Laupäev
- 29. aug
Põhja- ja Baltimaade koomiksinäitus "Mythbústers"
Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele, võivad esimesed tekkivad seosed olla trollid ja viikingid, kesköine päike ja polaarööd, saunad ja talisuplus, hygge ja fika, Nokia ja IKEA. Ehk oled sa kuulnud ka nende riikide suurepärastest koolisüsteemidest ja tugevatest sotsiaalhoolekande mudelitest? Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikunstnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed, mis peegeldavad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas.
Osalevad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu), Cecilia Vårhed (Rootsi), Clara Jetsmark (Taani), Disa Wallander (Rootsi), Elín Elísabet (Island), Emmi Valve (Soome), Ida Neverdahl (Norra), Joonas Sildre (Eesti), Jurijs Tatarkins (Läti), Laura Ķeniņš (Kanada), Liisa Kruusmägi (Eesti), Mari Ahokoivu (Soome), Ona Kvašytė (Leedu), Søren Glosimodt Mosdal (Taani), Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Musturi (Soome). Kuraator: David Schilter.
Näitusega seoses ilmus ka Balti koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“, mis sisaldab kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt.
Näitust korraldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis ja Eestis.
Näituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis, Taani Kultuuri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias.
Osalevad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu), Cecilia Vårhed (Rootsi), Clara Jetsmark (Taani), Disa Wallander (Rootsi), Elín Elísabet (Island), Emmi Valve (Soome), Ida Neverdahl (Norra), Joonas Sildre (Eesti), Jurijs Tatarkins (Läti), Laura Ķeniņš (Kanada), Liisa Kruusmägi (Eesti), Mari Ahokoivu (Soome), Ona Kvašytė (Leedu), Søren Glosimodt Mosdal (Taani), Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Musturi (Soome). Kuraator: David Schilter.
Näitusega seoses ilmus ka Balti koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“, mis sisaldab kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt.
Näitust korraldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis ja Eestis.
Näituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis, Taani Kultuuri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias.
Haapsalu Kultuurikeskus
Asukoht
Vaata
Lisa
Mythbústers
Põhja- ja Baltimaade koomiksinäitus Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele, võivad esimesed tekkivad seosed olla trollid ja viikingid, kesköine päike ja polaarööd, saunad ja talisuplus, hygge ja fika, Nokia ja IKEA. Ehk oled sa kuulnud ka nende riikide suurepärastest koolisüsteemidest ja tugevatest sotsiaalhoolekande mudelitest? Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikunstnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed, mis peegeldavad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas. Osalevad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu), Cecilia Vårhed (Rootsi), Clara Jetsmark (Taani), Disa Wallander (Rootsi), Elín Elísabet (Island), Emmi Valve (Soome), Ida Neverdahl (Norra), Joonas Sildre (Eesti), Jurijs Tatarkins (Läti), Laura Ķeniņš (Kanada), Liisa Kruusmägi (Eesti), Mari Ahokoivu (Soome), Ona Kvašytė (Leedu), Søren Glosimodt Mosdal (Taani), Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Musturi (Soome). Kuraator: David Schilter. Näitusega seoses ilmus ka Balti koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“, mis sisaldab kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt. Näitust korraldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis ja Eestis. Näituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis, Taani Kultuuri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias. Näituse avamine 3. augustil kell 15.
Haapsalu kultuurikeskus
Valge Daami aeg 2026
Haapsalu toomkiriku küljes asuva ristimiskabeli aknal võib augusti täiskuuöödel näha naisterahva kuju – Valget Daami. Legend räägib, et keskajal, kui Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja ühegi naisterahva jalg ei tohtinud üle linnuse läve astuda. Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja eesti soost tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus. Et noored teineteisest lahus olla ei suutnud, tõi kanoonik tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Ühel päeval tuli pettus avalikuks ning piiskopliku nõukogu otsus oli ränk: toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema, aga neiule pandi kaasa tükk leiba ja kruus vett ning müüriti ta elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina. Aga naise hing ei saanud rahu ja nii leinab ta juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal ning jutustab inimestele surematu armastuse lugu. Valge Daami aeg on juba neljal aastakümnel olnud Haapsalu suve üks tähtsamaid sündmusi. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi.
Haapsalu
Ghost Performance Finals & CAATER feat. Mari-Liis
Tule saa osa vaatemängulisest ja adrenaliinirohkest kiirendusvõistlusest!
Ajasõidud, eliminaatorid ja tulised finaalid / superautod / palju ägedaid masinaid ja motikaid / tegevusi tervele perele / boksialal saab tutvuda võistlejatega ja vaadata, kuidas kiirendussporti päriselt tehakse.
Õhtul kütab lennuvälja kuumaks CAATER feat. MARI-LIIS!
29. augustil
9.30 väravad pealtvaatajatele avatud
10-19 kiirenduse ajasõidud / festivaliala, lasteala, toitlustusala ja üllatusshowd
19 superautode eliminaatorid ja finaal
20 CAATER feat. MARI-LIIS
30. augustil
9.30 väravad pealtvaatajatele avatud
9-11 võimalusel ajasõidud
12 eliminaatorid ja finaalid
autasustamine
Ajasõidud, eliminaatorid ja tulised finaalid / superautod / palju ägedaid masinaid ja motikaid / tegevusi tervele perele / boksialal saab tutvuda võistlejatega ja vaadata, kuidas kiirendussporti päriselt tehakse.
Õhtul kütab lennuvälja kuumaks CAATER feat. MARI-LIIS!
29. augustil
9.30 väravad pealtvaatajatele avatud
10-19 kiirenduse ajasõidud / festivaliala, lasteala, toitlustusala ja üllatusshowd
19 superautode eliminaatorid ja finaal
20 CAATER feat. MARI-LIIS
30. augustil
9.30 väravad pealtvaatajatele avatud
9-11 võimalusel ajasõidud
12 eliminaatorid ja finaalid
autasustamine
Kiltsi lennuväli
Näitus „Pool sajandit arheoloogiat Lääne-Eestis“
Näitusel on väljas leiud viimase poole sajandi jooksul arheoloog Mati Mandeli poolt läbi viidud arheoloogilistelt kaevamistelt Lihulas, Ehmjas, Uuglas, Ahlis, Maidlas ja mujalgi. Väljas on üle 500 eseme alates potikildudest, ripatsitest ja ehtenaastudest kuni sõlgede, rinnakeede, kilbikupalde, odaotste, mõõkade ja nende osadeni. Suurejooneline arheoloogianäitus on oma esemete rohkuse poolest Eesti ainulaadne.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus "Röövlitütar Ronja maailmad"
Näitusel on väljas Ilon Wiklandi loodud illustratsioonid Astrid Lindgreni raamatule „Röövlitütar Ronja“. Pildid on näitusel jaotatud maailmadeks – paikadeks, kohtumisteks ja kogemusteks, mille kaudu Ronja liigub, kasvab ning iseennast ja maailma avastab. Tsitaadid raamatust aitavad neid maailmu avada ning annavad neile oma hääle. Sel aastal saab Ronja tegelaskuju 45aastaseks. Originaaljoonistused on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus "Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus"
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Need pajatavad meie lapsepõlve kangelaste lugusid, aga kannavad endas ka Iloni erakordset eluteed, mis on kulgenud nii siin kui võõrsil. Näitus “Kogu vaates” tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Näitus „Murtud karkude linn. Haapsalu kuurort 200"
Näitus „Murtud karkude linn“ räägib Haapsalu rikkalikust suvituselus. Pooleks murtud kargud sümboliseerivad tervist ning mudaravi edukust. Aga mida tehti Haapsalus siis, kui ei viibitud mudaravilates? Sellest näitus räägibki. Näitusel saab käed külge panna ja proovida õnne erinevates laua- ja kaardimängudes ning kogeda Haapsalu rikkalikku kohvikukultuuri.
Haapsalu raekoda
Näitused Eesti raudtee ja sidetehnika ajaloost
Haapsalu ajaloolises raudteejaamas on näitused Eesti raudtee ning telefoni-, raadio- ja teleriajaloo kohta. 1907. aastal valminud romantilise puitpitsilise jaamahoone katusega perrooni pikkus on 216 meetrit. Muuseumi välisalal on ajaloolised vedurid ja vagunid.
Haapsalu raudteejaam
Kai Kaljo näitus "Isa, sulle on kiri"
Kai Kaljo suvenäitus „Isa, sulle on kiri“ Laikmaa muuseumis
17. juulil kell 16 avatakse Ants Laikmaa muuseumis kunstnik Kai Kaljo näitus „Isa, sulle on kiri“, mis räägib kunstniku tütrest Aino Maria Kilpiöst.
Kai Kaljo näituse idee on ajendatud kunstnikust ja tema tütrest, kes teadsid üksteise olemasolust, kuid kunagi ei kohtunud. „Tekkis mõte, et tehisaru kasutades saaksin Aino Maria ellu äratada, et ta saaks isale, keda ta vaatamata mõlemapoolsele soovile kunagi ei kohanud, lõpuks oma loo ära rääkida,“ kirjutab Kaljo näituse tutvustuses. Nii valmis kunstnikul koostöös tehisaruga Aino Maria kiri isale.
Näitust saab külastada muuseumi lahtioleku aegadel kolmapäevast pühapäevani kell 11-17
17. juulil kell 16 avatakse Ants Laikmaa muuseumis kunstnik Kai Kaljo näitus „Isa, sulle on kiri“, mis räägib kunstniku tütrest Aino Maria Kilpiöst.
Kai Kaljo näituse idee on ajendatud kunstnikust ja tema tütrest, kes teadsid üksteise olemasolust, kuid kunagi ei kohtunud. „Tekkis mõte, et tehisaru kasutades saaksin Aino Maria ellu äratada, et ta saaks isale, keda ta vaatamata mõlemapoolsele soovile kunagi ei kohanud, lõpuks oma loo ära rääkida,“ kirjutab Kaljo näituse tutvustuses. Nii valmis kunstnikul koostöös tehisaruga Aino Maria kiri isale.
Näitust saab külastada muuseumi lahtioleku aegadel kolmapäevast pühapäevani kell 11-17
Ants Laikmaa majamuuseum
Sõidud huvisõidurongiga Peetrike.
Meeldejääv ja lõbus rongisõit viib teid avastama maalilist ja romantilist mereäärset Haapsalut. Teekonnal näeb armsaid puitpitsiliste majadega ääristatud tänavaid ja lilledega ehitud peatänava kohvikumelu. Sõit kestab umbes 35 minutit. Huvisõidurong väljub raudteejaama eest iga täistund kell 12–17. Sõit toimub, kui reisijaid on vähemalt 7. Peetrikese piletiga saab külastada ka muuseumi
Haapsalu raudteejaam
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga sageli ka elust kunstniku ja naisena.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga sageli ka elust kunstniku ja naisena.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Kultuurikilomeetri avatuur
Jalutuskäik viib kultuuritulpade ja lugude kaudu paikadesse, inimesteni ning sündmusteni, mis on kujundanud Haapsalu nägu läbi aegade. Igal sammul on oma lugu ja iga peatus avab killukese linna rikkalikust kultuuripärandist.
Tuuri viivad läbi Ülla Paras, Kaire Reiljan, Anton Pärn ja Kalle Lõuna.
Tuur on eesti keeles. Algusega kultuurikeskuse (Posti 3) eest
Tuuri viivad läbi Ülla Paras, Kaire Reiljan, Anton Pärn ja Kalle Lõuna.
Tuur on eesti keeles. Algusega kultuurikeskuse (Posti 3) eest
Haapsalu Kultuurikeskus
MUINASTULEDE MÖLL / CAATER / Don Ulvik Kiltsi lennuväljal
Kiirendusspordi EMV finaaletapp
Ghost Performance Finals 29.-30.08.2026 esitleb:
MUINASTULEDE MÖLL
CAATER feat. MARI-LIIS
DON ULVIK trummishow
tuleshow
29. augustil kell 20
Tule Muinastulede Möllule 29.08.2026!
Sissepääs kontserdipiletiga alates kell 18
Bändid möllavad kell 20
DJ kuni 00
Kuni 18 a (kaasa arvatud) sissepääs tasuta
Ghost Performance Finals 29.-30.08.2026 esitleb:
MUINASTULEDE MÖLL
CAATER feat. MARI-LIIS
DON ULVIK trummishow
tuleshow
29. augustil kell 20
Tule Muinastulede Möllule 29.08.2026!
Sissepääs kontserdipiletiga alates kell 18
Bändid möllavad kell 20
DJ kuni 00
Kuni 18 a (kaasa arvatud) sissepääs tasuta
Kiltsi lennuväli
Suvelavastus "Kuuvalgel"
Helen Rekkori uus suvelavastus “Kuuvalgel” on kirjutatud auhinnatud autori Terrence McNally kultusnäidendi “Frankie and Johnny in the Clair de Lune” põhjal. See on kirjutatud 1987. aastal, kuid selle teemapüstitused on praegu teravamad kui kunagi varem. Lavastus käsitleb piiride kehtestamist ja nõusolekut kohtingutes ja suhetes. Osades Kaia Skoblov ja Karl-Markus Pihlakas.
Haapsalu raudteejaam
Valge Daami vabaõhulavastus
Sellel suvel saab Haapsalu piiskopilinnuse iidsete müüride vahel näha Valge Daami legendi 2025. aastal esietendunud vaatemängulist lavastust. &Valge Daami traagilist armastuslugu saab pidada üheks Eesti tuntumaks legendiks, mis on sajandeid kummitanud Haapsalu vanalinna ja köitnud vaatajate meeli. Ajaloolises keskkonnas sünnib lavastus, mis põimib endas visuaalteatri, akrobaatika ja maailma rockmuusika tuntud teosed, tuues vaatajani loo armastusest, keelust ja igatsusest. Peaosades astuvad üles akrobaadid, kelle koostöös kujuneb laval mitmekihiline vaatemäng. Lavastuses kasutatakse põnevat koreograafiat, elavat muusikat ja maagilisi valgusvisuaale, et luua atmosfäär, mis toetub legendi müstikale, ent räägib inimese igatsusest ja valikutest. See on ühtaegu võimas ja õrn, müstiline ja kaasahaarav elamus, mis jääb kummitama nagu Valge Daam ise. Lavastuses teeb kaasa Haapsalu noortest koosnev T-Stuudio, mis tähistab tänavu 26. tegutsemisaastat. Lavastuse loovad valgusteatri festivali ÖÖvalgel meeskond ja tantsukool T-Stuudio. Laval: Grete Gross Jaakko Repola Jete-Pauline Ollep Tantsukooli T-Stuudio tantsijad Lavastust “Valge Daam” mängitakse 28.-30. augustini Haapsalu linnuses algusega kell 22.22. Lavastusel on ingliskeelsed subtiitrid.
27.08 pilet 25 € (Tegemist on läbimänguga. Ette võib tulla katkestusi) 28.-29.08 täispilet 35 € sooduspilet (laps/ õpilane/ pensionär) 30 € perepilet (2 täiskasvanut + 2 last) 120 € grupipilet (alates 10. inimesest) 28 € grupitellimused aadressil ylle@kultuurimaja.ee 30.08 täispilet 30 € sooduspilet (laps/ õpilane/ pensionär) 25 € Hinnale lisandub Piletikeskuse teenustasu. Ratastoolis külastajale tasuta, saatjale nõutav pilet.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 30. aug
Mythbústers
Põhja- ja Baltimaade koomiksinäitus Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele, võivad esimesed tekkivad seosed olla trollid ja viikingid, kesköine päike ja polaarööd, saunad ja talisuplus, hygge ja fika, Nokia ja IKEA. Ehk oled sa kuulnud ka nende riikide suurepärastest koolisüsteemidest ja tugevatest sotsiaalhoolekande mudelitest? Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikunstnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed, mis peegeldavad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas. Osalevad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu), Cecilia Vårhed (Rootsi), Clara Jetsmark (Taani), Disa Wallander (Rootsi), Elín Elísabet (Island), Emmi Valve (Soome), Ida Neverdahl (Norra), Joonas Sildre (Eesti), Jurijs Tatarkins (Läti), Laura Ķeniņš (Kanada), Liisa Kruusmägi (Eesti), Mari Ahokoivu (Soome), Ona Kvašytė (Leedu), Søren Glosimodt Mosdal (Taani), Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Musturi (Soome). Kuraator: David Schilter. Näitusega seoses ilmus ka Balti koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“, mis sisaldab kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt. Näitust korraldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis ja Eestis. Näituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis, Taani Kultuuri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias. Näituse avamine 3. augustil kell 15.
Haapsalu kultuurikeskus
Valge Daami aeg 2026
Haapsalu toomkiriku küljes asuva ristimiskabeli aknal võib augusti täiskuuöödel näha naisterahva kuju – Valget Daami. Legend räägib, et keskajal, kui Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja ühegi naisterahva jalg ei tohtinud üle linnuse läve astuda. Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja eesti soost tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus. Et noored teineteisest lahus olla ei suutnud, tõi kanoonik tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Ühel päeval tuli pettus avalikuks ning piiskopliku nõukogu otsus oli ränk: toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema, aga neiule pandi kaasa tükk leiba ja kruus vett ning müüriti ta elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina. Aga naise hing ei saanud rahu ja nii leinab ta juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal ning jutustab inimestele surematu armastuse lugu. Valge Daami aeg on juba neljal aastakümnel olnud Haapsalu suve üks tähtsamaid sündmusi. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi.
Haapsalu
Ghost Performance Finals & CAATER feat. Mari-Liis
Tule saa osa vaatemängulisest ja adrenaliinirohkest kiirendusvõistlusest!
Ajasõidud, eliminaatorid ja tulised finaalid / superautod / palju ägedaid masinaid ja motikaid / tegevusi tervele perele / boksialal saab tutvuda võistlejatega ja vaadata, kuidas kiirendussporti päriselt tehakse.
Õhtul kütab lennuvälja kuumaks CAATER feat. MARI-LIIS!
29. augustil
9.30 väravad pealtvaatajatele avatud
10-19 kiirenduse ajasõidud / festivaliala, lasteala, toitlustusala ja üllatusshowd
19 superautode eliminaatorid ja finaal
20 CAATER feat. MARI-LIIS
30. augustil
9.30 väravad pealtvaatajatele avatud
9-11 võimalusel ajasõidud
12 eliminaatorid ja finaalid
autasustamine
Ajasõidud, eliminaatorid ja tulised finaalid / superautod / palju ägedaid masinaid ja motikaid / tegevusi tervele perele / boksialal saab tutvuda võistlejatega ja vaadata, kuidas kiirendussporti päriselt tehakse.
Õhtul kütab lennuvälja kuumaks CAATER feat. MARI-LIIS!
29. augustil
9.30 väravad pealtvaatajatele avatud
10-19 kiirenduse ajasõidud / festivaliala, lasteala, toitlustusala ja üllatusshowd
19 superautode eliminaatorid ja finaal
20 CAATER feat. MARI-LIIS
30. augustil
9.30 väravad pealtvaatajatele avatud
9-11 võimalusel ajasõidud
12 eliminaatorid ja finaalid
autasustamine
Kiltsi lennuväli
Näitus „Pool sajandit arheoloogiat Lääne-Eestis“
Näitusel on väljas leiud viimase poole sajandi jooksul arheoloog Mati Mandeli poolt läbi viidud arheoloogilistelt kaevamistelt Lihulas, Ehmjas, Uuglas, Ahlis, Maidlas ja mujalgi. Väljas on üle 500 eseme alates potikildudest, ripatsitest ja ehtenaastudest kuni sõlgede, rinnakeede, kilbikupalde, odaotste, mõõkade ja nende osadeni. Suurejooneline arheoloogianäitus on oma esemete rohkuse poolest Eesti ainulaadne.
Haapsalu piiskopilinnus
Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus "Röövlitütar Ronja maailmad"
Näitusel on väljas Ilon Wiklandi loodud illustratsioonid Astrid Lindgreni raamatule „Röövlitütar Ronja“. Pildid on näitusel jaotatud maailmadeks – paikadeks, kohtumisteks ja kogemusteks, mille kaudu Ronja liigub, kasvab ning iseennast ja maailma avastab. Tsitaadid raamatust aitavad neid maailmu avada ning annavad neile oma hääle. Sel aastal saab Ronja tegelaskuju 45aastaseks. Originaaljoonistused on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus "Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus"
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Need pajatavad meie lapsepõlve kangelaste lugusid, aga kannavad endas ka Iloni erakordset eluteed, mis on kulgenud nii siin kui võõrsil. Näitus “Kogu vaates” tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Näitus „Murtud karkude linn. Haapsalu kuurort 200"
Näitus „Murtud karkude linn“ räägib Haapsalu rikkalikust suvituselus. Pooleks murtud kargud sümboliseerivad tervist ning mudaravi edukust. Aga mida tehti Haapsalus siis, kui ei viibitud mudaravilates? Sellest näitus räägibki. Näitusel saab käed külge panna ja proovida õnne erinevates laua- ja kaardimängudes ning kogeda Haapsalu rikkalikku kohvikukultuuri.
Haapsalu raekoda
Näitused Eesti raudtee ja sidetehnika ajaloost
Haapsalu ajaloolises raudteejaamas on näitused Eesti raudtee ning telefoni-, raadio- ja teleriajaloo kohta. 1907. aastal valminud romantilise puitpitsilise jaamahoone katusega perrooni pikkus on 216 meetrit. Muuseumi välisalal on ajaloolised vedurid ja vagunid.
Haapsalu raudteejaam
Kai Kaljo näitus "Isa, sulle on kiri"
Kai Kaljo suvenäitus „Isa, sulle on kiri“ Laikmaa muuseumis
17. juulil kell 16 avatakse Ants Laikmaa muuseumis kunstnik Kai Kaljo näitus „Isa, sulle on kiri“, mis räägib kunstniku tütrest Aino Maria Kilpiöst.
Kai Kaljo näituse idee on ajendatud kunstnikust ja tema tütrest, kes teadsid üksteise olemasolust, kuid kunagi ei kohtunud. „Tekkis mõte, et tehisaru kasutades saaksin Aino Maria ellu äratada, et ta saaks isale, keda ta vaatamata mõlemapoolsele soovile kunagi ei kohanud, lõpuks oma loo ära rääkida,“ kirjutab Kaljo näituse tutvustuses. Nii valmis kunstnikul koostöös tehisaruga Aino Maria kiri isale.
Näitust saab külastada muuseumi lahtioleku aegadel kolmapäevast pühapäevani kell 11-17
17. juulil kell 16 avatakse Ants Laikmaa muuseumis kunstnik Kai Kaljo näitus „Isa, sulle on kiri“, mis räägib kunstniku tütrest Aino Maria Kilpiöst.
Kai Kaljo näituse idee on ajendatud kunstnikust ja tema tütrest, kes teadsid üksteise olemasolust, kuid kunagi ei kohtunud. „Tekkis mõte, et tehisaru kasutades saaksin Aino Maria ellu äratada, et ta saaks isale, keda ta vaatamata mõlemapoolsele soovile kunagi ei kohanud, lõpuks oma loo ära rääkida,“ kirjutab Kaljo näituse tutvustuses. Nii valmis kunstnikul koostöös tehisaruga Aino Maria kiri isale.
Näitust saab külastada muuseumi lahtioleku aegadel kolmapäevast pühapäevani kell 11-17
Ants Laikmaa majamuuseum
Swedbank 24. lastejooks
Spordiala: 200 m
Korraldaja: Haapsalu Kergejõustikuklubi
Korraldaja: Haapsalu Kergejõustikuklubi
Haapsalu staadion
Sõidud huvisõidurongiga Peetrike.
Meeldejääv ja lõbus rongisõit viib teid avastama maalilist ja romantilist mereäärset Haapsalut. Teekonnal näeb armsaid puitpitsiliste majadega ääristatud tänavaid ja lilledega ehitud peatänava kohvikumelu. Sõit kestab umbes 35 minutit. Huvisõidurong väljub raudteejaama eest iga täistund kell 12–17. Sõit toimub, kui reisijaid on vähemalt 7. Peetrikese piletiga saab külastada ka muuseumi
Haapsalu raudteejaam
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga sageli ka elust kunstniku ja naisena.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga sageli ka elust kunstniku ja naisena.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Valge Daami vabaõhulavastus
Sellel suvel saab Haapsalu piiskopilinnuse iidsete müüride vahel näha Valge Daami legendi 2025. aastal esietendunud vaatemängulist lavastust. &Valge Daami traagilist armastuslugu saab pidada üheks Eesti tuntumaks legendiks, mis on sajandeid kummitanud Haapsalu vanalinna ja köitnud vaatajate meeli. Ajaloolises keskkonnas sünnib lavastus, mis põimib endas visuaalteatri, akrobaatika ja maailma rockmuusika tuntud teosed, tuues vaatajani loo armastusest, keelust ja igatsusest. Peaosades astuvad üles akrobaadid, kelle koostöös kujuneb laval mitmekihiline vaatemäng. Lavastuses kasutatakse põnevat koreograafiat, elavat muusikat ja maagilisi valgusvisuaale, et luua atmosfäär, mis toetub legendi müstikale, ent räägib inimese igatsusest ja valikutest. See on ühtaegu võimas ja õrn, müstiline ja kaasahaarav elamus, mis jääb kummitama nagu Valge Daam ise. Lavastuses teeb kaasa Haapsalu noortest koosnev T-Stuudio, mis tähistab tänavu 26. tegutsemisaastat. Lavastuse loovad valgusteatri festivali ÖÖvalgel meeskond ja tantsukool T-Stuudio. Laval: Grete Gross Jaakko Repola Jete-Pauline Ollep Tantsukooli T-Stuudio tantsijad Lavastust “Valge Daam” mängitakse 28.-30. augustini Haapsalu linnuses algusega kell 22.22. Lavastusel on ingliskeelsed subtiitrid.
27.08 pilet 25 € (Tegemist on läbimänguga. Ette võib tulla katkestusi) 28.-29.08 täispilet 35 € sooduspilet (laps/ õpilane/ pensionär) 30 € perepilet (2 täiskasvanut + 2 last) 120 € grupipilet (alates 10. inimesest) 28 € grupitellimused aadressil ylle@kultuurimaja.ee 30.08 täispilet 30 € sooduspilet (laps/ õpilane/ pensionär) 25 € Hinnale lisandub Piletikeskuse teenustasu. Ratastoolis külastajale tasuta, saatjale nõutav pilet.
Haapsalu piiskopilinnus
Esmaspäev
- 31. aug
Mythbústers
Põhja- ja Baltimaade koomiksinäitus Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele, võivad esimesed tekkivad seosed olla trollid ja viikingid, kesköine päike ja polaarööd, saunad ja talisuplus, hygge ja fika, Nokia ja IKEA. Ehk oled sa kuulnud ka nende riikide suurepärastest koolisüsteemidest ja tugevatest sotsiaalhoolekande mudelitest? Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikunstnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed, mis peegeldavad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas. Osalevad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu), Cecilia Vårhed (Rootsi), Clara Jetsmark (Taani), Disa Wallander (Rootsi), Elín Elísabet (Island), Emmi Valve (Soome), Ida Neverdahl (Norra), Joonas Sildre (Eesti), Jurijs Tatarkins (Läti), Laura Ķeniņš (Kanada), Liisa Kruusmägi (Eesti), Mari Ahokoivu (Soome), Ona Kvašytė (Leedu), Søren Glosimodt Mosdal (Taani), Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Musturi (Soome). Kuraator: David Schilter. Näitusega seoses ilmus ka Balti koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“, mis sisaldab kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt. Näitust korraldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis ja Eestis. Näituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis, Taani Kultuuri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias. Näituse avamine 3. augustil kell 15.
Haapsalu kultuurikeskus
Näitus „Pool sajandit arheoloogiat Lääne-Eestis“
Näitusel on väljas leiud viimase poole sajandi jooksul arheoloog Mati Mandeli poolt läbi viidud arheoloogilistelt kaevamistelt Lihulas, Ehmjas, Uuglas, Ahlis, Maidlas ja mujalgi. Väljas on üle 500 eseme alates potikildudest, ripatsitest ja ehtenaastudest kuni sõlgede, rinnakeede, kilbikupalde, odaotste, mõõkade ja nende osadeni. Suurejooneline arheoloogianäitus on oma esemete rohkuse poolest Eesti ainulaadne.
Haapsalu piiskopilinnus
Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus "Röövlitütar Ronja maailmad"
Näitusel on väljas Ilon Wiklandi loodud illustratsioonid Astrid Lindgreni raamatule „Röövlitütar Ronja“. Pildid on näitusel jaotatud maailmadeks – paikadeks, kohtumisteks ja kogemusteks, mille kaudu Ronja liigub, kasvab ning iseennast ja maailma avastab. Tsitaadid raamatust aitavad neid maailmu avada ning annavad neile oma hääle. Sel aastal saab Ronja tegelaskuju 45aastaseks. Originaaljoonistused on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus "Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus"
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Need pajatavad meie lapsepõlve kangelaste lugusid, aga kannavad endas ka Iloni erakordset eluteed, mis on kulgenud nii siin kui võõrsil. Näitus “Kogu vaates” tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Teisipäev
- 01. sept
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Kolmapäev
- 02. sept
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Spaapuhkus
Filmide „Pahad emmed“ ja „Pohmakas“ stiilis „Spaapuhkus“ on naljakas ja südamlik komöödia neljast eluaegsest sõbrannast, kes mõistavad, et karjääri, suhete, pere ja igapäeva kohustuste keskel on nad unustanud, kuidas enda ja üksteise eest hoolitseda. Naised on läbipõlenud ja vajavad ammu puhkust, seega nad põgenevad luksuslikule spaapuhkusele, mis kujuneb nädalavahetuseks, milles on palju lõbutsemist, naeru ja hulgaliselt halbu otsuseid.
Haapsalu kultuurikeskus
Laura De Jaegeri näituse avamine
Laura De Jaegeri isikunäituse "Ma ei lausunud muud kui sõlmkeelseid lihtsusi: tiirutasin nagu jooksulindil, või nagu künkale kiilunud kümnetonnine veok" avamine De Jaeger kasutab muuhulgas teiste teiste kirjanike tehtud märkmeid, erinevates kuurortlinnades leitud grafiti tääge, hooajalisi esemeid ning analoogfoto- ja filmimaterjali. Uute teoste kogum on materiaalse parafraseerimise tulemus. Kunstnik kasutab abstraktsioone ja seoseid, et moonutada ajataju. Näitusele on panustanud kunstnikud ja kirjanikud Helena Aadli, Karola Ainsar, Madli Kaljuste, ja Niels Poiz. Graafilise disaini tegi Kersti Heile. Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali toel. Laura De Jaeger (1995) elab ja töötab Tallinnas ja Brüsselis. Tema kunstipraktika läheneb objektidele ja paikadele puhkuse, peatumise ja igavuse kaudu. Ta töötab leitud objektide, foto, video ja kirjutamisega, sageli installatiivses võtmes. De Jaeger on omandanud magistrikraadi vabades kunstides (LUCA), sealhulgas vahetusõpingud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja instsallatsiooniosakonnas, ja lisaks magistrikraadi kultuuriteadustes (KU Leuven). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Belgias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Serbias. Kunstipraktikale lisaks õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias ja juhatab külastajaid läbi näituste WIELSi kunstikeskuses Brüsselis. Näitus jääb avatuks 4. oktoobrini.
Haapsalu linnagalerii
Sundmõte
Lootusetu romantik Bear (Michael Johnston) on olnud pikemat aega armunud oma kaunisse kolleegi Nikkisse (Inde Navarrette), kuid tema tunded on jäänud vastuseta, sest ta pole julenud neid kunagi välja näidata. Ühel päeval leiab ta esoteerikapoest kummalise nipsasja – soovioksakese. Kui selle pooleks murrad, saab su südamesoov tõeks. Bear soovib, et Nikki armastaks teda rohkem kui kedagi teist maailmas. Ja ennäe imet, tüdruk armubki temasse, jäägitult. Paraku tuleb kiiresti arusaamine, et see pole armumine, vaid pigem sundmõte, kinnisidee või lausa needus. Vaata ette, keda sa soovid... Originaalse õudusfilmi "Sundmõte" lavastajaks ja stsenaristiks on käesoleva looga oma kinodebüüdi tegev YouTube'i veteran Curry Barker ("The Chair", "Milk & Serial").
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 03. sept
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Reede
- 04. sept
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Tuta kontsert: Võlulaegas
Tuta lauludega kontsert on suurepärane võimalus teha endale sügisest unustamatu armastuselamus! Sel sügisel läheb Tuta koos oma sõpradega kontserttuurile mööda Eestimaad, külastades nelja linna - Tallinn, Pärnu, Haapsalu ja Tartu. Sellelgi kontserdil astuvad koos Tuta (näitleja Karolin Jürise), Rebase, Fenneki ja Mägraga lavale Tutal laulude autor ja helilooja Laura Polence, laulja Kärt Anton ja suurepärastest muusikutest koosnev ansambel koosseisus: Mathei Florea (klaver), Joosep Talumaa (bass), Markus Nurmsaar (kitarr), Ramuel Tafenau (trumm), Ernests Mediņš (löökriistad), Oskars Ozoliņš (trompet), Laura Rozenberga (tromboon), Karmen Telvik (laul), Andra Aus (laul). Kontserdil kõlavad laste seas armastatud laulud saatest “Tuta asjad”, mis sobivad eriti hästi kõige noorematele muusikasõpradele. Kontserdi koreograaf on Rolands Meržejevskis, lavastaja Liene Sebre. Kontserte korraldab Läti produktsioonifirma Ausma Media.
Piletid 30.90 € - 18.90 € vastavalt istekohale. Pilet tuleb soetada igaühel sõltumata vanusest.
Haapsalu Kultuurikeskus
Laupäev
- 05. sept
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Koiott vs. ACME
Pärast seda, kui Koiott ikka jälle ACME korporatsiooni tooteid kasutades läbi kukub, palkab ta samavõrd õnnetu inimadvokaadi Kevini (Will Forte) ettevõtet kõige selle hirmsa eest, mis temaga on juhtunud, kohtusse kaebama. Kui Kevin saab teada, et tema endine ülemus, Buddy Crane (John Cena) kaitseb aga kohtus ACMEt, siis on ka tal endal ühed arved kohtuasja käigus õiendada. Algab kohtuasi, millist varem kunagi nähtud ei ole.
Haapsalu kultuurikeskus
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Spaapuhkus
Filmide „Pahad emmed“ ja „Pohmakas“ stiilis „Spaapuhkus“ on naljakas ja südamlik komöödia neljast eluaegsest sõbrannast, kes mõistavad, et karjääri, suhete, pere ja igapäeva kohustuste keskel on nad unustanud, kuidas enda ja üksteise eest hoolitseda. Naised on läbipõlenud ja vajavad ammu puhkust, seega nad põgenevad luksuslikule spaapuhkusele, mis kujuneb nädalavahetuseks, milles on palju lõbutsemist, naeru ja hulgaliselt halbu otsuseid.
Haapsalu kultuurikeskus
André Rieu suvekontsert 2026: Viva Maastricht!
Sel aastal tähistab André Rieu suurejoonelist verstaposti – oma ikooniliste suvekontsertide 20. aastapäeva suurejoonelisel Vrijthofi väljakul. See uhiuus kinosündmus, mis on jäädvustatud otse tema armastatud kodulinnas, tähistab kahte aastakümmet muusikat ja unustamatuid maagilisi suveöid. Viva Maastricht! on rõõmus austusavaldus linnale, kus kõik alguse sai. Koos oma maailmakuulsa Johann Straussi orkestri ja elava artistide ansambliga äratab André ellu oma kodulinna vaimu, kultuuri ja soojuse säravas uues kontserdis, mis on täis emotsioone ja imetlust. Ajatutest valssidest kuni hingematvate klassikuteni lubab see tähelepanuväärne aastapäevakontsert õhtut täis kirge, rõõmu ja koosolemist. Olge osa sellest ajaloolisest tähistamisest, kui Vrijthof muutub taas hingematvaks vabaõhuballisaaliks – ainult kinodes sel suvel.
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 06. sept
Koiott vs. ACME
Pärast seda, kui Koiott ikka jälle ACME korporatsiooni tooteid kasutades läbi kukub, palkab ta samavõrd õnnetu inimadvokaadi Kevini (Will Forte) ettevõtet kõige selle hirmsa eest, mis temaga on juhtunud, kohtusse kaebama. Kui Kevin saab teada, et tema endine ülemus, Buddy Crane (John Cena) kaitseb aga kohtus ACMEt, siis on ka tal endal ühed arved kohtuasja käigus õiendada. Algab kohtuasi, millist varem kunagi nähtud ei ole.
Haapsalu kultuurikeskus
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Billie Eilish. Hit me hard and soft: Live on 3D
Billie Eilish muutis muusikamaailma. James Cameron muutis filmimaailma. Koos loovad nad täiesti uue 3D kontserdielamuse. Väljamüüdud maailmaturneel jäädvustatud BILLIE EILISH – HIT ME HARD AND SOFT: THE TOUR (LIVE IN 3D) toob suurele ekraanile uudse kontserdielamuse ühelt oma põlvkonna edukaimalt ja tunnustatumalt artistilt. Kaasahaarava 3D filmi lavastasid Oscari® võitjad James Cameron ja Billie Eilish. Albumit kuula siin: HIT ME HARD AND SOFT https://billieeilish.lnk.to/HITMEHARD
Haapsalu kultuurikeskus
André Rieu suvekontsert 2026: Viva Maastricht!
Sel aastal tähistab André Rieu suurejoonelist verstaposti – oma ikooniliste suvekontsertide 20. aastapäeva suurejoonelisel Vrijthofi väljakul. See uhiuus kinosündmus, mis on jäädvustatud otse tema armastatud kodulinnas, tähistab kahte aastakümmet muusikat ja unustamatuid maagilisi suveöid. Viva Maastricht! on rõõmus austusavaldus linnale, kus kõik alguse sai. Koos oma maailmakuulsa Johann Straussi orkestri ja elava artistide ansambliga äratab André ellu oma kodulinna vaimu, kultuuri ja soojuse säravas uues kontserdis, mis on täis emotsioone ja imetlust. Ajatutest valssidest kuni hingematvate klassikuteni lubab see tähelepanuväärne aastapäevakontsert õhtut täis kirge, rõõmu ja koosolemist. Olge osa sellest ajaloolisest tähistamisest, kui Vrijthof muutub taas hingematvaks vabaõhuballisaaliks – ainult kinodes sel suvel.
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 08. sept
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Kolmapäev
- 09. sept
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Neljapäev
- 10. sept
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
PÄRDI PÄEVAD 2026 Haapsalus: PÄRT & BACH
Hans Christian Aavik (viiul)
Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve
Ansambel Vox Clamantis jagab Pärdi päevadel seekord lava Eesti tippviiuldaja Hans Christian Aavikuga. Kavas põimub Arvo Pärdi looming barokiaja suurmeistri Johann Sebastian Bachi partiitaga nr 2 sooloviiulile. Keskmesse on seatud varane tintinnabuli-teos „Missa syllabica“, mis vaheldumisi Bachi partiita süidiosadega viivad kuulaja kolmel õhtul Eestimaa kirikutes justkui liturgilisse riitusse ühes gregooriuse lauluna kõlava armulaua- ja meieisapalvega.
Vox Clamantis
Dirigent Jaan-Eik Tulve
Ansambel Vox Clamantis jagab Pärdi päevadel seekord lava Eesti tippviiuldaja Hans Christian Aavikuga. Kavas põimub Arvo Pärdi looming barokiaja suurmeistri Johann Sebastian Bachi partiitaga nr 2 sooloviiulile. Keskmesse on seatud varane tintinnabuli-teos „Missa syllabica“, mis vaheldumisi Bachi partiita süidiosadega viivad kuulaja kolmel õhtul Eestimaa kirikutes justkui liturgilisse riitusse ühes gregooriuse lauluna kõlava armulaua- ja meieisapalvega.
Haapsalu toomkirik
Reede
- 11. sept
Vintage Weekend
Nostalgiapäevadest välja kasvanud Vintage Weekend teeb kummarduse kõigele, mis on 20. sajandil olnud stiilne ja väärtustatud vana. Üritusele oodatakse kostümeeritud inimesi. Kogu eelmise sajandi ajastutruudust rõhutagu kas või rõivastumine 1920ndate moetüdrukuks flapperiks, 50ndate Elviseks, 60-70ndate hipiks või kellekski, kes esindab ükskõik, millist stiili ja möödunud ajastut.
Paraad on mõeldud sõidukitele, mil vanust vähemalt 35 aastat. Keelatud on Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu või agressiooniakti toime paneva riigi sümboolika. Pidu hõlmab kogu linna!
Haapsalus kestab suvi kauem!
Paraad on mõeldud sõidukitele, mil vanust vähemalt 35 aastat. Keelatud on Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu või agressiooniakti toime paneva riigi sümboolika. Pidu hõlmab kogu linna!
Haapsalus kestab suvi kauem!
Haapsalu
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Koiott vs. ACME
Pärast seda, kui Koiott ikka jälle ACME korporatsiooni tooteid kasutades läbi kukub, palkab ta samavõrd õnnetu inimadvokaadi Kevini (Will Forte) ettevõtet kõige selle hirmsa eest, mis temaga on juhtunud, kohtusse kaebama. Kui Kevin saab teada, et tema endine ülemus, Buddy Crane (John Cena) kaitseb aga kohtus ACMEt, siis on ka tal endal ühed arved kohtuasja käigus õiendada. Algab kohtuasi, millist varem kunagi nähtud ei ole.
Haapsalu kultuurikeskus
Taibu ja mina
13-aastasel Franial näib olevat kõik olemas, kuid ometi on ta elust midagi puudu. Kõik muutub, kui ta kohtub kodutu koera Taibuga, kes vajab kodu. Kui koer viiakse loomakliinikusse, satub ta kiiresti valedesse kätesse, sest töötajad hoolivad rohkem rahast kui oma karvastest patsientidest. Frania tahab oma uut sõpra päästa, seega ta korraldab julge päästeoperatsiooni ning koos algab pöörane seiklus läbi terve riigi.
Haapsalu kultuurikeskus
“Timless Glomur” - klassikaline varietee-kabaree show
Etendus on Dance Wonderland kabareeshow “Timless Glomur” - klassikaline varietee-kabaree show, kus põimuvad vana Hollywoodi elegants, 1920.–1950. aastate kuldajastu mõjutused ja tänapäevane lavaline energia.
Timeless Glamour viib publiku kuldsete showaegade atmosfääri – 1920. aastate Gatsby stiilist kuni 1950. aastate Hollywoodi hiilguseni ja Pariisi elegantsi. Lava täidavad säravad showgirl’id, luksuslikud kostüümid, suled, litrid ja lummavad tantsunumbrid.
See on õhtu täis elegantsi, kirge ja sära – särtsakad tantsijad, graatsilised koreograafiad, võrgutav kabaree-energia ning võimas finaal, kus vallandub traditsiooniline kankaan ja suurejooneline sulgede revüüparaadEtendus toimub legendaarse Lääne Kaluri statsionaarseks Vareteeks ehitatud kodusaalis. Maja on taas piduehtes. Loome, uues kvaliteedis, mõnusa ja muretu salongi õhustiku. Avatud baar. Külalisi ootab punane vaip ja külm vahuvein.
Ainulaadne võimalus osa saada võrratute artistide elegantsest särast.
Peale etendust ei ole koju kiiret sest õhtu jätkub. Avatakse tantsupõrand. Plaate surematute hittidega keerutab tantsuks DJ Felix. Üllatuskülalised. Pidu toimub Kaluri Klubihoone traditsioonide kohaselt...
Õhtu mida ei unusta.
Grupipiletid info@kaluriklubihoone.ee ja grupipiletiga saab kogu seltskonna koos ühte lauda paigutada. www.kaluriklubihoone.ee,
piletid: https://www.piletilevi.ee/saalid/21-61-6753/haapsalu-kaluri-klubihoone
Timeless Glamour viib publiku kuldsete showaegade atmosfääri – 1920. aastate Gatsby stiilist kuni 1950. aastate Hollywoodi hiilguseni ja Pariisi elegantsi. Lava täidavad säravad showgirl’id, luksuslikud kostüümid, suled, litrid ja lummavad tantsunumbrid.
See on õhtu täis elegantsi, kirge ja sära – särtsakad tantsijad, graatsilised koreograafiad, võrgutav kabaree-energia ning võimas finaal, kus vallandub traditsiooniline kankaan ja suurejooneline sulgede revüüparaadEtendus toimub legendaarse Lääne Kaluri statsionaarseks Vareteeks ehitatud kodusaalis. Maja on taas piduehtes. Loome, uues kvaliteedis, mõnusa ja muretu salongi õhustiku. Avatud baar. Külalisi ootab punane vaip ja külm vahuvein.
Ainulaadne võimalus osa saada võrratute artistide elegantsest särast.
Peale etendust ei ole koju kiiret sest õhtu jätkub. Avatakse tantsupõrand. Plaate surematute hittidega keerutab tantsuks DJ Felix. Üllatuskülalised. Pidu toimub Kaluri Klubihoone traditsioonide kohaselt...
Õhtu mida ei unusta.
Grupipiletid info@kaluriklubihoone.ee ja grupipiletiga saab kogu seltskonna koos ühte lauda paigutada. www.kaluriklubihoone.ee,
piletid: https://www.piletilevi.ee/saalid/21-61-6753/haapsalu-kaluri-klubihoone
augstis 50 EUR/ septembris 60 EUR/ uksel 65 EUR
Haapsalu Kaluri Klubihoone
Spaapuhkus
Filmide „Pahad emmed“ ja „Pohmakas“ stiilis „Spaapuhkus“ on naljakas ja südamlik komöödia neljast eluaegsest sõbrannast, kes mõistavad, et karjääri, suhete, pere ja igapäeva kohustuste keskel on nad unustanud, kuidas enda ja üksteise eest hoolitseda. Naised on läbipõlenud ja vajavad ammu puhkust, seega nad põgenevad luksuslikule spaapuhkusele, mis kujuneb nädalavahetuseks, milles on palju lõbutsemist, naeru ja hulgaliselt halbu otsuseid.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 12. sept
Vintage Weekend
Nostalgiapäevadest välja kasvanud Vintage Weekend teeb kummarduse kõigele, mis on 20. sajandil olnud stiilne ja väärtustatud vana. Üritusele oodatakse kostümeeritud inimesi. Kogu eelmise sajandi ajastutruudust rõhutagu kas või rõivastumine 1920ndate moetüdrukuks flapperiks, 50ndate Elviseks, 60-70ndate hipiks või kellekski, kes esindab ükskõik, millist stiili ja möödunud ajastut.
Paraad on mõeldud sõidukitele, mil vanust vähemalt 35 aastat. Keelatud on Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu või agressiooniakti toime paneva riigi sümboolika. Pidu hõlmab kogu linna!
Haapsalus kestab suvi kauem!
Paraad on mõeldud sõidukitele, mil vanust vähemalt 35 aastat. Keelatud on Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu või agressiooniakti toime paneva riigi sümboolika. Pidu hõlmab kogu linna!
Haapsalus kestab suvi kauem!
Haapsalu
Vintage puureketi turniir
Spordiala: Tennis
Korraldaja: MTÜ Haapsalu Tenniseklubi
Korraldaja: MTÜ Haapsalu Tenniseklubi
Haapsalu spordikeskus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Koiott vs. ACME
Pärast seda, kui Koiott ikka jälle ACME korporatsiooni tooteid kasutades läbi kukub, palkab ta samavõrd õnnetu inimadvokaadi Kevini (Will Forte) ettevõtet kõige selle hirmsa eest, mis temaga on juhtunud, kohtusse kaebama. Kui Kevin saab teada, et tema endine ülemus, Buddy Crane (John Cena) kaitseb aga kohtus ACMEt, siis on ka tal endal ühed arved kohtuasja käigus õiendada. Algab kohtuasi, millist varem kunagi nähtud ei ole.
Haapsalu kultuurikeskus
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Moyo Eivase näitus “Mälestused tulevikust”
…keskendume põhiliselt tulevikule – fookus on eespool.
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Kuskil abstraktses kauguses on alati midagi olulist, mille nimel tuleb pingutada, milleni peab jõudma, mingi eesmärk elus. Samas aga elame minevikus ja mälestustes. Mäletame ja meenutame seda, kuidas kuhugi jõudsime ja kui raske, kerge, piinarikas, lõbus jne see teekond oli. Tormame mineviku vormis tulevikku, hullumeelne pilk silmis, suured sihid silme ees. Kihutame aina edasi ja edasi ja edasi kuni …
Me elame enda tuleviku eesmärke ja sihte juba eos nii tugevasti läbi, et ei märkagi, kui need lõpuks kätte on jõudnud. Ees terendavad ju juba uued sihid ja tuleviku (l)ootused, kuhu kohe-kohe tahame jõuda.
Olevik – siin ja praegu – näib tühisena!
Ja nii muutubki elu mälestusteks tulevikust…
Haapsalu Kunstikooli keldrigalerii
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Inge Kaaret ja Margarita Erit “Koos ja eraldi”
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Seeneretk Tõnu Ploompuuga
Mükoloog Tõnu Ploompuu tutvustab Ants Laikmaa talu maadel kasvavaid sügisseeni. Retke hind 8€ sisaldab kosutavat teepausi retke lõpus.
Palume riietuda metsas liikumiseks sobivalt ja arvestada ilmaga. Kaasa võtta joogipudel, Laikmaa vesi on maitsev.
Palume riietuda metsas liikumiseks sobivalt ja arvestada ilmaga. Kaasa võtta joogipudel, Laikmaa vesi on maitsev.
Ants Laikmaa majamuuseum
Taibu ja mina
13-aastasel Franial näib olevat kõik olemas, kuid ometi on ta elust midagi puudu. Kõik muutub, kui ta kohtub kodutu koera Taibuga, kes vajab kodu. Kui koer viiakse loomakliinikusse, satub ta kiiresti valedesse kätesse, sest töötajad hoolivad rohkem rahast kui oma karvastest patsientidest. Frania tahab oma uut sõpra päästa, seega ta korraldab julge päästeoperatsiooni ning koos algab pöörane seiklus läbi terve riigi.
Haapsalu kultuurikeskus
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
“Timless Glomur” - klassikaline varietee-kabaree show
Etendus on Dance Wonderland kabareeshow “Timless Glomur” - klassikaline varietee-kabaree show, kus põimuvad vana Hollywoodi elegants, 1920.–1950. aastate kuldajastu mõjutused ja tänapäevane lavaline energia.
Timeless Glamour viib publiku kuldsete showaegade atmosfääri – 1920. aastate Gatsby stiilist kuni 1950. aastate Hollywoodi hiilguseni ja Pariisi elegantsi. Lava täidavad säravad showgirl’id, luksuslikud kostüümid, suled, litrid ja lummavad tantsunumbrid.
See on õhtu täis elegantsi, kirge ja sära – särtsakad tantsijad, graatsilised koreograafiad, võrgutav kabaree-energia ning võimas finaal, kus vallandub traditsiooniline kankaan ja suurejooneline sulgede revüüparaadEtendus toimub legendaarse Lääne Kaluri statsionaarseks Vareteeks ehitatud kodusaalis. Maja on taas piduehtes. Loome, uues kvaliteedis, mõnusa ja muretu salongi õhustiku. Avatud baar. Külalisi ootab punane vaip ja külm vahuvein.
Ainulaadne võimalus osa saada võrratute artistide elegantsest särast.
Peale etendust ei ole koju kiiret sest õhtu jätkub. Avatakse tantsupõrand. Plaate surematute hittidega keerutab tantsuks DJ Felix. Üllatuskülalised. Pidu toimub Kaluri Klubihoone traditsioonide kohaselt...
Õhtu mida ei unusta.
Grupipiletid info@kaluriklubihoone.ee ja grupipiletiga saab kogu seltskonna koos ühte lauda paigutada. www.kaluriklubihoone.ee,
piletid: https://www.piletilevi.ee/saalid/21-61-6753/haapsalu-kaluri-klubihoone
Timeless Glamour viib publiku kuldsete showaegade atmosfääri – 1920. aastate Gatsby stiilist kuni 1950. aastate Hollywoodi hiilguseni ja Pariisi elegantsi. Lava täidavad säravad showgirl’id, luksuslikud kostüümid, suled, litrid ja lummavad tantsunumbrid.
See on õhtu täis elegantsi, kirge ja sära – särtsakad tantsijad, graatsilised koreograafiad, võrgutav kabaree-energia ning võimas finaal, kus vallandub traditsiooniline kankaan ja suurejooneline sulgede revüüparaadEtendus toimub legendaarse Lääne Kaluri statsionaarseks Vareteeks ehitatud kodusaalis. Maja on taas piduehtes. Loome, uues kvaliteedis, mõnusa ja muretu salongi õhustiku. Avatud baar. Külalisi ootab punane vaip ja külm vahuvein.
Ainulaadne võimalus osa saada võrratute artistide elegantsest särast.
Peale etendust ei ole koju kiiret sest õhtu jätkub. Avatakse tantsupõrand. Plaate surematute hittidega keerutab tantsuks DJ Felix. Üllatuskülalised. Pidu toimub Kaluri Klubihoone traditsioonide kohaselt...
Õhtu mida ei unusta.
Grupipiletid info@kaluriklubihoone.ee ja grupipiletiga saab kogu seltskonna koos ühte lauda paigutada. www.kaluriklubihoone.ee,
piletid: https://www.piletilevi.ee/saalid/21-61-6753/haapsalu-kaluri-klubihoone
augstis 50 EUR/ septembris 60 EUR/ uksel 65 EUR
Haapsalu Kaluri Klubihoone
SEPTEMBRIKUU MUUSIKA EMBUSES
OTSID SELLEKS SÜGISEKS EREDAT JA MEELDEJÄÄVAT MUUSIKAELAMUST?
laupäeval, 12.septembril kell 19.00 Haapsalu toomkirikus
Kui jälgisid telesaadet „Laul vs. tants“, siis mäletad kindlasti nende võimsat esitust finaalis! Nüüd on sul harukordne võimalus kogeda seda energiat ja emotsiooni täiesti vahetult.
Septembrikuus astuvad koos lavale: Germán Gholami – meie oma „Eesti hispaanlane“, keda teatakse enim Euroopas populaarse tenoritrio Impulso Tenors põhikoosseisu liikmena. Lilian Sauvola – Rannust pärit koolinoor, ooperimaailma tõusev täht ja särav sopran.
Muretse pilet varakult ja lase end viia võimsa vokaali ja liigutavate meloodiate maailma!
Fientas eelmüügis 25€, sooduspilet ( pensionärid, õpilased) 20€, kohapeal 1 h enne kontserdi algust 30€
laupäeval, 12.septembril kell 19.00 Haapsalu toomkirikus
Kui jälgisid telesaadet „Laul vs. tants“, siis mäletad kindlasti nende võimsat esitust finaalis! Nüüd on sul harukordne võimalus kogeda seda energiat ja emotsiooni täiesti vahetult.
Septembrikuus astuvad koos lavale: Germán Gholami – meie oma „Eesti hispaanlane“, keda teatakse enim Euroopas populaarse tenoritrio Impulso Tenors põhikoosseisu liikmena. Lilian Sauvola – Rannust pärit koolinoor, ooperimaailma tõusev täht ja särav sopran.
Muretse pilet varakult ja lase end viia võimsa vokaali ja liigutavate meloodiate maailma!
Fientas eelmüügis 25€, sooduspilet ( pensionärid, õpilased) 20€, kohapeal 1 h enne kontserdi algust 30€
Haapsalu toomkirik
Pühapäev
- 13. sept
Vintage Weekend
Nostalgiapäevadest välja kasvanud Vintage Weekend teeb kummarduse kõigele, mis on 20. sajandil olnud stiilne ja väärtustatud vana. Üritusele oodatakse kostümeeritud inimesi. Kogu eelmise sajandi ajastutruudust rõhutagu kas või rõivastumine 1920ndate moetüdrukuks flapperiks, 50ndate Elviseks, 60-70ndate hipiks või kellekski, kes esindab ükskõik, millist stiili ja möödunud ajastut.
Paraad on mõeldud sõidukitele, mil vanust vähemalt 35 aastat. Keelatud on Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu või agressiooniakti toime paneva riigi sümboolika. Pidu hõlmab kogu linna!
Haapsalus kestab suvi kauem!
Paraad on mõeldud sõidukitele, mil vanust vähemalt 35 aastat. Keelatud on Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu või agressiooniakti toime paneva riigi sümboolika. Pidu hõlmab kogu linna!
Haapsalus kestab suvi kauem!
Haapsalu
Taibu ja mina
13-aastasel Franial näib olevat kõik olemas, kuid ometi on ta elust midagi puudu. Kõik muutub, kui ta kohtub kodutu koera Taibuga, kes vajab kodu. Kui koer viiakse loomakliinikusse, satub ta kiiresti valedesse kätesse, sest töötajad hoolivad rohkem rahast kui oma karvastest patsientidest. Frania tahab oma uut sõpra päästa, seega ta korraldab julge päästeoperatsiooni ning koos algab pöörane seiklus läbi terve riigi.
Haapsalu kultuurikeskus
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Spaapuhkus
Filmide „Pahad emmed“ ja „Pohmakas“ stiilis „Spaapuhkus“ on naljakas ja südamlik komöödia neljast eluaegsest sõbrannast, kes mõistavad, et karjääri, suhete, pere ja igapäeva kohustuste keskel on nad unustanud, kuidas enda ja üksteise eest hoolitseda. Naised on läbipõlenud ja vajavad ammu puhkust, seega nad põgenevad luksuslikule spaapuhkusele, mis kujuneb nädalavahetuseks, milles on palju lõbutsemist, naeru ja hulgaliselt halbu otsuseid.
Haapsalu kultuurikeskus
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 15. sept
Grupinäitus "Mina olen teine"
Haapsaluga seotud kunstnike grupinäitus
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamine 08.08 kell 12.00 Suure Haapsalu kodukohvikute päeval
Kuraatorid/korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Imbi Sildaru
Kunstnikud: Urmas Lüüs, Mare Saare, Maarja Aaloe, Riin Pallon, Kaia Kullamaa, Jyrki Sinisalo, Minna Sirnö, Indrek Jets, Marko Mäetamm, Hanna Piksarv, Rait Rosin
Arthur Rimbaud` mõte - Mina olen teine - on üks 20. sajandi enesetunnetuse alustekste. See paradoksaalne lause ei lõhu Mina terviklikkust, vaid avab selle liikuvuse: identiteet ei ole valmis kuju, vaid pidev kellekski saamine. Mina kujuneb dialoogis teisega, pilkude, suhete, peegelduste ja nihestuste kaudu. Nagu ta ise vihjab: mõte sünnib kusagilt mujalt, ning kunstnik saab vaid selle ilmumist jälgida.
Käesolev näitus toob kokku Haapsaluga seotud kunstnikud, kelle jaoks inimeseks olemine ei ole staatiline seisund, vaid kogemuslik protsess. Psühholoogiline, filosoofiline ja visuaalne mõõde põimuvad töödes, mis uurivad enesetaju haprust ja muutlikkust. Siin ei esitata identiteeti kindla portreena, vaid mitmetahulise ruumina, kus kohtuvad mälu, keha, koht ja kujutlus.
Näitusel on erinevad meediumid ja käekirjad, kuid neid ühendab tähelepanu inimese sisemisele dialoogile. Teine ei tähenda siin teist inimest, teine võib olla ka meie enda vari, mälestus, roll või võimalik mina teisel kujul moodustades siiski kokku harmoonilise koosluse.
Näitus jääb avatuks kuni 15.09.2026 ja on külastatav Asuküla raamatukoguga samal ajal.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Asuküla seltsimaja
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Igapäevane nõiakunst 2
Peaosaliste Sandra Bullocki ja Nicole Kidmaniga “IGAPÄEVANE NÕIAKUNST 2” naaseb nõiatempusid ja vägevat iidset maagiat täis maailma, kus Owensi õdedel tuleb seista silmitsi sünge needusega, mis ähvardab selles lõbusas, maagilises ja kaost täis kinofilmis nende perekonna lõplikult hävitada. Filmis mängivad lisaks Bullockile ja Kidmanile Joey King, Lee Pace, Maisie Williams, Xolo Maridueña, Solly McLeod, Stockard Channing ja Dianne Wiest. Alice Hoffmani romaanil “The Book of Magic” põhineva stsenaariumi autorid on Akiva Goldsman ja Georgia Pritchett ning filmi lavastas Susane Bier. Produtsendid on Denise Di Novi, Sandra Bullock ja Nicole Kidman. Tegevprodutsendid on Andrew Kosove, Broderick Johnson, Donald Sabourin ja Alice Hoffman.
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 16. sept
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Igapäevane nõiakunst 2
Peaosaliste Sandra Bullocki ja Nicole Kidmaniga “IGAPÄEVANE NÕIAKUNST 2” naaseb nõiatempusid ja vägevat iidset maagiat täis maailma, kus Owensi õdedel tuleb seista silmitsi sünge needusega, mis ähvardab selles lõbusas, maagilises ja kaost täis kinofilmis nende perekonna lõplikult hävitada. Filmis mängivad lisaks Bullockile ja Kidmanile Joey King, Lee Pace, Maisie Williams, Xolo Maridueña, Solly McLeod, Stockard Channing ja Dianne Wiest. Alice Hoffmani romaanil “The Book of Magic” põhineva stsenaariumi autorid on Akiva Goldsman ja Georgia Pritchett ning filmi lavastas Susane Bier. Produtsendid on Denise Di Novi, Sandra Bullock ja Nicole Kidman. Tegevprodutsendid on Andrew Kosove, Broderick Johnson, Donald Sabourin ja Alice Hoffman.
Haapsalu kultuurikeskus
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 17. sept
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Vaimsest tervisest me ei räägi
Kas me ei räägi, sest meil pole probleeme? Või on, aga me lihtsalt ei räägi? Haapsalu, on aeg rääkida asjadest nii, nagu need on. Või siis vähemalt tulla ja kuulata, kuidas teised nendest räägivad, kuni sa ise veel julgust kogud. Peaasi.ee ja Kinoteater toovad teie ette stand-up kava "Vaimsest tervisest me ei räägi". See on õhtu täis musta huumorit, valusat ausust ja äratundmishetki, mis panevad sind korraga naerma ja mõtlema: "Oota, kas nad räägivad minust?" Miks sa peaksid kohal olema? Läbimüüdud fenomen: Seni on see kava mänginud vaid pilgeni täis saalidele üle Eesti. Haapsalu ei saa ju kehvem olla! Parim teraapia on naer: Lavale astuvad inimesed, kes teavad, et elu pole alati lill, aga sellest rääkimine (või mitte rääkimine) võib olla kuradima naljakas. Peaasi.ee kvaliteedimärk: Nalja saab, aga sisu on õige. See on stand-up, mis ei jäta sind pärast kontserti tühja tundega, vaid annab ehk hoopis uue perspektiivi. Millal ja kus? AEG: 17. september kell 19.00 - ca 21.30, üks vaheaeg KOHT: Haapsalu Kultuurikeskus Hoiatus: Piletid liiguvad kiiremini kui suvi Läänemaal. Ära jäta ostmist viimasele minutile, sest nagu pealkiri ütleb – kui saali ukse taha jääd, siis sellest me pärast küll ei räägi. Võta sõber (või oma ärevus) kaasa ja tule saali! Piletid saadaval Piletikeskuses ja kohapeal (kui veab). Uksed avatakse kell 18.40
Haapsalu kultuurikeskus
Peaasi.ee ja Kinoteater stand up õhtu "Vaimsest tervisest me ei räägi"
Kas me ei räägi, sest meil pole probleeme? Või on, aga me lihtsalt ei räägi?
Haapsalu, on aeg rääkida asjadest nii, nagu need on. Või siis vähemalt tulla ja kuulata, kuidas teised nendest räägivad, kuni sa ise veel julgust kogud.
Peaasi.ee ja Kinoteater toovad teie ette stand-up kava "Vaimsest tervisest me ei räägi". See on õhtu täis musta huumorit, valusat ausust ja äratundmishetki, mis panevad sind korraga naerma ja mõtlema: "Oota, kas nad räägivad minust?"
Miks sa peaksid kohal olema?
Läbimüüdud fenomen: Seni on see kava mänginud vaid pilgeni täis saalidele üle Eesti. Haapsalu ei saa ju kehvem olla!
Parim teraapia on naer: Lavale astuvad inimesed, kes teavad, et elu pole alati lill, aga sellest rääkimine (või mitte rääkimine) võib olla kuradima naljakas.
Peaasi.ee kvaliteedimärk: Nalja saab, aga sisu on õige. See on stand-up, mis ei jäta sind pärast kontserti tühja tundega, vaid annab ehk hoopis uue perspektiivi.
📍 Millal ja kus?
AEG: 17. september kell 19:00- ca 21.30, üks vaheaeg
KOHT: Haapsalu Kultuurikeskus
Hoiatus: Piletid liiguvad kiiremini kui suvi Läänemaal. Ära jäta ostmist viimasele minutile, sest nagu pealkiri ütleb – kui saali ukse taha jääd, siis sellest me pärast küll ei räägi.
Võta sõber (või oma ärevus) kaasa ja tule saali! Piletid saadaval Piletikeskuses ja kohapeal (kui veab).
Haapsalu, on aeg rääkida asjadest nii, nagu need on. Või siis vähemalt tulla ja kuulata, kuidas teised nendest räägivad, kuni sa ise veel julgust kogud.
Peaasi.ee ja Kinoteater toovad teie ette stand-up kava "Vaimsest tervisest me ei räägi". See on õhtu täis musta huumorit, valusat ausust ja äratundmishetki, mis panevad sind korraga naerma ja mõtlema: "Oota, kas nad räägivad minust?"
Miks sa peaksid kohal olema?
Läbimüüdud fenomen: Seni on see kava mänginud vaid pilgeni täis saalidele üle Eesti. Haapsalu ei saa ju kehvem olla!
Parim teraapia on naer: Lavale astuvad inimesed, kes teavad, et elu pole alati lill, aga sellest rääkimine (või mitte rääkimine) võib olla kuradima naljakas.
Peaasi.ee kvaliteedimärk: Nalja saab, aga sisu on õige. See on stand-up, mis ei jäta sind pärast kontserti tühja tundega, vaid annab ehk hoopis uue perspektiivi.
📍 Millal ja kus?
AEG: 17. september kell 19:00- ca 21.30, üks vaheaeg
KOHT: Haapsalu Kultuurikeskus
Hoiatus: Piletid liiguvad kiiremini kui suvi Läänemaal. Ära jäta ostmist viimasele minutile, sest nagu pealkiri ütleb – kui saali ukse taha jääd, siis sellest me pärast küll ei räägi.
Võta sõber (või oma ärevus) kaasa ja tule saali! Piletid saadaval Piletikeskuses ja kohapeal (kui veab).
Haapsalu Kultuurikeskus
Reede
- 18. sept
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Taibu ja mina
13-aastasel Franial näib olevat kõik olemas, kuid ometi on ta elust midagi puudu. Kõik muutub, kui ta kohtub kodutu koera Taibuga, kes vajab kodu. Kui koer viiakse loomakliinikusse, satub ta kiiresti valedesse kätesse, sest töötajad hoolivad rohkem rahast kui oma karvastest patsientidest. Frania tahab oma uut sõpra päästa, seega ta korraldab julge päästeoperatsiooni ning koos algab pöörane seiklus läbi terve riigi.
Haapsalu kultuurikeskus
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Igapäevane nõiakunst 2
Peaosaliste Sandra Bullocki ja Nicole Kidmaniga “IGAPÄEVANE NÕIAKUNST 2” naaseb nõiatempusid ja vägevat iidset maagiat täis maailma, kus Owensi õdedel tuleb seista silmitsi sünge needusega, mis ähvardab selles lõbusas, maagilises ja kaost täis kinofilmis nende perekonna lõplikult hävitada. Filmis mängivad lisaks Bullockile ja Kidmanile Joey King, Lee Pace, Maisie Williams, Xolo Maridueña, Solly McLeod, Stockard Channing ja Dianne Wiest. Alice Hoffmani romaanil “The Book of Magic” põhineva stsenaariumi autorid on Akiva Goldsman ja Georgia Pritchett ning filmi lavastas Susane Bier. Produtsendid on Denise Di Novi, Sandra Bullock ja Nicole Kidman. Tegevprodutsendid on Andrew Kosove, Broderick Johnson, Donald Sabourin ja Alice Hoffman.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 19. sept
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Vändra Muusika- ja Kunstikooli kunstiõpetajate Maris Roosti ja Merilin Aleiniku ühisnäitus “Sahtlist välja”
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Sümfooniaorkester Estlandia hooaja avakontsert
Dirigendid Jüri-Ruut Kangur ja Imre Rohuväli ning noored dirigendid Lars Erik Lend ja Matilde Kivisilla Solist Kaisa Padur (viiul) Kavas on klassikaline muusika: Sibeliuse „Finlandia“, Svendseni, Vaughan Williamsi, Šostakovitši, Sviridovi, Elgari ja Offenbachi teosed, Lars Erik Lendi „O.H.“, James Bondi filmimuusika ning iiri tantsumuusika süit. Sümfooniaorkester Estlandia on 2025. aasta sügisel Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu eestvedamisel loodud üleriigiline muusikakoolide vilistlaste orkester, kus mängivad peamiselt 18–28-aastased muusikud üle Eesti – Tallinnast, Sakust, Tartust, Narvast, Raplast, Kuressaarest, Viljandist, Rakverest, Võrust, Põltsamaalt, Sauelt ja mujalt. Orkestri dirigendid on Jüri-Ruut Kangur ja Imre Rohuväli ning kontsertmeister Kaisa Padur. Orkestri tegevust aitavad korraldada ka Tõnno Piigli ja Lars Erik Lend. Estlandia tegi edukad debüütkontserdid möödunud kevadel Tallinnas Postimehe Galeriis ja Viimsi Artiumis. Orkester teeb proove kord kuus ning toimunud on ka edukad orkestrilaagrid Käsmus ja Nelijärvel. Oma teise hooaja alguses ja enne Haapsalu kontserti ollakse laagris Haapsalus. Estlandia pakub tänuväärset võimalust jätkata pillimänguga ka pärast muusikakooli lõpetamist. Orkestri eesmärk on teha heal tasemel muusikat heas seltskonnas. Estlandias on saanud pillimänguga jätkata või selle juurde pärast mõneaastast pausi tagasi pöörduda kümned noored, kes on asunud õppima või tööle hoopis teistes valdkondades. Nii mängivad orkestris näiteks arstid, infotehnoloogid, õpetajad, juristid, rahapesu tõkestamise spetsialistid, hambaarstid, autoremondilukksepp, kullassepp, sõjaväelane, bussijuht, küünetehnik jt. Orkestri muusikud on endised ja praegused noorteorkestrite mängijad ning muusikakoolide vilistlased, kellest mõned on lõpetanud ka muusikakõrgkooli. Estlandia on esimene sellise suunitlusega üleriigiline harrastusmuusikute sümfooniaorkester Eestis. Koos sel hooajal lisanduvate uute mängijatega on orkester kasvamas 70-liikmeliseks.
Pühapäev
- 20. sept
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Esmaspäev
- 21. sept
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 24. sept
Armastus ja arusaam
Kirglik suhtedraama Laval ESTER KUNTU OTT KARTAU AGUR SEIM Autor JOE PENHALL Tõlkija PEETER VOLKONSKI Lavastaja MADIS KALMET Kunstnik JAANUS LAAGRIKÜLL Helilooja MARTIN AULIS Valguskujundaja SANDER ALEKS PAAVO Grimmikunstnik MERLE LIINSOO Lavameister KARMO KANGUR Inspitsient-rekvisiitor CAROLYN MARDIM Kostümeerija AGE MAASIK Armastus ja sõprus kui kõige võimsamad sfäärid võivad põhjustada tugevaid hingelainetusi. Saatuse etteaimamatud keerdkäigud võivad avada meie silmad ja me näeme korraga oma elu hoopis teises ning ootamatus perspektiivis. Inglise-Austraalia näitekirjaniku Joe Penhalli näidend "Armastus ja arusaam" on helge ja valusnaljaks lugu määravate ümberhinnanguteni jõudmisest. Lavastuses suitsetatakse ning esineb valjusid heliefekte. Esietendus 17. oktoobril 2025 TEMUFI teatrimajas Viljandis.
Täispilet 31 € Sooduspilet 28 € Toetajapilet 50 € Otsemüük ja grupibroneeringud: kassa@temufi.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 25. sept
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 26. sept
Endel Nelise nimelised Läänemaa lahtised meistrivõistlused vehklemises
Spordiala: Vehklemine
Korraldaja: Vehklemisklubi En Garde
Korraldaja: Vehklemisklubi En Garde
Haapsalu spordikeskus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 27. sept
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Morten
Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas - tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt - argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt. Sooja ja mõistva pilguga jutustatud film „Morten“ ühendab noorte sisemaailma õrna kujutuse ühiskondliku tundlikkuse ja müstilise mõõtmega. See on kaasahaarav film eneseleidmisest, nähtamatuks jäämise valust, sõprusest ja esimestest tunnetest - ning julgusest jääda iseendaks ka siis, kui ümbritsev maailm seda sugugi lihtsaks ei tee. Morten” põhineb kirjanik Reeli Reinausi auhinnatud raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Nimiosas astub üles Tõru Kannimäe (“Fränk”). Lisaks mängivad teistes olulistes rollides Helena Maria Reisner (“Seltsimees laps”) ja Emili Rohumaa, ning kaasa teevad Külli Teetamm, Andres Mähar, Priit Loog jt. „Morteni“ stsenarist on Reeli Reinaus ja režissöör Ivan Pavljutškov. Filmi operaator on Ants Tammik, helilooja Titas Petrikis, helirežissöör Jonas Jocys, monteerija Ričardas Matačius, kunstnik Ketlin Kasar, kostüümikunstnik Neoon Must ja grimmikunstnik Kelli Neitsov. Filmi tootis Kopli Kinokompanii koos Leedu kaastootja Fralita Filmsiga. Produtsent on Anneli Ahven, kaasprodutsent Zivile Gallego. Filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Leedu Rahvuslik Filmikeskus. Filmi “Morten” maailmaesilinastus toimus mainekal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil. “Morten” linastub kinodes üle Eesti 11. septembrist. Filmi levitab ACME Film.
Haapsalu kultuurikeskus
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Esmaspäev
- 28. sept
Igapäevane nõiakunst 2
Peaosaliste Sandra Bullocki ja Nicole Kidmaniga “IGAPÄEVANE NÕIAKUNST 2” naaseb nõiatempusid ja vägevat iidset maagiat täis maailma, kus Owensi õdedel tuleb seista silmitsi sünge needusega, mis ähvardab selles lõbusas, maagilises ja kaost täis kinofilmis nende perekonna lõplikult hävitada. Filmis mängivad lisaks Bullockile ja Kidmanile Joey King, Lee Pace, Maisie Williams, Xolo Maridueña, Solly McLeod, Stockard Channing ja Dianne Wiest. Alice Hoffmani romaanil “The Book of Magic” põhineva stsenaariumi autorid on Akiva Goldsman ja Georgia Pritchett ning filmi lavastas Susane Bier. Produtsendid on Denise Di Novi, Sandra Bullock ja Nicole Kidman. Tegevprodutsendid on Andrew Kosove, Broderick Johnson, Donald Sabourin ja Alice Hoffman.
Haapsalu kultuurikeskus
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 29. sept
Sünnipäevaküünlad
romantiline draama Lavastaja ja tõlkijaAndres Noormets Kostüümid Maarja Viiding Muusika Hans Noormets Valgus Villu Konrad Osades Klaudia Tiitsmaa, Jaana Kena, Marika Palm, Aarne Soro, Janek Vadi, Oskar Punga See on lugu naisest, kes vananeb etenduse jooksul peaaegu sada aastat. Selle aja jooksul on ta tütar ja pruut, abikaasa ja ema, tädi ja ämm, lesk ja uus abielunaine – lõpuks veel vanaema, suurepärane vanavanaema ja vanavanavanaema. See lavastus sobib kõigile neile teatrisõpradele, kellele meeldivad jõulud ja sünnipäevad ja igasugused tähistamised, kus saab olla üksi ja koos – tantsida, laulda, naerda ja nutta. “Täna 17 aastat tagasi kohtasin ma sind esimest korda ja ma ei taju absoluutselt selle teekonna pikkust, mis on toonud meid sellest päevast tänasesse. See oli ju alles sekund tagasi, kui ma sind kraanikausis pesin. Pesin ja vaatasin õue. See oli täpselt seesama vaade. See on kogu mu elu. Täpselt samad puud, rohi, lilled, täpselt sama nurga all langev päike.” “Sünnipäevaküünlad” on Andres Noormetsa 100. lavastus. Esietendus 5. aprillil 2025 Ugala suures saalis Eesti Teatriauhinnad 2025: Aarne Soro – meeskõrvalosatäitja nominatsioon (Kenneth lavastuses “Sünnipäevaküünlad”) Publikupreemia “Kuldõun” 2025: Andres Noormets – parim lavastus Klaudia Tiitsmaa – parim naisnäitleja (rollide eest lavastustes “Sünnipäevaküünlad” ja “Pikse jäljed”) Aarne Soro – parim meesnäitleja (rollide eest lavastustes “Sünnipäevaküünlad” ja “Cosmopolitan”)
Täispilet 27 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, õpetaja, pensionär) 22 € Toetajapilet 57 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 30. sept
Marimetsa raba Elamusretk
Spordiala: Kepikõnd, Käimine, Matkamine
Korraldaja: MTÜ Elamusretked
Korraldaja: MTÜ Elamusretked
Kullamaa
Seatapp
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Haapsalu kultuurikeskus
Igapäevane nõiakunst 2
Peaosaliste Sandra Bullocki ja Nicole Kidmaniga “IGAPÄEVANE NÕIAKUNST 2” naaseb nõiatempusid ja vägevat iidset maagiat täis maailma, kus Owensi õdedel tuleb seista silmitsi sünge needusega, mis ähvardab selles lõbusas, maagilises ja kaost täis kinofilmis nende perekonna lõplikult hävitada. Filmis mängivad lisaks Bullockile ja Kidmanile Joey King, Lee Pace, Maisie Williams, Xolo Maridueña, Solly McLeod, Stockard Channing ja Dianne Wiest. Alice Hoffmani romaanil “The Book of Magic” põhineva stsenaariumi autorid on Akiva Goldsman ja Georgia Pritchett ning filmi lavastas Susane Bier. Produtsendid on Denise Di Novi, Sandra Bullock ja Nicole Kidman. Tegevprodutsendid on Andrew Kosove, Broderick Johnson, Donald Sabourin ja Alice Hoffman.
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 02. okt
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laupäev
- 03. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Nimi
Rahvusteatri Vanemuine külalisetendus Autorid Matthieu Delaporte ja Alexandre de la Patellière Tõlkija Inge Eller Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tanel Jonas Kunstnik Kristjan Suits Osades Kaarel Pogga, Ken Rüütel, Robert Annus, Liisa Pulk, Maria Annus Mõnus õhtusöök sugulaste ja sõprade seltsis. Rahulik, turvaline ja meeldiv. Midagi, mida oodata. Järsku avaldab edukas ärimees Vincent seltskonnale, et tema peagi ilmavalgust nägev poeg saab nimeks… Appi, kas tõesti?!?! Ei ole nii? Nimi, mis Vincenti suust kõlab, vallandab vaidluse. Ühest vaidlusest kasvab välja järgmine ja ootamatult leiame sõbraliku seltskonna teineteisele üllatavaid paljastusi ja vihaseid etteheiteid tegemas. Kui palju me tegelikult oma lähedaste kohta arvamust avaldada võime ja milline peaks olema üks ilus poisslapse nimi? Esietendus 8. novembril 2025 Vanemuise väikeses majas.
Täispilet 37.00 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär, ITIC-kaart) 29.60 €
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 04. okt
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Valgus aknas. Tango
Rahvusteatri Vanemuine külalisetendus Jevgeni Gribi balletiõhtu kahes osas VALGUS AKNAS Koreograaf, stsenograaf ja kostüümikunstnik Jevgeni Grib Muusika Artur Lemba, Lepo Sumera, Sasha Pushkin Valguskunstnik Ritšard Bukin Osades Vanemuise balletitrupp Ühes linnas seisab kõrge maja, mille fassaad on päeval tagasihoidlik ja öösel salapäraselt elav. Õhtul, kui pimedus tänavatele valgub, süttivad majas ükshaaval tuled. Mõnest toast kostab naer, teises hoitakse hinge kinni; mõnes jäetakse hüvasti ja mõnes oodatakse uusi algusi. Igas korteris on väike universum ja oma lugu. Ballett kutsub vaatajat rändama läbi nende valguspunktide: nägema armastust, mis on ootamatult õitsele löönud; vaikust, mis võib olla lohutav või hoopis valus; hetki, mil inimene on üksi isegi rahvarohkes linnas ja ka neid hetki, mil väiksemgi pilk või puudutus võib muuta kogu elu suunda. On oluline, et igas aknas on valgus. Mõnikord piisab sellestki, et keegi kustunud tule uuesti põlema paneb. Jevgeni Grib sai lühiballeti eest „Valgus aknas“ 2019. aastal Eesti Teatriliidu balletiauhinna. TANGO Koreograaf, stsenograaf ja kostüümikunstnik Jevgeni Grib Muusika Astor Piazzolla, Carlos Gardel, Hans Zimmer, John Powell, Johann Sebastian Bach Valguskunstnik Rasmus Rembel Osades Vanemuise balletitrupp Missugune on hetk, kui kohtuvad mees ja naine, kes on seni elanud justkui eri planeetidel? Võib-olla meenutab see tango esimest hingetõmmet? Teineteisele lähenemine võib olla korraga nii vastupandamatu kui ka ohtlik, sest kohtuvad vastandlikud jõud, kel tuleb teineteist alles tundma õppida. Mehe kumer joon ja naise terav kaar tõmbuvad üksteise poole, ent hoiavad siiski pingestatud vahet, mis muudab iga sammu ettearvamatuks. Just selles pingeväljas sünnibki nende müstiline tants: tõmme, mis ei lase eemalduda, ja saladus, mis ei lase päriselt läheneda. On ühine rütm võimalik? Esietendus 26. septembril 2026 Vanemuise väikeses majas.
Täispilet 37 € Sooduspilet (õpilased, pensionärid) 29.60 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 09. okt
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Sepo Seeman "Eesti mees ja tema naine"
Monolavastus kahes vaatuses Tekst ja lavastus: Tiit Palu Laval: Sepo Seeman Lavale astub Eesti mees kogu oma eheduses – ja seda rolli kannab nii laval kui elus armastatud Sepo Seeman. Humoorikas, teravmeelne ja äratundmisrõõmu pakkuv monolavastus viib vaataja Eesti mehe maailma, kus kohtuvad suhted, hobid, sõbrad, elutõed ja muidugi… naised. Kas teadsite, et Eesti mees räägib keskmiselt 2000 sõna päevas, naine aga koguni 7000? Või et Eesti naise vannitoas leidub keskmiselt 437 eset, millest mees ei tunne ära ega oska nimetada suuremat osa? Just sellistest elulistest tähelepanekutest sünnib laval ehe ja vaimukas peegelpilt meie igapäevaelust. Sepo Seemani vahetu olek, soe huumor ja meisterlik karakteriloome haaravad publiku esimestest minutitest kaasa. Tegemist on omamoodi järjega tema menukale esimesele monolavastusele, kuid seekord on tähelepanu keskmes mehe ja naise igikestev suhe – koos kõigi selle rõõmude, segaduste ja äratundmistega. „Teemasid, mida Eesti mehe kontekstis kajastada, on veel palju – mehe suhe naisega, tema kirg kollektsioneerimise vastu, hobid, sõbrad ja palju muud,“ ütleb Sepo Seeman. Tule naerma, kaasa mõtlema ja iseennast ära tundma! See lavastus puudutab igaüht, kes on olnud suhtes, soovinud sellest aru saada või lihtsalt tahab veeta ühe tõeliselt meeleoluka õhtu teatris.
Soodushinnad kuni 13. septembrini: Tavapilet 24 € Fännipilet 26.10 € Alates 14. septembrist: Tavapilet 28.20 € Fännipilet 30.30 €
Haapsalu kultuurikeskus
HoktooberFest
Kui sügis koputab uksele, õllekannud lähevad vahtu ja kapist otsitakse välja traksid, põlvikud ning kõige uhkemad kaabud, siis on selge – HOKTOOBERFEST on kohal! Õhtu tõmbab käima pasunakoor „ÕNN TULI ÕUELE“, sest üks korralik Oktoberfest ilma pasunata oleks lihtsalt… oktoober. Jalga aitab keerutada LAVASSAARE TRIO, nii et tasub juba varakult välja mõelda, kumb peab kauem vastu – kas tantsuking või selle kandja. See ei ole tavaline reede! Otsi välja lederhosen’id, dirndl, põlvikud, traksid, suled ja muu Baierimaa kõrgmood – Oktoberfesti vaimus kostüüm on tungivalt soovituslik. Lisaks ootab ees SUUR ÕNNELOOS – sest kui juba „Õnn tuli õuele“, võiks ta ju midagi kaasa ka tuua. Pasunad hüüdma, kannud kokku ja tantsupõrand kuumaks – kohtume HOKTOOBERFESTIL! PROOSIT!
Pilet eelmüügis 20.90 € Pilet kohapeal 25.90 €
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 10. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Haapsalu Invaspordipäev
Korraldaja SK Läänemaa Invasport.
Vajalik eelnev registreerimine tel. 5373 5840
Vajalik eelnev registreerimine tel. 5373 5840
Hestia Hotel Haapsalu Spa
Laulud hingele
Asenduskontsert 29. märtsil ära jäänud kontserdile. Ostetud piletid kehtivad uuel kuupäeval. Juhul kui uus kuupäev Teile ei sobi, on võimalik pilet tagastada, kirjutades hiljemalt 6. aprilliks 2026 aadressile tagasiost@piletilevi.ee . Kontserdil „PESNI DLA DUŠI – LAULUD HINGELE“ astuvad üles eesti lauljad ning hõbehääl SERGEI MAASIN. OLGA PALAMARTŠUK on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, omandanud bakalaureusekraadi vokaali erialal (dotsent Pille Lill, professor Jaakko Ryhänen). Oma professionaalset meisterlikkust on ta täiendanud Itaalias, Poolas ja Venemaal. Olga Palamartšuk on mitmete konkursside laureaat ning pälvinud Eesti Teatriliidu preemia Kristallkingakese. Samuti on ta pälvinud Tiit Kuusiku preemia. Eesti Rahvusooperis Estonia on Olga Palamartšuk esitanud juhtivaid nimiosasid järgmistes ooperites: Mozart – Figaro pulm, Bizet – Carmen, Verdi – Aida, Wagner – Parsifal, Ravel – Laps ja nõidus, Rimski-Korsakov – Lumekuninganna. Käesolevas kontserdikavas esitab Olga Palamartšuk valiku klassikalisi teoseid ooperitest ja operettidest ning ka estraadilaule saksa, itaalia, eesti ja vene keeles. MARIA KONDRATJEVA – sopran, Eesti Konservatooriumi lõpetanu, Euroopa rahvusvaheliste ooperikonkursside laureaat. Kontserdil kõlavad säravad operetiaariad ning unustatud laulud muusikalidest (Kálmán, Dostal, Dunajevski, Miljutin). Lauljatari repertuaar on kontrastne ja mitmekesine, täis temperamentseid ja emotsionaalseid laule. Kavas on ka populaarsed laulud Ella Fitzgeraldi, Aziza, Sylvia Vreidi, Sofia Rotaru, Valentina Legkostupova ja Tatjana Šmõga repertuaarist. DMITRI KUČER – karismaatiline ja perspektiivikas noor laulja. Tema esituses kõlavad tuntud hitid, huvitavad laulud varasematest aastatest ning ka populaarsed tänapäevased lood. Publik võtab ta alati vastu ovatsioonidega ja kutsub tagasi lavale lisapalaks. SERGEI MAASIN – Eesti estraadi legend. On töötanud ansambliga Vana Toomas, Riikliku Filharmoonia juures ning koos Jaak Joalaga. Selles kontserdikavas esitab ta oma parimaid teoseid ning tutvustab uusi laule värskelt CD-plaadilt „Tee valguse poole“ – eesti ja vene keeles. Samuti esitab ta aariat „Mister X“ ning oma populaarseid hitte. Kontserdil kõlavad ka täiesti uued laulud, mida Sergei Maasin esitas esmakordselt eelmise aasta lõpus. Kavas on laulud N. Baskovi, F. Kirkorovi, G. Lepsi, J. Šatunovi, V. Obodzinski ja Jaak Joala repertuaarist eesti ja vene keeles. Kogu kontserdikava on läbi põimitud temperamentse ja mitmekesise muusikalise materjaliga. Pärast kontserti on võimalik osta Sergei Maasini uut CD-plaati „TEE VALGUSE POOLE / ПУТЬ К СВЕТУ“.
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 11. okt
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Esmaspäev
- 12. okt
Väike nõid
Lasteteater REKY etendus Otfried Preussler “Väike nõid” Mis saab siis kui Sa tahad kuhugi minna, aga tead, et see on sulle keelatud. Püüad teha ühte ja teist, aga miski ei õnnestu, sest mõtted on kogu aeg seal, kuhu minna ei tohi. Nii on ka Väikesel nõial. Ta püüab nõiduda vihma, aga see ei tule tal üldse välja, sest nõiakese mõtted on Blocksbergi mäel, kus Walpurgi ööl suurtel nõidadel pidu tuleb. Oiiii kuidas ta tahab sinna minna… Vaatamata Abraksase hoiatustele otsustab ta siiski sinna minna... Kas suured nõiad nabivad ta kinni??? Mis saab edasi? Kas Väikesest nõiast saab hea nõid??? Milline nõid on üldse hea nõid? Seda näete juba etendusel. Lavastaja: Kadri Paldra Nimiosas: Krete Paldra Teistes osades: Kadri Paldra, Allar Arula, Artjom Jaskevits, Argo Kask, Marten Tamm jpt. Lavaline liikumine: Artjom Jaskevits Muusikaline kujundus: Krete Paldra ja Artjom Jaskevits Lavakujundus: Ingmar Teder ja Ruta Teder Esietendus 2.10.2026
Piletid 12-16 € vastavalt istekohale. Kooli- ja lasteaiagruppidele iga 11. pilet tasuta. Pilet nõutav igal külastajal.
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 14. okt
Rita Rätsepp vestlusõhtu - "Avatud vestlus vaimsest tasakaalust - Elu rollides ja rollid elus"
Räägime Rita erialasest teekonnast ja laiemalt inimeste sisemaailmast.
Näitleja ja psühholoogi kaks maailma - Kuidas näitlejatöö ja psühholoogia teineteist täiendavad? Mida on õpetanud näitlemine inimese olemuse kohta?
Vaimne tervis tänapäeval - Kuidas tulla toime stressi ja ärevusega? Kuidas hoida emotsionaalset tasakaalu kiire elutempo juures. Oodatud on avatud küsimuste-vastuste voor. Elulised olukorrad, millele Rita saab psühholoogi vaatenurgast vastata.
Piletihind sisaldab tervitusjooki ja suupisteid!
Näitleja ja psühholoogi kaks maailma - Kuidas näitlejatöö ja psühholoogia teineteist täiendavad? Mida on õpetanud näitlemine inimese olemuse kohta?
Vaimne tervis tänapäeval - Kuidas tulla toime stressi ja ärevusega? Kuidas hoida emotsionaalset tasakaalu kiire elutempo juures. Oodatud on avatud küsimuste-vastuste voor. Elulised olukorrad, millele Rita saab psühholoogi vaatenurgast vastata.
Piletihind sisaldab tervitusjooki ja suupisteid!
Fra Mare Thalasso Spa Hotel
Reede
- 16. okt
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laupäev
- 17. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Pühapäev
- 18. okt
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Öökuninganna
Teater Nuutrum AutorPiret Jaaks Lavastaja Jaanus Nuutre Kunstnik Jana Wolke Helikunstnik Tobias Tammearu Valguskunstnik Margus Ruhno Etenduse juht Inge Kaseleht Osades: Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Miika Pihlak, Jaanis Valk (Tammsaare Teater) Piret Jaaksi näidend "Öökuninganna" on pinev lugu kahe väga erineva inimese kohtumisest. Nooruses kuulsas ooperiteatris edukalt lauljana töötanud Elli peab pärast traagilist sündmusteahelat toime tulema eluga Eestis, olles iga päev tunnistajaks oma paratamatule allakäigule. Põnev sündmustik käivitub kui noor ja ilus sotsiaaltöötaja Jakob ilmub Elli ukselävele. Oma müstiline roll on täita mehel keda nimetatakse Meemeheks. Kes ta on? Mis asju ta ajab ja mis roll on tal täita Elli elus? Vastused võivad olla üllatvad. Piret Jaaksi näidend kõneleb ühteaegu humoorikalt ja traagiliselt kahe erineva elusaatuse näitel tunnete, mõtete ja arusaamade kokkupõrkest, lahtitõukest ja "parim enne möödas" hirmust. Samuti sellest, mis meist jääb maha hetkest, kui meid enam ei ole. Esietendus 04.07.2024 Kolga Mõis, Harjumaa. Sissepääs saali avatakse 15 minutit enne etenduse algust Info 50 79 528 Inge Kaseleht inge@nuutrum.ee Filmimine/pildistamine ei ole lubatud!
Täispilet 28 € Sooduspilet 26 € Piletilevist ostes lisandub teenustasu 1.90 € Grupitellimused (20+ piletit) paula@nuutrum.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 20. okt
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 23. okt
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Laupäev
- 24. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Jazzliit ja Haapsalu Jazziklubi LIVE | INGRA
Ingrid Rabi – vokaalMikk Kaasik – klahvpill ja taustvokaalJohannes Laas – kitarrid ja taustvokaal INGRA (Ingrid Rabi) trio toob lavale solist Ingrid Rabi koos noorema põlvkonna tunnustatud muusikute Mikk Kaasiku ja Johannes Laasiga. Koos esitavad nad lugusid INGRA uuelt eestikeelselt albumilt „Edasi“, mis ilmub käesoleva aasta sügisel. Lisaks kõlavad kontserdi lood ka Ingridi varasemast loomingust. • Ingrid Rabi on jazzvokalist, laulukirjutaja ja arranžeerija, kelle loomingut iseloomustab sügav tundlikkus. Tema muusikas põimuvad rikkalikud harmooniad ja siiras jutustamislaad. Ingrid on öelnud, et muusika on tema kirg – ta loob ja esitab seda erinevates enda algatatud koosseisudes. Looming on lahutamatu osa tema igapäevaelust ning laulude kirjutamisel meeldib talle katsetada põnevate harmooniate ja rütmistruktuuridega. Ingrid Rabi on avaldanud stuudioalbumi „Olemine“, lühialbumi „Circle of Love“ ning artistinime INGRA alt lühialbumi „Crawling Up a Hill“, lisaks mitmeid singleid. 2022. aastal kirjutas ja salvestas ta esmakordselt muusikat lühifilmile ning 2024. aastal esilinastus juba teine tema heliloominguga linateos. 2026. aasta sügisel ilmub INGRA uus album „Edasi“, millel teevad kaasa Eesti tippmuusikud: Mikk Kaasik (klahvpillid), Johannes Laas (kitarr), Peedu Kass (bass) ja Kristjan Kallas (trummid). • Johannes Laas on muusik ja helilooja, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Heino Elleri Muusikakooli. Lisaks oma loomingule teeb ta koostööd paljude armastatud Eesti artistidega, nende seas Rita Ray, ANETT, Ingrid Rabi, Gertu Pabbo ja Grete Paia, ning tegutseb ansamblites MiaMee, Alfa Collective jt. 2019. aastal pälvis Johannes Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemia. • Mikk Kaasik on noor eesti jazzpianist, kes võlub publikut oma energilise ja väljendusrikka mänguga. 2024. aasta suvel ilmus tema debüütalbum „Take One“. Lisaks pälvis ta Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi võidu teosega „Rapid Resonance“. Lisaks silmapaistvale pianistioskusele on Mikk ka väga hea vokalist. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Pilet eelmüügist 19.90 € Pilet tund enne algust kohapeal 23 €
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 25. okt
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Neljapäev
- 29. okt
Läbimurret oodates
Prantslaslik vangikomöödia Laval LAURI KINK NATALI VÄLI SILVER KALJULA MATHIAS LEEDO IVO REINOK HELGUR ROSENTAL KARL EDGAR TAMMI KARMEN MEOS Autor EMMANUEL COURCOL / THIERRY DE CARBONNIÉRES Lavastaja PEEP MAASIK Lavastaja assistent OSKAR VIIRAND Helilooja MARTIN AULIS Kostüümikunstnik HEELIA SILLAMAA Grimmikunstnik MERLE LIINSOO Videokujundaja TAAVI KOHJUS Haka koreograaf LOTTA LAUREEN LOO Inspitsient-rekvisiitor CAROLYN MARDIM Kostümeerija AGE MAASIK 1985. aastal lavastas rootsi näitleja Jan Jönson kohalikus Kumla vanglas sealsete kinnipeetavatega Samuel Becketti kuulsa näidendi "Godot'd oodates". Esietenduse päeval Göteborgis põgenesid aga kuuest näitlejast viis enne etenduse algust. Kui Beckett juhtunust kuulis, kommenteeris ta seda muheledes: "Nad ei jäänud Godot'd ootama, vaid läksid ümber nurga." Lavastus "Läbimurre't oodates" põhineb sellel samal tõestisündinud lool. Näitleja Etienne (Lauri Kink), kelle loomekarjäär pole just kõrgpunktis, võtab vanglas kinnipeetavatega lavastada näidendit "Godot'd oodates". Värvikas seltskond avaldab omakorda mõju ka Etienne'ile endale. Erinevalt Jan Jönsoniga juhtunust jõuab selle loo omanäoline trupp aga menuka lavastusega lausa Pariisi! Teater TEMUFI lavastus põhineb 2020. aastal ilmunud prantsuse filmil "Un triomphe", mis linastus samal aastal ka Cannes'i filmifestivalil. Esietendus 28. novembril 2025 TEMUFI teatrimajas Viljandis.
Täispilet 35 € Sooduspilet 32 € Toetajapilet 50 € Otsemüük ja grupibroneeringud: kassa@temufi.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 31. okt
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Kolmapäev
- 04. nov.
Stockmann Yard – Kaubamaja kurikaelad
Vana Baskini Teatri etendus Rikkad kliendid, piltilusad müüjad ja hulljulged vargad – tere tulemast Stockmanni telgitagustesse! Legendaarses kaubamajas läheb elu iga päevaga pöörasemaks. Kaupa kaob müstilisel kombel ja pätibande tunneb end riiulite vahel nagu kodus. Kaubamaja turvaosakond ehk Stockmann Yard on võimetu, sest niidid viivad sinna, kuhu keegi vaadata ei julge. Ega ometi keegi töötajatest pättidega mestis ole? Kaosele lisab tuure juurde Soomest saabuv tige revident, kes on otsustanud korra majja lüüa. Algab kassi-hiire mäng, kus põrkuvad armastus ja ahnus, naiivsus ja kavalus. Kes jääb vahele? Kes keda armastab? Ja kes lahkub kaubamajast käed raudus? Soome bestselleril põhinev lavastus on ühtaegu nii kriminaalne kui ka naerutav. See on komöödia, mis pilkab inimlikke nõrkusi ja ühteaegu kiirkursus poevarguste maailma telgitagustest, mis paneb teid järgmisel korral kaubamajas ringi vaatama hoopis uue pilguga. Loo autor ja lavastaja Antto Terrastöötas 18 aastat Helsingi Stockmannis detektiivina, lahendades üle 10 000 vargusjuhtumi. See mees teab, millest räägib. Laval Eesti komöödiatipud: Elina Reinold, Ott Sepp ja Jan Uuspõld. Autor ja lavastaja: Antto Terras (FIN) Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Täispilet 30 € Sooduspilet (pensionär, õpilane, üliõpilane) 27 € Piletilevist ostes lisandub pileti hinnale teenustasu 1.90 €.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 07. nov.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Teisipäev
- 10. nov.
Jazzliit ja Haapsalu Jazziklubi LIVE | Tralla, Räpp, Kass, Talts „Elust, armastusega“
Liina Tralla – laul Lauri Räpp – tekst Peedu Kass – kontrabass Marek Talts – kitarr „Elust, armastusega“ on soe ja poeetiline muusikaõhtu, kus kohtuvad eesti keel, laul ja sõna. See on rännak läbi elu värvide ja varjude, ootamatuste ja keerdkäikude, jutustatud helisevas emakeeles ning kantud siirast tähelepanust kõige ümbritseva vastu. Kavas põimuvad laulud ja luuletused, mõtisklused ja märkamised, millest kujuneb terviklik lugu armastusest – armastusest elu, inimeste ja maailma vastu, just sellisena, nagu see on. Eesti keele rikkalikku kõla kannavad nii varasemate luuletajate tekstid kui ka tänapäevased laulud, mille vahele põimuvad isiklikud lood ja mõtisklused. Kõlapilt on õhuline ja maitsekas, toetudes kitarrile ja kontrabassile ning jättes ruumi sõnale, vaikusele ja hetkes sündivale tundele. See on kontsert kuulajale, kes hindab ehedust, keele ilu ja muusikat, mis ei suru peale, vaid kutsub kaasa mõtlema ja tundma. Muusikalise terviku loovad Liina laulud ja Lauri tekstid, mida aitavad kõlama panna Marek Talts kitarril ning Peedu Kass kontrabassil. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Pilet eelmüügist 19.90 € Pilet tund enne algust kohapeal 23 €
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 14. nov.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Teisipäev
- 17. nov.
Üksikvisa
7. oktoobril esietendub Ott Aardami kirjutatud, Maria Petersoni lavastatud, Priit Piusi ja Laura Peterson Aardami mängitud uuslavastus ÜKSIKVISA. Üksikvisa on POINT Productionsi koosloome lavastus, mis on tõukunud päriselu sündmustest ning otsib vastuseid küsimustele: Mis juhtub inimesega, kes on ehitanud kogu oma elu toimivale süsteemile, kui ühel päeval hakkab see süsteem murenema? Marko kasvatab pärast abielu purunemist üksi kahte poega. Ta on endine sõdur, pühendunud isa ja populaarse videoblogi ÜKSIKVISA looja, kes näitab tuhandetele jälgijatele, kuidas isana ka kõige keerulisemates olukordades koos lastega hakkama saada. Tema maailma väärtusteks on kord, vastutus ja üks kindel lubadus: oma laste elust ta ei kao. Ühel päeval saabub Marko koju ajakirjanik Liz, et teha lugu mehest, kes pärast lahutust elu uuesti üles ehitas. Kuid enne Markoga kohtumist on Liz rääkinud ka tema eksabikaasa Mirjamiga – ja kuulnud hoopis teistsugust versiooni samast abielust. Intervjuust saab kiiresti midagi enamat kui ajaleheartikkel. Kus lõpeb hoolimine ja algab kontroll? Kas armastus annab meile õiguse teist inimest kaitsta ka siis, kui tema seda kaitset ei taha? Kas perekond jääb perekonnaks ka pärast seda, kui paarisuhe on lõppenud? Mida vajavad suhtes naised ja mida mehed? Ja miks võib ühe inimese turvatunne olla teise jaoks vangla? „ÜKSIKVISA“on terava huumori ja psühholoogilise pingega lugu paarisuhtest, lahutusest ja vanemlusest maailmas, kus eraelust on saanud üha enam avalik lugu. Me näitame teistele oma õnne, põhimõtteid, lapsi ja tõdesid – aga mis jääb kaadri taha? Kui palju sellest, mida me enda kohta jutustame, on päriselt tõde? See on kahe inimese kohtumine, kellel mõlemal on oma tõde ja oma haavad – ning kes mõlemad arvavad, et teavad, kuidas maailm toimib. Kas selles üha polariseerunumas maailmas oskavad mees ja naine veel päriselt teineteist kuulata? Kas me oskame anda vabadust sellele, keda armastame? Ja võib-olla kõige olulisem küsimus: Kas pärast narratiivi katkemist oskame andeks anda ka iseendale? Autor: Ott Aardam Lavastaja: Maria Peterson Kunstnik: Nele Sooväli OSADES Marko: Priit Pius (Tallinna Linnateater) Liz: Laura Peterson Aardam (Theatrum) Produtsent: Karl Kermes
Täispilet 36 € Sooduspilet (õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele) 32 €
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 21. nov.
Läänemaa karikavõistlused võrkpallis (naiskonnad)
Spordiala: Saalivõrkpall
Korraldaja: VK Haapsalu MTÜ
Korraldaja: VK Haapsalu MTÜ
Haapsalu spordikeskus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Esmaspäev
- 23. nov.
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 26. nov.
Vabariigi pillimeeste tuur
19.–27. novembrini tuuritab Vabariigi Pillimeeste killavoor mööda Eestimaa maanteid, et rõõmustada oma pillimänguga eestimaa noori ja vanu. Oma pillide ja lauludega astuvad üles kolm viimast Vabariigi Pillimehe tiitlikandjat: Martin Arak, Kert Krüsban ja Toomas Valk. Tallinna kontserdil Nõmme Kultuurikeskuses liitub nendega erikülalisena ajaloo esimene Vabariigi Pillimees Juhan Uppin. -> 26. novembril tulevad pillimehed külla Haapsallu! -> Kontsert toimub Haapsalu Kultuurikeskuses, algus kell 19.00. 2018. aastal esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppinit võib pidada oma põlvkonna lugupeetuimaks ja tituleerituimaks pillimeheks. Tema igapäevatööks muusiku ameti kõrval on samuti muusika, täpsemalt pärimusmuusika õpetamine ja uurimine. Uppini „igapäevaseks“ pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ kandled. Martin Arak, tuntud ka kui Kandle-Oss, pälvis Vabariigi Pillimehe tiitli 2020. aastal. Rõngu kandist pärit kolmandat põlve pärimusmuusik on võtnud südameasjaks rahvakandle mängimise, jätkates esiisade traditsiooni. Tema karisma ja hoogne mäng tõmbavad publiku kaasa nii pillilugudes kui lauludes. Kert Krüsban alustas pillimängu juba lapsepõlves, kui vanaisast jäänud lastekarmoška sülle mahtus. Lahemaa Rahvamuusikute kogukonnas kujunes temast lõõtspillimängija, paralleelselt õppis ta akordionit Loksa Muusikakoolis ning hiljem pärimusmuusikat Heino Elleri Muusikakoolis. Alates 2022. aastast kannab ta Vabariigi Pillimehe tiitlit. Toomas Valk, 2024. aasta Vabariigi Pillimees tuleb Nedsaja külast. Tema isikupärases mängustiilis kohtuvad vana külapillimehe hingus ja tänapäevase lavamuusiku enesekindlus. Toomase südameasjaks on seto lõõtsalugude uurimine ja taaselustamine, ent ta panustab ka uude loomingusse. Tema põhipill on spetsiaalselt talle Hollandis ehitatud kolmerealine karmoška.
Pilet eelmüügist kuni 25. novembrini 15 € / (üli)õpilased ja pensionärid 10 €. Pilet kontserdipäeval 20 € / (üli)õpilased ja pensionärid 15 €. Kõik kuni 12-aastased lapsed (k.a) saavad sisse tasuta.
Laupäev
- 28. nov.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Reede
- 04. dets.
Jõuluks maale
Viljandi Laste ja Noorteteater REKY etendus Kadri Paldra "Jõuluks maale" Jõulud... Laste lemmikpüha... Ootuste ja lootuste aeg... Aeg mil me kõik kasvõi hetkeks tahame muinasjutumaale... Meie teatril on traditsiooniks kujunenud igaks jõuluks tuua lavale uus jõulumuinasjutt. Nii ka sel aastal. Ainult üheks kuuks tuleb ringreisile armas jõulumuinasjutt. Sedakorda viib lugu vaatajad maale. Linnakära, mobiiltelefoni ning pideva kiirustamisega harjunud tüdrukutirts satub jõuluootuse eel maale, kus tal on alguses väga igav. Vanaema meenutused kuidas siis oli, kui tema veel väike plika oli, tunduvad tüdrukule lausa keskaegse muinasloona.Korraga ilmub aga keegi väike ja väga armas... ja siis veel keegi... ja veel keegi. Ja ühtäkki saavad jõulud maal hoopis teistsuguse muinasjutumaa (jõulumaa) hõngu... Esietendus 20. november 2026 Soovituslik vanus alates 3. eluaastast.
Piletid 12 - 16 € vastavalt istekohale. Kooli- ja lasteaiagruppidel iga 11. pilet tasuta. Pilet nõutav igal külastajal.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 05. dets.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Kolmapäev
- 09. dets.
Superstaar
Andres Noormets SUPERSTAAR komöödia Lavastaja ja kunstnik Andres Noormets Kostüümikunstnik Maarja Viiding Valguskujundaja Villu Konrad Muusika Hans Noormets Mängivad Aarne Soro, Tanel Ingi, Adeele Jaago, Marika Palm, Martin Mill ja Oskar Punga. “Superstaar” jutustab loo inspiratsioonikriisis vaevlevast muusikust Ollest, kelle elu on aastaid tagasi päästnud salapärane mees nimega Sügis. Kui Sügis ootamatult uuesti välja ilmub, vallandab ta sündmusteahela, mis pöörab Olle maailma pea peale. Olle on lubanud teha oma elupäästja heaks kõik, kuid ei oska arvata, et teda külastav Sügis on loodusjõud, kes ei kavatsegi enam lahkuda ja paneb kogu tema kannatuse karmilt proovile. Hoogsa ja absurdi täis heitluse käigus põimuvad tänutunne ja vajadus kaitsta oma isiklikku ruumi, armastuse otsimine ja selle leidmine, tuues esile, mis on elus oluline. “Seda teksti kirjutama pani võimalus väljendada tunnet, mis on meie tänase aja iseloomuks ja sisuks: ärevus, korrastamatus, kindlustunde defitsiit, moraalsete ja esteetiliste piiride hägustumine, väljavenimine, hajumine – kahtlemine, kahtlustamine, agressiivsus. Ka ühtede ja samade mustrite kordumine on igapäevane reaalsus. Eelnevast lähtudes kadus igasugune soov olla originaalne ja kordumatu. Ma võtsin „Superstaari“ aluseks või inspiratsiooniks – kuidas tahate – ühe paraja peotäie tuntud ja tundmatuid materjale. Nende hulgas on: eelkõige Brandon Thomase farsi ainetel kirjutatud Mati Undi komöödia „Charlie tädi“, siis Larry Shue komöödia „The Nerd“,aga ka Astrid Lindgreni lasteraamatud, A. H. Tammsaare erinevad teosed ja J. W. Goethe „Faust“. Mõned paralleelid on täiesti ilmselged, mõned aga väga hästi peidetud, kuna igasugused ristsõnad ja mõttemängud on meie igapäevase elu lahutamatu osa, nagu ka vandenõuteooriad ja pilameedia seda on. Ja nii kurb kui see ka pole, on meditsiini võidukäigust hoolimata parimaks ravimiks naer. Tekstis leiduvad sarnasused reaalsete isikute ja sündmustega on juhuslikud.” ⁃ Autor ja lavastaja Andres Noormets Lavastuses kasutatakse storobovalgust. Esietendus 4. oktoober 2025 Ugala suures saalis
Täispilet 27 € Sooduspilet (pensionär, üli(õpilane), õpetaja) 22 € Grupibroneeringud ja ratastoolikoha broneerimine: kassa@ugala.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 12. dets.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Pühapäev
- 13. dets.
Märt Avandi stand-up "45"
45-aastane mees, lapsevanem, eksabikaasa, sõltlane, kaitseliitlane, raharumal, tehnikavõhik... Kui Märt tegi 40-aastaselt oma esimese stand-up kava "40" ning tuuritas selle ausa ja isikliku materjaliga edukalt üle Eesti (ja korraks ka välismaal), siis arvas ta, et 50-aastaselt võiks taas proovida. Kuid siin me nüüd oleme: Märt Avandi stand-up "45" on tõsiasi. See on tegelikult üllatav, kui palju võib viie aastaga juhtuda. Isegi, kui oled enda arvates igati kogenud, kõike näinud ja tahaks ka mõelda, et mõistlik inimene. Oleks võinud arvata, et kõik su sees ja su ümber läheb aina rahulikumaks. Ei lähe. Ent õnneks ei ole kusagile kadunud soov oma elule huumoriga otsa vaadata. Ja analüüsida täiesti ausalt oma pahesid, muresid ja eksimusi. Sest kui millegi üle tasub naerda, siis iseenda üle. Laval: Märt Avandi Tekst: Märt Avandi, Paul Piik
Täispilet 25 € Sooduspilet (õpilased, üliõpilased, pensionärid) 20 €
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 19. dets.
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Esmaspäev
- 21. dets.
Valede võrgus ehk Vino Veritas
Komöödiateatri etendus Neli sõpra otsustavad ühel Halloweeni õhtul üksteisele ainult tõtt rääkida. Mis see siis ära pole! Või siiski? Igatahes võtavad nad appi ühe iidse joogi, mis sellele kaasa aitab. Peo perenaine on Peruu reisilt kaasa toonud sinakat värvi veini, mida indiaanlased joovad enne abiellumist. Siis ei saa rääkida muud kui tõtt ja kes selle välja kannatab, saab paari pandud. Mõni ime, et inkad välja surid! Harilikult möllavad suhtekomöödias väikesed ja suured valed, aga siin räägitakse ainult tõtt. Korraga nii õudne kui naljakas! Ameerika autori David MacGregori komöödia on tõlkinud Heiti Pakk, lavastanud Heiti ja Rein Pakk Mängivad Ott Sepp, Kaia Skoblov, Indrek Taalmaa ja Marika Barabanštšikova
Täispilet 30 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 27 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 23. dets.
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus