
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 26. nov.
Vabariigi pillimeeste tuur
19.–27. novembrini tuuritab Vabariigi Pillimeeste killavoor mööda Eestimaa maanteid, et rõõmustada oma pillimänguga eestimaa noori ja vanu. Oma pillide ja lauludega astuvad üles kolm viimast Vabariigi Pillimehe tiitlikandjat: Martin Arak, Kert Krüsban ja Toomas Valk. Tallinna kontserdil Nõmme Kultuurikeskuses liitub nendega erikülalisena ajaloo esimene Vabariigi Pillimees Juhan Uppin. -> 26. novembril tulevad pillimehed külla Haapsallu! -> Kontsert toimub Haapsalu Kultuurikeskuses, algus kell 19.00. 2018. aastal esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppinit võib pidada oma põlvkonna lugupeetuimaks ja tituleerituimaks pillimeheks. Tema igapäevatööks muusiku ameti kõrval on samuti muusika, täpsemalt pärimusmuusika õpetamine ja uurimine. Uppini „igapäevaseks“ pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ kandled. Martin Arak, tuntud ka kui Kandle-Oss, pälvis Vabariigi Pillimehe tiitli 2020. aastal. Rõngu kandist pärit kolmandat põlve pärimusmuusik on võtnud südameasjaks rahvakandle mängimise, jätkates esiisade traditsiooni. Tema karisma ja hoogne mäng tõmbavad publiku kaasa nii pillilugudes kui lauludes. Kert Krüsban alustas pillimängu juba lapsepõlves, kui vanaisast jäänud lastekarmoška sülle mahtus. Lahemaa Rahvamuusikute kogukonnas kujunes temast lõõtspillimängija, paralleelselt õppis ta akordionit Loksa Muusikakoolis ning hiljem pärimusmuusikat Heino Elleri Muusikakoolis. Alates 2022. aastast kannab ta Vabariigi Pillimehe tiitlit. Toomas Valk, 2024. aasta Vabariigi Pillimees tuleb Nedsaja külast. Tema isikupärases mängustiilis kohtuvad vana külapillimehe hingus ja tänapäevase lavamuusiku enesekindlus. Toomase südameasjaks on seto lõõtsalugude uurimine ja taaselustamine, ent ta panustab ka uude loomingusse. Tema põhipill on spetsiaalselt talle Hollandis ehitatud kolmerealine karmoška.
Pilet eelmüügist kuni 25. novembrini 15 € / (üli)õpilased ja pensionärid 10 €. Pilet kontserdipäeval 20 € / (üli)õpilased ja pensionärid 15 €. Kõik kuni 12-aastased lapsed (k.a) saavad sisse tasuta.
Reede
- 27. nov.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 28. nov.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 29. nov.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 04. dets.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Jõuluks maale
Viljandi Laste ja Noorteteater REKY etendus Kadri Paldra "Jõuluks maale" Jõulud... Laste lemmikpüha... Ootuste ja lootuste aeg... Aeg mil me kõik kasvõi hetkeks tahame muinasjutumaale... Meie teatril on traditsiooniks kujunenud igaks jõuluks tuua lavale uus jõulumuinasjutt. Nii ka sel aastal. Ainult üheks kuuks tuleb ringreisile armas jõulumuinasjutt. Sedakorda viib lugu vaatajad maale. Linnakära, mobiiltelefoni ning pideva kiirustamisega harjunud tüdrukutirts satub jõuluootuse eel maale, kus tal on alguses väga igav. Vanaema meenutused kuidas siis oli, kui tema veel väike plika oli, tunduvad tüdrukule lausa keskaegse muinasloona.Korraga ilmub aga keegi väike ja väga armas... ja siis veel keegi... ja veel keegi. Ja ühtäkki saavad jõulud maal hoopis teistsuguse muinasjutumaa (jõulumaa) hõngu... Esietendus 20. november 2026 Soovituslik vanus alates 3. eluaastast.
Piletid 12 - 16 € vastavalt istekohale. Kooli- ja lasteaiagruppidel iga 11. pilet tasuta. Pilet nõutav igal külastajal.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 05. dets.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 06. dets.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 09. dets.
Superstaar
Andres Noormets SUPERSTAAR komöödia Lavastaja ja kunstnik Andres Noormets Kostüümikunstnik Maarja Viiding Valguskujundaja Villu Konrad Muusika Hans Noormets Mängivad Aarne Soro, Tanel Ingi, Adeele Jaago, Marika Palm, Martin Mill ja Oskar Punga. “Superstaar” jutustab loo inspiratsioonikriisis vaevlevast muusikust Ollest, kelle elu on aastaid tagasi päästnud salapärane mees nimega Sügis. Kui Sügis ootamatult uuesti välja ilmub, vallandab ta sündmusteahela, mis pöörab Olle maailma pea peale. Olle on lubanud teha oma elupäästja heaks kõik, kuid ei oska arvata, et teda külastav Sügis on loodusjõud, kes ei kavatsegi enam lahkuda ja paneb kogu tema kannatuse karmilt proovile. Hoogsa ja absurdi täis heitluse käigus põimuvad tänutunne ja vajadus kaitsta oma isiklikku ruumi, armastuse otsimine ja selle leidmine, tuues esile, mis on elus oluline. “Seda teksti kirjutama pani võimalus väljendada tunnet, mis on meie tänase aja iseloomuks ja sisuks: ärevus, korrastamatus, kindlustunde defitsiit, moraalsete ja esteetiliste piiride hägustumine, väljavenimine, hajumine – kahtlemine, kahtlustamine, agressiivsus. Ka ühtede ja samade mustrite kordumine on igapäevane reaalsus. Eelnevast lähtudes kadus igasugune soov olla originaalne ja kordumatu. Ma võtsin „Superstaari“ aluseks või inspiratsiooniks – kuidas tahate – ühe paraja peotäie tuntud ja tundmatuid materjale. Nende hulgas on: eelkõige Brandon Thomase farsi ainetel kirjutatud Mati Undi komöödia „Charlie tädi“, siis Larry Shue komöödia „The Nerd“,aga ka Astrid Lindgreni lasteraamatud, A. H. Tammsaare erinevad teosed ja J. W. Goethe „Faust“. Mõned paralleelid on täiesti ilmselged, mõned aga väga hästi peidetud, kuna igasugused ristsõnad ja mõttemängud on meie igapäevase elu lahutamatu osa, nagu ka vandenõuteooriad ja pilameedia seda on. Ja nii kurb kui see ka pole, on meditsiini võidukäigust hoolimata parimaks ravimiks naer. Tekstis leiduvad sarnasused reaalsete isikute ja sündmustega on juhuslikud.” ⁃ Autor ja lavastaja Andres Noormets Lavastuses kasutatakse storobovalgust. Esietendus 4. oktoober 2025 Ugala suures saalis
Täispilet 27 € Sooduspilet (pensionär, üli(õpilane), õpetaja) 22 € Grupibroneeringud ja ratastoolikoha broneerimine: kassa@ugala.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 10. dets.
Inspiratsioonisari Elamusõhtud - "Jõuluklassika perekond Ilvesega"
Silvia Ilvese jõulukontsert koos poegadega. Jõuluaeg on täis muusikat, mis on aastakümneid puudutanud inimesi üle kogu maailma. Sellel kontserdil kõlavad armastatud jõululaulud ja -meloodiad, mis kannavad endas lootust, armastust ja kokkuhoidmise tunnet. Muusikal on võime puudutada sügavamalt kui sõnad. Seal, kus lõpevad sõnad, algab muusika. Lavale astuvad 16-aastane Stefan klaveril, 14-aastane Tristan tšellol, 10-aastane Cristopher viiulil ja 7-aastane laulupoiss Arthur. Koos poegadega annab kontserdi Eesti tšellokuninganna Silvia Ilves. See saab olema üks soe ja südamlik jõulukontsert, kus saavad kokku muusika, perekond ja jõulutunne. Palume arvestada, et pilet on vajalik kõigile külastajatele, ka sülelastele.
Täispilet 31.95 € Sooduspilet (4-19 aastane laps/noor, pensionär) 29.95 € Sülepilet 10.65 € Toetajapilet 10.65 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 11. dets.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 12. dets.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 13. dets.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Märt Avandi stand-up "45"
45-aastane mees, lapsevanem, eksabikaasa, sõltlane, kaitseliitlane, raharumal, tehnikavõhik... Kui Märt tegi 40-aastaselt oma esimese stand-up kava "40" ning tuuritas selle ausa ja isikliku materjaliga edukalt üle Eesti (ja korraks ka välismaal), siis arvas ta, et 50-aastaselt võiks taas proovida. Kuid siin me nüüd oleme: Märt Avandi stand-up "45" on tõsiasi. See on tegelikult üllatav, kui palju võib viie aastaga juhtuda. Isegi, kui oled enda arvates igati kogenud, kõike näinud ja tahaks ka mõelda, et mõistlik inimene. Oleks võinud arvata, et kõik su sees ja su ümber läheb aina rahulikumaks. Ei lähe. Ent õnneks ei ole kusagile kadunud soov oma elule huumoriga otsa vaadata. Ja analüüsida täiesti ausalt oma pahesid, muresid ja eksimusi. Sest kui millegi üle tasub naerda, siis iseenda üle. Laval: Märt Avandi Tekst: Märt Avandi, Paul Piik
Täispilet 25 € Sooduspilet (õpilased, üliõpilased, pensionärid) 20 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 18. dets.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 19. dets.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 20. dets.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Esmaspäev
- 21. dets.
Valede võrgus ehk Vino Veritas
Komöödiateatri etendus Neli sõpra otsustavad ühel Halloweeni õhtul üksteisele ainult tõtt rääkida. Mis see siis ära pole! Või siiski? Igatahes võtavad nad appi ühe iidse joogi, mis sellele kaasa aitab. Peo perenaine on Peruu reisilt kaasa toonud sinakat värvi veini, mida indiaanlased joovad enne abiellumist. Siis ei saa rääkida muud kui tõtt ja kes selle välja kannatab, saab paari pandud. Mõni ime, et inkad välja surid! Harilikult möllavad suhtekomöödias väikesed ja suured valed, aga siin räägitakse ainult tõtt. Korraga nii õudne kui naljakas! Ameerika autori David MacGregori komöödia on tõlkinud Heiti Pakk, lavastanud Heiti ja Rein Pakk Mängivad Ott Sepp, Kaia Skoblov, Indrek Taalmaa ja Marika Barabanštšikova
Täispilet 30 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 27 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 23. dets.
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 25. dets.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 26. dets.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 27. dets.
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 01. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 02. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 03. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 08. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 09. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 10. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 15. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 16. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 17. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 22. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 23. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 24. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 29. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 30. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 31. jaan
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 05. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 06. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 07. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 12. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 13. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 14. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 19. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 20. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 21. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 26. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 27. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 28. veebr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 05. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 06. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 07. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 12. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 13. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 14. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 19. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 20. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 21. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 26. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 27. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 28. märts
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 02. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 03. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 04. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 09. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 10. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 11. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 16. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 17. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 18. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Reede
- 23. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 24. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 25. apr
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum