Reede
- 09. okt
Läänemaa Toidunädal 2026
1.-11. oktoobrini kestev Läänemaa Toidunädal kutsub avastama kohalikke maitseid ja toidulugusid üle kogu Läänemaa.
Üheteistkümne päeva jooksul toimuvad eriilmelised sündmused ning maitsta saab Läänemaa toorainest valmistatud erimenüüsid.
Läänemaa Toidunädala eesmärk on väärtustada kohalikku toitu, tugevdada piirkonna mainet ja toidukultuuri, tutvustada kohalikke toidutootjaid ja toitlustusettevõtteid ning soodustada koostööd kogukondade ja ettevõtjate vahel.
Üheteistkümne päeva jooksul toimuvad eriilmelised sündmused ning maitsta saab Läänemaa toorainest valmistatud erimenüüsid.
Läänemaa Toidunädala eesmärk on väärtustada kohalikku toitu, tugevdada piirkonna mainet ja toidukultuuri, tutvustada kohalikke toidutootjaid ja toitlustusettevõtteid ning soodustada koostööd kogukondade ja ettevõtjate vahel.
Läänemaa
Asukoht
Vaata
Lisa
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Maalid Maarika Lekarkin ja tekstiil Sune Teemaa-Reinpõld “Minu aed”
Näitus "Minu aed" toob vaatajate ette kahe pikaaegse sõbranna Maarika Lekarkini maalid ja Sune Teemaa-Reinpõld tekstiilid.
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Sepo Seeman "Eesti mees ja tema naine"
Monolavastus kahes vaatuses Tekst ja lavastus: Tiit Palu Laval: Sepo Seeman Lavale astub Eesti mees kogu oma eheduses – ja seda rolli kannab nii laval kui elus armastatud Sepo Seeman. Humoorikas, teravmeelne ja äratundmisrõõmu pakkuv monolavastus viib vaataja Eesti mehe maailma, kus kohtuvad suhted, hobid, sõbrad, elutõed ja muidugi… naised. Kas teadsite, et Eesti mees räägib keskmiselt 2000 sõna päevas, naine aga koguni 7000? Või et Eesti naise vannitoas leidub keskmiselt 437 eset, millest mees ei tunne ära ega oska nimetada suuremat osa? Just sellistest elulistest tähelepanekutest sünnib laval ehe ja vaimukas peegelpilt meie igapäevaelust. Sepo Seemani vahetu olek, soe huumor ja meisterlik karakteriloome haaravad publiku esimestest minutitest kaasa. Tegemist on omamoodi järjega tema menukale esimesele monolavastusele, kuid seekord on tähelepanu keskmes mehe ja naise igikestev suhe – koos kõigi selle rõõmude, segaduste ja äratundmistega. „Teemasid, mida Eesti mehe kontekstis kajastada, on veel palju – mehe suhe naisega, tema kirg kollektsioneerimise vastu, hobid, sõbrad ja palju muud,“ ütleb Sepo Seeman. Tule naerma, kaasa mõtlema ja iseennast ära tundma! See lavastus puudutab igaüht, kes on olnud suhtes, soovinud sellest aru saada või lihtsalt tahab veeta ühe tõeliselt meeleoluka õhtu teatris.
Soodushinnad kuni 13. septembrini: Tavapilet 24 € Fännipilet 26.10 € Alates 14. septembrist: Tavapilet 28.20 € Fännipilet 30.30 €
Haapsalu kultuurikeskus
HoktooberFest
Kui sügis koputab uksele, õllekannud lähevad vahtu ja kapist otsitakse välja traksid, põlvikud ning kõige uhkemad kaabud, siis on selge – HOKTOOBERFEST on kohal! Õhtu tõmbab käima pasunakoor „ÕNN TULI ÕUELE“, sest üks korralik Oktoberfest ilma pasunata oleks lihtsalt… oktoober. Jalga aitab keerutada LAVASSAARE TRIO, nii et tasub juba varakult välja mõelda, kumb peab kauem vastu – kas tantsuking või selle kandja. See ei ole tavaline reede! Otsi välja lederhosen’id, dirndl, põlvikud, traksid, suled ja muu Baierimaa kõrgmood – Oktoberfesti vaimus kostüüm on tungivalt soovituslik. Lisaks ootab ees SUUR ÕNNELOOS – sest kui juba „Õnn tuli õuele“, võiks ta ju midagi kaasa ka tuua. Pasunad hüüdma, kannud kokku ja tantsupõrand kuumaks – kohtume HOKTOOBERFESTIL! PROOSIT!
Pilet eelmüügis 20.90 € Pilet kohapeal 25.90 €
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 10. okt
Läänemaa Toidunädal 2026
1.-11. oktoobrini kestev Läänemaa Toidunädal kutsub avastama kohalikke maitseid ja toidulugusid üle kogu Läänemaa.
Üheteistkümne päeva jooksul toimuvad eriilmelised sündmused ning maitsta saab Läänemaa toorainest valmistatud erimenüüsid.
Läänemaa Toidunädala eesmärk on väärtustada kohalikku toitu, tugevdada piirkonna mainet ja toidukultuuri, tutvustada kohalikke toidutootjaid ja toitlustusettevõtteid ning soodustada koostööd kogukondade ja ettevõtjate vahel.
Üheteistkümne päeva jooksul toimuvad eriilmelised sündmused ning maitsta saab Läänemaa toorainest valmistatud erimenüüsid.
Läänemaa Toidunädala eesmärk on väärtustada kohalikku toitu, tugevdada piirkonna mainet ja toidukultuuri, tutvustada kohalikke toidutootjaid ja toitlustusettevõtteid ning soodustada koostööd kogukondade ja ettevõtjate vahel.
Läänemaa
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Maalid Maarika Lekarkin ja tekstiil Sune Teemaa-Reinpõld “Minu aed”
Näitus "Minu aed" toob vaatajate ette kahe pikaaegse sõbranna Maarika Lekarkini maalid ja Sune Teemaa-Reinpõld tekstiilid.
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Haapsalu Invaspordipäev
Korraldaja SK Läänemaa Invasport.
Vajalik eelnev registreerimine tel. 5373 5840
Vajalik eelnev registreerimine tel. 5373 5840
Hestia Hotel Haapsalu Spa
Läänemaa toidunädala töötuba „Läänemaa lood ja maitsed Haapsalu Jaani kirikusˮ
Lõikustänupüha eel valmistame üheskoos kolm rooga Eesti esimesest vaimulikust kokaraamatust „Maitserännak Haapsalust Pühale Maale“: Saardu küla heeringasalati, vaese mehe lihakastme ja ploomivahu. Avastame Läänemaa maitseid ja lugusid, istume Jaani kirikus ühise laua ümber, naudime muusikat ja koosolemise rõõmu.
Osalustasu 10 € (tasumine kohapeal sularahas), registreerimine kuni 5. oktoobrini haapsalu@eelk.ee
Osalustasu 10 € (tasumine kohapeal sularahas), registreerimine kuni 5. oktoobrini haapsalu@eelk.ee
Osalustasu 10 € (tasumine kohapeal sularahas), registreerimine kuni 5. oktoobrini haapsalu@eelk.ee
Haapsalu Jaani kirik
Porikuu Õllematk 6 õlle + 6 kilomeetrit
Tükk aega pole ühtegi avalikku Õllematka toimunud, aga selle vea parandame juba oktoobris!
Sügisene männimets on selleks ideaalne paik – värvilised puud, karge õhk ja mõnus metsarada loovad täpselt õige meeleolu, et üks korralik Õllematk ette võtta.
Matka algus saab olema 14.00, läbime 6 km ning tee peal degusteerime 6 erinevat ja põnevat õlut.
Nii et pane matkasaapad valmis, kutsu sõbrad kaasa ja tule veeda üks mõnus sügisene päev Noarootsi männimetsas – hea seltskonna, looduse ja loomulikult õllega!
47€ inimene - sisaldab 6 õlle, 6 km matka + lõpetuseks snäkilaud meie Metsabaaris !
Matk toimub Porikuu festival 2026 raames !
Sügisene männimets on selleks ideaalne paik – värvilised puud, karge õhk ja mõnus metsarada loovad täpselt õige meeleolu, et üks korralik Õllematk ette võtta.
Matka algus saab olema 14.00, läbime 6 km ning tee peal degusteerime 6 erinevat ja põnevat õlut.
Nii et pane matkasaapad valmis, kutsu sõbrad kaasa ja tule veeda üks mõnus sügisene päev Noarootsi männimetsas – hea seltskonna, looduse ja loomulikult õllega!
47€ inimene - sisaldab 6 õlle, 6 km matka + lõpetuseks snäkilaud meie Metsabaaris !
Matk toimub Porikuu festival 2026 raames !
Roslep Brewery, Soolaokka, Rooslepa küla
Laulud hingele - JÄÄB ÄRA!
Hea piletiostja! Anname teada, et 10. oktoobril toimuma pidanud kontsert „Laulud hingele“ jääb ära . Kõik piletid ostetakse tagasi. Internetist ostetud piletite eest kantakse raha tagasi samale pangakontole, millelt ostu eest tasuti. Müügipunktist ostetud pileti puhul palume kirjutada meili aadressil tagasiost@piletilevi.ee märkides ära pileti ID, piletiostja ees- ja perekonnanimi ning pangakonto number. Korraldaja vabandab ebamugavuste pärast! Kontserdil „PESNI DLA DUŠI – LAULUD HINGELE“ astuvad üles eesti lauljad ning hõbehääl SERGEI MAASIN. OLGA PALAMARTŠUK on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, omandanud bakalaureusekraadi vokaali erialal (dotsent Pille Lill, professor Jaakko Ryhänen). Oma professionaalset meisterlikkust on ta täiendanud Itaalias, Poolas ja Venemaal. Olga Palamartšuk on mitmete konkursside laureaat ning pälvinud Eesti Teatriliidu preemia Kristallkingakese. Samuti on ta pälvinud Tiit Kuusiku preemia. Eesti Rahvusooperis Estonia on Olga Palamartšuk esitanud juhtivaid nimiosasid järgmistes ooperites: Mozart – Figaro pulm, Bizet – Carmen, Verdi – Aida, Wagner – Parsifal, Ravel – Laps ja nõidus, Rimski-Korsakov – Lumekuninganna. Käesolevas kontserdikavas esitab Olga Palamartšuk valiku klassikalisi teoseid ooperitest ja operettidest ning ka estraadilaule saksa, itaalia, eesti ja vene keeles. MARIA KONDRATJEVA – sopran, Eesti Konservatooriumi lõpetanu, Euroopa rahvusvaheliste ooperikonkursside laureaat. Kontserdil kõlavad säravad operetiaariad ning unustatud laulud muusikalidest (Kálmán, Dostal, Dunajevski, Miljutin). Lauljatari repertuaar on kontrastne ja mitmekesine, täis temperamentseid ja emotsionaalseid laule. Kavas on ka populaarsed laulud Ella Fitzgeraldi, Aziza, Sylvia Vreidi, Sofia Rotaru, Valentina Legkostupova ja Tatjana Šmõga repertuaarist. DMITRI KUČER – karismaatiline ja perspektiivikas noor laulja. Tema esituses kõlavad tuntud hitid, huvitavad laulud varasematest aastatest ning ka populaarsed tänapäevased lood. Publik võtab ta alati vastu ovatsioonidega ja kutsub tagasi lavale lisapalaks. SERGEI MAASIN – Eesti estraadi legend. On töötanud ansambliga Vana Toomas, Riikliku Filharmoonia juures ning koos Jaak Joalaga. Selles kontserdikavas esitab ta oma parimaid teoseid ning tutvustab uusi laule värskelt CD-plaadilt „Tee valguse poole“ – eesti ja vene keeles. Samuti esitab ta aariat „Mister X“ ning oma populaarseid hitte. Kontserdil kõlavad ka täiesti uued laulud, mida Sergei Maasin esitas esmakordselt eelmise aasta lõpus. Kavas on laulud N. Baskovi, F. Kirkorovi, G. Lepsi, J. Šatunovi, V. Obodzinski ja Jaak Joala repertuaarist eesti ja vene keeles. Kogu kontserdikava on läbi põimitud temperamentse ja mitmekesise muusikalise materjaliga. Pärast kontserti on võimalik osta Sergei Maasini uut CD-plaati „TEE VALGUSE POOLE / ПУТЬ К СВЕТУ“.
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 11. okt
Läänemaa Toidunädal 2026
1.-11. oktoobrini kestev Läänemaa Toidunädal kutsub avastama kohalikke maitseid ja toidulugusid üle kogu Läänemaa.
Üheteistkümne päeva jooksul toimuvad eriilmelised sündmused ning maitsta saab Läänemaa toorainest valmistatud erimenüüsid.
Läänemaa Toidunädala eesmärk on väärtustada kohalikku toitu, tugevdada piirkonna mainet ja toidukultuuri, tutvustada kohalikke toidutootjaid ja toitlustusettevõtteid ning soodustada koostööd kogukondade ja ettevõtjate vahel.
Üheteistkümne päeva jooksul toimuvad eriilmelised sündmused ning maitsta saab Läänemaa toorainest valmistatud erimenüüsid.
Läänemaa Toidunädala eesmärk on väärtustada kohalikku toitu, tugevdada piirkonna mainet ja toidukultuuri, tutvustada kohalikke toidutootjaid ja toitlustusettevõtteid ning soodustada koostööd kogukondade ja ettevõtjate vahel.
Läänemaa
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Arnie ja Barney
Mesilane Maia võlumaailma kõige naljakamatel ja kohmakamatel sipelgatel on lõpuks oma film! Selle ülilõbusa animatsiooni eesotsas on andekad filmitegijad, kes on loonud sellised armastatud lastehitid nagu „Mesilane Maia”, „Viiking Vic” ja „200% Hunt”. Teid ootab ees värvikas, lõbus ja visuaalselt vapustav seiklus kogu perele! Mäletate seda imelist, päikeselist ja värvilist aasa, kus väike Mesilane Maia ringi sumiseb? Just seal, sipelgapesa südames, elavad kaks parimat sõpra – sipelgad Arnie ja Barney. Ettevaatlikul Arnie'l on alati geniaalne plaan (mis peaaegu kunagi ei toimi), samas kui heasüdamlik Barney on alati valmis teda aitama (ja kogemata asju veelgi rohkem vussi ajama). Kui putukate kooslust tabab enneolematu põud ja aasal hakkab vesi lõppema, asub sipelgaarmee lahendust otsima. Kuid aasa kaks suurimat naljameest – Arnie ja Barney – otsustavad oma lõputu kujutlusvõime ja täiesti ettearvamatu käitumisega, kõik omal moel lahendada! Ning kõik pööratakse hetkega pea peale! Ainus hea uudis on see, et naeru on rohkem kui vett! Oma teekonnal seisavad lahutamatud sõbrad silmitsi mitte ainult lõputute naljade ja koomiliste arusaamatustega, vaid kohtuvad ka äärmiselt salapärase liitlasega - superkangelasest sääsega! Kas see vinge kolmik suudab välja selgitada, kuhu aasalt vesi tegelikult kadus? Kõik nende pingutused muutuvad lõbusaks kaoseks, aga võib-olla ongi just need pisikesed äpardused see, mis aitab neil oma kodu päästa ja ise tõelisteks kangelasteks saada? See südantsoojendav lugu õpetab lastele kõige olulisemaid väärtusi: avatust, meeskonnavaimu, nõrgemate aitamist ja seda, et tõeline sõprus suudab ületada iga takistuse. See särav ja lõbus teos sobib ideaalselt ka kõige pisematele filmisõpradele. Ja Arnie ja Barney salajane anne – muuta isegi kõige lihtsam ülesanne täielikuks katastroofiks – paneb teid pisarateni naerma!
Haapsalu kultuurikeskus
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Kuller
Endine sõdur Hank Malone (Alan Ritchson) peab ajaga võidu jooksma, kui tema hoolde usaldatud meditsiinilise saadetise tõttu satub mees halastamatu kartelli sihtmärgiks. Tempoka action-thrilleri "Kuller“ lavastajaks on kogenud kaskadöör ja trikikoordinaator Scott Waugh ("Need for Speed“, "Act of Valor"). Osades Alan Ritchson ("Reacher“, "Fast X“), Owen Wilson ("Wedding Crashers“, "Shanghai Noon"), Rodrigo Santoro ("300“, "Love Actually“), Leila George ("Disclaimer“), Peta Sergeant ("Iron Sky“), Goran D. Kleut ("Furiosa: Mad Maxi saaga“), Geraldine Hakewill ("Wanted“) ja teised.
Haapsalu kultuurikeskus
Oasis: Don`t Look back in Anger
Pärast viisteist aastat kestnud pausi, mille jooksul Manchesteri tänavatelt muusikamaailma tippu tõusnud vennad Noel ja Liam Gallagher omavahel isegi ei rääkinud, otsustas üks kõigi aegade suuremaid Briti bände, Oasis, kõigi skeptikute kiuste ja miljonite fännide rõõmuks taas kokku tulla. Ehedaid elamusi pakkuv dokumentaalfilm "Oasis: Don't Look Back in Anger" viib vaataja proovisaali, näitab kunagisi hiilgeaegu ja ka seda, kui palju on vendade muusika maailma eri paigus elavate inimeste jaoks tähendanud ning tänaseni tähendab. Loomulikult saab kinosaalis osa ka peadpööritavast eduloost, milleks 2025. aastal uskumatu kiirusega väljamüüdud kontserttuur "Oasis Live '25" kujunes. Režissöörideks muusikadokkide karastatud veteranid Will Lovelace ja Dylan Southern ("Shut Up and Play the Hits", "No Distance Left to Run"), stsenaristina andis materjalile kuju Steven Knight ("Peaky Blinders", "Eastern Promises").
Haapsalu kultuurikeskus
Esmaspäev
- 12. okt
Väike nõid
Lasteteater REKY etendus Otfried Preussler “Väike nõid” Mis saab siis kui Sa tahad kuhugi minna, aga tead, et see on sulle keelatud. Püüad teha ühte ja teist, aga miski ei õnnestu, sest mõtted on kogu aeg seal, kuhu minna ei tohi. Nii on ka Väikesel nõial. Ta püüab nõiduda vihma, aga see ei tule tal üldse välja, sest nõiakese mõtted on Blocksbergi mäel, kus Walpurgi ööl suurtel nõidadel pidu tuleb. Oiiii kuidas ta tahab sinna minna… Vaatamata Abraksase hoiatustele otsustab ta siiski sinna minna... Kas suured nõiad nabivad ta kinni??? Mis saab edasi? Kas Väikesest nõiast saab hea nõid??? Milline nõid on üldse hea nõid? Seda näete juba etendusel. Lavastaja: Kadri Paldra Nimiosas: Krete Paldra Teistes osades: Kadri Paldra, Allar Arula, Artjom Jaskevits, Argo Kask, Marten Tamm jpt. Lavaline liikumine: Artjom Jaskevits Muusikaline kujundus: Krete Paldra ja Artjom Jaskevits Lavakujundus: Ingmar Teder ja Ruta Teder Esietendus 2.10.2026 Soovituslik vanus 5+
Piletid 12-16 € vastavalt istekohale. Kooli- ja lasteaiagruppidele iga 11. pilet tasuta. Pilet nõutav igal külastajal.
Haapsalu kultuurikeskus
Ralli Pariisist püramiidideni
Kolm ebatavalist sõpra proovivad võita legendaarset rallit Pariisist püramiidideni. Tee peal nad õpivad, et mõned asjad on ralli võitmisest väärtuslikumad. Näiteks inimesed, kes sind armastavad ja keda vastu armastad. Eesti vaatajate jaoks on filmitegelastele oma hääle andnud Merli Hirbaum (Solan), Sulev Võrno (Reodor), Piret Viisimaa (Ellen Busk), Rauno Kaibiainen (Ludvig), Elis Liira (Lisa) ja Maarius Pärn (Hagbartsen). Film on dubleeritud eesti keelde dubleerimisstuudios Pop Out Studio. Dublaaži- ja helirežissöör on Kert Laur. Eesti keelde tõlkinud Hiljar Laansalu.
Haapsalu kultuurikeskus
Kuller
Endine sõdur Hank Malone (Alan Ritchson) peab ajaga võidu jooksma, kui tema hoolde usaldatud meditsiinilise saadetise tõttu satub mees halastamatu kartelli sihtmärgiks. Tempoka action-thrilleri "Kuller“ lavastajaks on kogenud kaskadöör ja trikikoordinaator Scott Waugh ("Need for Speed“, "Act of Valor"). Osades Alan Ritchson ("Reacher“, "Fast X“), Owen Wilson ("Wedding Crashers“, "Shanghai Noon"), Rodrigo Santoro ("300“, "Love Actually“), Leila George ("Disclaimer“), Peta Sergeant ("Iron Sky“), Goran D. Kleut ("Furiosa: Mad Maxi saaga“), Geraldine Hakewill ("Wanted“) ja teised.
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 13. okt
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Maalid Maarika Lekarkin ja tekstiil Sune Teemaa-Reinpõld “Minu aed”
Näitus "Minu aed" toob vaatajate ette kahe pikaaegse sõbranna Maarika Lekarkini maalid ja Sune Teemaa-Reinpõld tekstiilid.
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Ralli Pariisist püramiidideni
Kolm ebatavalist sõpra proovivad võita legendaarset rallit Pariisist püramiidideni. Tee peal nad õpivad, et mõned asjad on ralli võitmisest väärtuslikumad. Näiteks inimesed, kes sind armastavad ja keda vastu armastad. Eesti vaatajate jaoks on filmitegelastele oma hääle andnud Merli Hirbaum (Solan), Sulev Võrno (Reodor), Piret Viisimaa (Ellen Busk), Rauno Kaibiainen (Ludvig), Elis Liira (Lisa) ja Maarius Pärn (Hagbartsen). Film on dubleeritud eesti keelde dubleerimisstuudios Pop Out Studio. Dublaaži- ja helirežissöör on Kert Laur. Eesti keelde tõlkinud Hiljar Laansalu.
Haapsalu kultuurikeskus
Kuller
Endine sõdur Hank Malone (Alan Ritchson) peab ajaga võidu jooksma, kui tema hoolde usaldatud meditsiinilise saadetise tõttu satub mees halastamatu kartelli sihtmärgiks. Tempoka action-thrilleri "Kuller“ lavastajaks on kogenud kaskadöör ja trikikoordinaator Scott Waugh ("Need for Speed“, "Act of Valor"). Osades Alan Ritchson ("Reacher“, "Fast X“), Owen Wilson ("Wedding Crashers“, "Shanghai Noon"), Rodrigo Santoro ("300“, "Love Actually“), Leila George ("Disclaimer“), Peta Sergeant ("Iron Sky“), Goran D. Kleut ("Furiosa: Mad Maxi saaga“), Geraldine Hakewill ("Wanted“) ja teised.
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 14. okt
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Maalid Maarika Lekarkin ja tekstiil Sune Teemaa-Reinpõld “Minu aed”
Näitus "Minu aed" toob vaatajate ette kahe pikaaegse sõbranna Maarika Lekarkini maalid ja Sune Teemaa-Reinpõld tekstiilid.
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Ralli Pariisist püramiidideni
Kolm ebatavalist sõpra proovivad võita legendaarset rallit Pariisist püramiidideni. Tee peal nad õpivad, et mõned asjad on ralli võitmisest väärtuslikumad. Näiteks inimesed, kes sind armastavad ja keda vastu armastad. Eesti vaatajate jaoks on filmitegelastele oma hääle andnud Merli Hirbaum (Solan), Sulev Võrno (Reodor), Piret Viisimaa (Ellen Busk), Rauno Kaibiainen (Ludvig), Elis Liira (Lisa) ja Maarius Pärn (Hagbartsen). Film on dubleeritud eesti keelde dubleerimisstuudios Pop Out Studio. Dublaaži- ja helirežissöör on Kert Laur. Eesti keelde tõlkinud Hiljar Laansalu.
Haapsalu kultuurikeskus
Rita Rätsepp vestlusõhtu - "Avatud vestlus vaimsest tasakaalust - Elu rollides ja rollid elus"
Räägime Rita erialasest teekonnast ja laiemalt inimeste sisemaailmast.
Näitleja ja psühholoogi kaks maailma - Kuidas näitlejatöö ja psühholoogia teineteist täiendavad? Mida on õpetanud näitlemine inimese olemuse kohta?
Vaimne tervis tänapäeval - Kuidas tulla toime stressi ja ärevusega? Kuidas hoida emotsionaalset tasakaalu kiire elutempo juures. Oodatud on avatud küsimuste-vastuste voor. Elulised olukorrad, millele Rita saab psühholoogi vaatenurgast vastata.
Piletihind sisaldab tervitusjooki ja suupisteid!
Näitleja ja psühholoogi kaks maailma - Kuidas näitlejatöö ja psühholoogia teineteist täiendavad? Mida on õpetanud näitlemine inimese olemuse kohta?
Vaimne tervis tänapäeval - Kuidas tulla toime stressi ja ärevusega? Kuidas hoida emotsionaalset tasakaalu kiire elutempo juures. Oodatud on avatud küsimuste-vastuste voor. Elulised olukorrad, millele Rita saab psühholoogi vaatenurgast vastata.
Piletihind sisaldab tervitusjooki ja suupisteid!
Fra Mare Thalasso Spa Hotel
Kuller
Endine sõdur Hank Malone (Alan Ritchson) peab ajaga võidu jooksma, kui tema hoolde usaldatud meditsiinilise saadetise tõttu satub mees halastamatu kartelli sihtmärgiks. Tempoka action-thrilleri "Kuller“ lavastajaks on kogenud kaskadöör ja trikikoordinaator Scott Waugh ("Need for Speed“, "Act of Valor"). Osades Alan Ritchson ("Reacher“, "Fast X“), Owen Wilson ("Wedding Crashers“, "Shanghai Noon"), Rodrigo Santoro ("300“, "Love Actually“), Leila George ("Disclaimer“), Peta Sergeant ("Iron Sky“), Goran D. Kleut ("Furiosa: Mad Maxi saaga“), Geraldine Hakewill ("Wanted“) ja teised.
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 15. okt
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Maalid Maarika Lekarkin ja tekstiil Sune Teemaa-Reinpõld “Minu aed”
Näitus "Minu aed" toob vaatajate ette kahe pikaaegse sõbranna Maarika Lekarkini maalid ja Sune Teemaa-Reinpõld tekstiilid.
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Reede
- 16. okt
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Maalid Maarika Lekarkin ja tekstiil Sune Teemaa-Reinpõld “Minu aed”
Näitus "Minu aed" toob vaatajate ette kahe pikaaegse sõbranna Maarika Lekarkini maalid ja Sune Teemaa-Reinpõld tekstiilid.
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
XXVI Sauna Cup - Rudolf Lumiste Mälestusturniir
Rahvusvaheline korvpalliturniir. Võistkonnad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.
Vanuseklassid meestele 35+, 45+ ja 55+. Naistele 25+, 45+, ja 55+.
Vanuseklassid meestele 35+, 45+ ja 55+. Naistele 25+, 45+, ja 55+.
Wiedemanni spordihoone
Laupäev
- 17. okt
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Maalid Maarika Lekarkin ja tekstiil Sune Teemaa-Reinpõld “Minu aed”
Näitus "Minu aed" toob vaatajate ette kahe pikaaegse sõbranna Maarika Lekarkini maalid ja Sune Teemaa-Reinpõld tekstiilid.
Haapsalu Kunstikooli majagalerii
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Keraamika töötuba “Kurinuki tehnikas teenõu”
Tule laupäeval, 17. oktoobril Haapsalu Kunstikooli (Jaani 2), et valmistada endale üks käepärane kurinuki tehnikas teenõu, millest jahedatel sügisõhtutel mõnusat sooja jooki rüübata.
KURINUKI on Jaapanist pärit keraamika valmistamise viis, kus esmalt lõigatakse saviplokist traadi (lainelise/sirge) või noa abil välja soovitud vormi väline pind ja seejärel õõnestatakse silmusrauaga tassi sisu. Iga valmiv ese on unikaalne ja kordumatu!
Tehnika sobib kõigile, kellele meeldib savist käsitsi vormimine. Töötempo on rahulik ja meditatiivne. Töötoas valmib üks tumedast savist jaapanipärane teenõu.
Juhendaja poolne järeltegevus:
Peale eseme täielikku kuivamist (u 1,5 nädalat) põletatakse esmalt teenõu keraamikaahjus. Eseme sise- ja välispind glasuuritakse osaleja poolt väljavalitud toidunõudele sobiliku glasuuriga. Järgneb teine põletus. Teenõud valmivad novembrikuu lõpuks!
Töötoa juhendajaks on tegevkeraamik ning Haapsalu Kunstikooli vormiõpetuse õpetaja Margit Mald.
Osalustasu töötoa eest on 25 eurot (sisaldab juhendamist, materjale, töövahendeid ja tasside lõplikuks valmimiseks vajalikku juhendajapoolset järeltegevust). Arve töötoas osalemise eest saadetakse registreerimisvormile sisestatud meiliaadressile nädal enne töötoa toimumist!
Koha töötoas tagab eelnev registreerimine! Registreerimislink: https://bit.ly/kurinukiteenõutöötuba
Maksimaalne osalejate arv: 14
KURINUKI on Jaapanist pärit keraamika valmistamise viis, kus esmalt lõigatakse saviplokist traadi (lainelise/sirge) või noa abil välja soovitud vormi väline pind ja seejärel õõnestatakse silmusrauaga tassi sisu. Iga valmiv ese on unikaalne ja kordumatu!
Tehnika sobib kõigile, kellele meeldib savist käsitsi vormimine. Töötempo on rahulik ja meditatiivne. Töötoas valmib üks tumedast savist jaapanipärane teenõu.
Juhendaja poolne järeltegevus:
Peale eseme täielikku kuivamist (u 1,5 nädalat) põletatakse esmalt teenõu keraamikaahjus. Eseme sise- ja välispind glasuuritakse osaleja poolt väljavalitud toidunõudele sobiliku glasuuriga. Järgneb teine põletus. Teenõud valmivad novembrikuu lõpuks!
Töötoa juhendajaks on tegevkeraamik ning Haapsalu Kunstikooli vormiõpetuse õpetaja Margit Mald.
Osalustasu töötoa eest on 25 eurot (sisaldab juhendamist, materjale, töövahendeid ja tasside lõplikuks valmimiseks vajalikku juhendajapoolset järeltegevust). Arve töötoas osalemise eest saadetakse registreerimisvormile sisestatud meiliaadressile nädal enne töötoa toimumist!
Koha töötoas tagab eelnev registreerimine! Registreerimislink: https://bit.ly/kurinukiteenõutöötuba
Maksimaalne osalejate arv: 14
Osalustasu: 25€. Tasumine arve alusel! Registreerimine kuni kohtade täitumiseni (max 14 osalejat)!
Haapsalu Kunstikool
Ralli Pariisist püramiidideni
Kolm ebatavalist sõpra proovivad võita legendaarset rallit Pariisist püramiidideni. Tee peal nad õpivad, et mõned asjad on ralli võitmisest väärtuslikumad. Näiteks inimesed, kes sind armastavad ja keda vastu armastad. Eesti vaatajate jaoks on filmitegelastele oma hääle andnud Merli Hirbaum (Solan), Sulev Võrno (Reodor), Piret Viisimaa (Ellen Busk), Rauno Kaibiainen (Ludvig), Elis Liira (Lisa) ja Maarius Pärn (Hagbartsen). Film on dubleeritud eesti keelde dubleerimisstuudios Pop Out Studio. Dublaaži- ja helirežissöör on Kert Laur. Eesti keelde tõlkinud Hiljar Laansalu.
Haapsalu kultuurikeskus
Kuraatorituur näitusel “Röövlitütar Ronja maailmad”
Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames toimuval kuraatorituuril sukeldume „Röövlitütar Ronja maailmadesse“. Kuigi näitus põhineb ühel ainsal raamatul, koondub nende ümber terve hulk lugusid, seoseid ja sügavamaid mõtteid. Terved maailmad!
Just nendele radadele kuraator Laura Eichhorst plaanib teiega rändama minna. Vaatame lähemalt, milline seos on kirjanikul ja illustraatoril teosega, milliseid lugusid illustratsioonid jutustavad ja milliseid uusi maailmu võivad need endas avada.
Just nendele radadele kuraator Laura Eichhorst plaanib teiega rändama minna. Vaatame lähemalt, milline seos on kirjanikul ja illustraatoril teosega, milliseid lugusid illustratsioonid jutustavad ja milliseid uusi maailmu võivad need endas avada.
Iloni Imedemaa
Musta pori näkku
Mihkel Raua samanimelisest menuromaanist inspireeritud seikluskomöödia, viib meid 1980ndate lõpu noorte muusikute pöörasesse maailma. Sinimustvalge on veel keelatud, riigipiir on okastraadist ning vabadusest ei ole lubatud isegi unistada. Bravuurikas 17-aastane Mihkel asub oma hevibändiga suvisele teekonnale, et astuda üles oma elu esimesel muusikafestivalil. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast bändiga kaasa, et festivalile kutsutud välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada. Klopsitakse kokku rokkiv dream team ja sõit võib alata. Mihkli jahmatuseks on Hendrik reisile kaasa võtnud oma uue pruudi Liisa, kes on juhtumisi Mihkli unistuste tüdruk. Uljusest ja alkoholist laetud tuur saab hoo sisse, noored kangelased kihutavad läbi Nõukogude Eesti absurdse olustiku ja põrkavad pea ees vastu ajastukoomikat. Raju road trip paneb proovile sõpruse, armastuse ja unistused. Muusikat ja seiklusi täis teekond kulmineerub muusikafestivaliga, kus noored rokkarid peavad saama vastuse küsimusele “olla või mitte olla?”. Peaosades Timotheus Sammul (Mihkel), Erik Hermaküla (Hendrik), Erling Eding (Kojamees) ja Carolyn Veensalu (Liisa). Teistes rollides Carmen Mikiver, Nikolai Bentsler, Ago Anderson, Jaune Kimmel, Simo Andre Kadastu, Priit Pius, Rudolfs Apse, Karin Rask, Rain Tolk, Ott Aardam jt. Filmi režissöör on Jaak Kilmi (“Sangarid”, “Tagurpidi torn”, “Vari”) ja produtsentideks Kristian Taska, Taska Film (“Suvitajad”, “Klassikokkutulek”, “Nimed Marmortahvlil“), Tanel Tatter ja Veiko Esken, Apollo Film Productions (“Apteeker Melchior“, “Talve“, “Vigased pruudid") ja Janis Kalejs Film Angels Studio (“O2”, “Sangarid”, “Apteeker Melchior"), Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid Tallifornia (“Pikad paberid”, “Lapsmasin”, “Ameerika suvi”). Filmi stsenarist on Martin Algus (“Kalev”, “Elu ja armastus”, “Sangarid"), operaator Elen Lotman, kunstnik Katrin Sipelgas, kostüümikunstnik Anu Lensment. „Musta pori näkku“ valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital, Viru Filmifond ja Tartu Filmifond, Läti Filmikeskuse ja Läti riikliku tagasimakse fondid. Filmi sponsorid on Alexela, A.Le Coq, Apotheka, Postimees, Kanal 2, Coca-Cola, Tradehouse ning Babe.
Haapsalu kultuurikeskus
Kohtumisõhtu kirjanik Justin Petronega
Unenägude maailma - sügishooaega unenäoliste teemadega.
Pandeemia algusest alates on Justin Petrone kirjutanud sürrealistlikke lühijutte, mis on inspireeritud tema unenägudest. Nüüd on ta valmis neid ka laiema publikuga jagama. Paljud lood puudutavad Eestit ja maailmas aset leidnud sündmusi. Alateadvust uurides jälgib autor, kuidas inimese meel kogetut töötleb ja maailmast aru püüab saada.
Ettekandel tulevad lugemisele jutud „Obama Tartus“, „Narva Pagarikoda“, „Mõrv“, „Avalik saun“ ja „Katuseaknad“.
Lugude vahele kerime jutulõnga elust ses unenäolises maailmas ja unenägudest, mis meie ellu põimuvad.
"Ehkki ta oli pärit Hawaiilt või Indoneesiast või Keeniast või Chicagost või kust tahes, sobitus ta kummalisel kombel suurepäraselt linna vaba ja loomingulise mõtteviisiga elanikkonna sekka..."
Kuidas see lugu algas ja lõppes, saate teada kohtumisel.
Pandeemia algusest alates on Justin Petrone kirjutanud sürrealistlikke lühijutte, mis on inspireeritud tema unenägudest. Nüüd on ta valmis neid ka laiema publikuga jagama. Paljud lood puudutavad Eestit ja maailmas aset leidnud sündmusi. Alateadvust uurides jälgib autor, kuidas inimese meel kogetut töötleb ja maailmast aru püüab saada.
Ettekandel tulevad lugemisele jutud „Obama Tartus“, „Narva Pagarikoda“, „Mõrv“, „Avalik saun“ ja „Katuseaknad“.
Lugude vahele kerime jutulõnga elust ses unenäolises maailmas ja unenägudest, mis meie ellu põimuvad.
"Ehkki ta oli pärit Hawaiilt või Indoneesiast või Keeniast või Chicagost või kust tahes, sobitus ta kummalisel kombel suurepäraselt linna vaba ja loomingulise mõtteviisiga elanikkonna sekka..."
Kuidas see lugu algas ja lõppes, saate teada kohtumisel.
Asuküla seltsimaja
XXVI Sauna Cup - Rudolf Lumiste Mälestusturniir
Rahvusvaheline korvpalliturniir. Võistkonnad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.
Vanuseklassid meestele 35+, 45+ ja 55+. Naistele 25+, 45+, ja 55+.
Vanuseklassid meestele 35+, 45+ ja 55+. Naistele 25+, 45+, ja 55+.
Wiedemanni spordihoone
Pühapäev
- 18. okt
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Öökuninganna
Teater Nuutrum AutorPiret Jaaks Lavastaja Jaanus Nuutre Kunstnik Jana Wolke Helikunstnik Tobias Tammearu Valguskunstnik Margus Ruhno Etenduse juht Inge Kaseleht Osades: Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Miika Pihlak, Jaanis Valk (Tammsaare Teater) Piret Jaaksi näidend "Öökuninganna" on pinev lugu kahe väga erineva inimese kohtumisest. Nooruses kuulsas ooperiteatris edukalt lauljana töötanud Elli peab pärast traagilist sündmusteahelat toime tulema eluga Eestis, olles iga päev tunnistajaks oma paratamatule allakäigule. Põnev sündmustik käivitub kui noor ja ilus sotsiaaltöötaja Jakob ilmub Elli ukselävele. Oma müstiline roll on täita mehel keda nimetatakse Meemeheks. Kes ta on? Mis asju ta ajab ja mis roll on tal täita Elli elus? Vastused võivad olla üllatvad. Piret Jaaksi näidend kõneleb ühteaegu humoorikalt ja traagiliselt kahe erineva elusaatuse näitel tunnete, mõtete ja arusaamade kokkupõrkest, lahtitõukest ja "parim enne möödas" hirmust. Samuti sellest, mis meist jääb maha hetkest, kui meid enam ei ole. Esietendus 04.07.2024 Kolga Mõis, Harjumaa. Sissepääs saali avatakse 15 minutit enne etenduse algust Info 50 79 528 Inge Kaseleht inge@nuutrum.ee Filmimine/pildistamine ei ole lubatud!
Täispilet 28 € Sooduspilet 26 € Piletilevist ostes lisandub teenustasu 1.90 € Grupitellimused (20+ piletit) paula@nuutrum.ee
Haapsalu kultuurikeskus
XXVI Sauna Cup - Rudolf Lumiste Mälestusturniir
Rahvusvaheline korvpalliturniir. Võistkonnad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.
Vanuseklassid meestele 35+, 45+ ja 55+. Naistele 25+, 45+, ja 55+.
Vanuseklassid meestele 35+, 45+ ja 55+. Naistele 25+, 45+, ja 55+.
Wiedemanni spordihoone
Esmaspäev
- 19. okt
Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses
Muusika, kino, kirjandus, teater ja näitused! See on Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses. 19. OKTOOBER 17.10 Canzone neidude-naiskoori avatud proov rõdusaalis 20. OKTOOBER 10.30 Doonoripäev rõdusaalis 22. OKTOOBER 10.00-15.00 Külalislaenutajate päev raamatukogu laenutussaalis 23. OKTOOBER 17.30 Eesti raamatu päeva tähistamine: kohtumine Urmas Suklesega raamatukogu lugemissaalis 24. OKTOOBER Kinomaraton: 11.00 „Sipsik“ 12.30 „Superkangelaste käsiraamat: Punamask“ 14.30 „Tagurpidi torn“ 16.30 „Gohan“ 12.00-13.30 Kirjanduslik laupäev: Indrek Koff ja Jan Kaus raamatukogu lugemissaalis 19.00 Haapsalu Jazziklubi live: INGRA rõdusaalis. Osta pilet SIIT! 25. OKTOOBER 18.00 Haapsalu teatristuudio avatud proov Randlase saalis 19.00 Sander Õigus „Kaksteist kuud“ teatrisaalis. Osta pilet SIIT! NÄITUSED 19.- 25. OKTOOBRIL Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026 fuajees Arne Maasiku näitus Haapsalu linnagaleriis Kohtume kultuurimajas!
Metsik süda
Pärast traagilist lennuõnnetust satuvad erivägede ohvitser James Belmont (Brad Pitt) ja tema karastunud teenistuskoer Odin armutu Alaska kõnnumaa südamesse. Üheskoos on nad sunnitud asuma ellujäämise nimel loodusjõududega jõhkrasse võitlusesse. Tunnustatud lavastaja David Ayeri ("Fury", "End of Watch") "Metsik süda“ on pingeline seikluspõnevik, mis uurib mehe ja tema parima sõbra vahelist purunematut sidet, kui nad seisavad silmitsi oma seni suurima võitlusega. Osades Oscari-võitja Brad Pitt ("Once Upon a Time in Hollywood") ja Oscari-võitja JK Simmons ("Whiplash").
Haapsalu kultuurikeskus
Musta pori näkku
Mihkel Raua samanimelisest menuromaanist inspireeritud seikluskomöödia, viib meid 1980ndate lõpu noorte muusikute pöörasesse maailma. Sinimustvalge on veel keelatud, riigipiir on okastraadist ning vabadusest ei ole lubatud isegi unistada. Bravuurikas 17-aastane Mihkel asub oma hevibändiga suvisele teekonnale, et astuda üles oma elu esimesel muusikafestivalil. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast bändiga kaasa, et festivalile kutsutud välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada. Klopsitakse kokku rokkiv dream team ja sõit võib alata. Mihkli jahmatuseks on Hendrik reisile kaasa võtnud oma uue pruudi Liisa, kes on juhtumisi Mihkli unistuste tüdruk. Uljusest ja alkoholist laetud tuur saab hoo sisse, noored kangelased kihutavad läbi Nõukogude Eesti absurdse olustiku ja põrkavad pea ees vastu ajastukoomikat. Raju road trip paneb proovile sõpruse, armastuse ja unistused. Muusikat ja seiklusi täis teekond kulmineerub muusikafestivaliga, kus noored rokkarid peavad saama vastuse küsimusele “olla või mitte olla?”. Peaosades Timotheus Sammul (Mihkel), Erik Hermaküla (Hendrik), Erling Eding (Kojamees) ja Carolyn Veensalu (Liisa). Teistes rollides Carmen Mikiver, Nikolai Bentsler, Ago Anderson, Jaune Kimmel, Simo Andre Kadastu, Priit Pius, Rudolfs Apse, Karin Rask, Rain Tolk, Ott Aardam jt. Filmi režissöör on Jaak Kilmi (“Sangarid”, “Tagurpidi torn”, “Vari”) ja produtsentideks Kristian Taska, Taska Film (“Suvitajad”, “Klassikokkutulek”, “Nimed Marmortahvlil“), Tanel Tatter ja Veiko Esken, Apollo Film Productions (“Apteeker Melchior“, “Talve“, “Vigased pruudid") ja Janis Kalejs Film Angels Studio (“O2”, “Sangarid”, “Apteeker Melchior"), Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid Tallifornia (“Pikad paberid”, “Lapsmasin”, “Ameerika suvi”). Filmi stsenarist on Martin Algus (“Kalev”, “Elu ja armastus”, “Sangarid"), operaator Elen Lotman, kunstnik Katrin Sipelgas, kostüümikunstnik Anu Lensment. „Musta pori näkku“ valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital, Viru Filmifond ja Tartu Filmifond, Läti Filmikeskuse ja Läti riikliku tagasimakse fondid. Filmi sponsorid on Alexela, A.Le Coq, Apotheka, Postimees, Kanal 2, Coca-Cola, Tradehouse ning Babe.
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 20. okt
Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses
Muusika, kino, kirjandus, teater ja näitused! See on Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses. 19. OKTOOBER 17.10 Canzone neidude-naiskoori avatud proov rõdusaalis 20. OKTOOBER 10.30 Doonoripäev rõdusaalis 22. OKTOOBER 10.00-15.00 Külalislaenutajate päev raamatukogu laenutussaalis 23. OKTOOBER 17.30 Eesti raamatu päeva tähistamine: kohtumine Urmas Suklesega raamatukogu lugemissaalis 24. OKTOOBER Kinomaraton: 11.00 „Sipsik“ 12.30 „Superkangelaste käsiraamat: Punamask“ 14.30 „Tagurpidi torn“ 16.30 „Gohan“ 12.00-13.30 Kirjanduslik laupäev: Indrek Koff ja Jan Kaus raamatukogu lugemissaalis 19.00 Haapsalu Jazziklubi live: INGRA rõdusaalis. Osta pilet SIIT! 25. OKTOOBER 18.00 Haapsalu teatristuudio avatud proov Randlase saalis 19.00 Sander Õigus „Kaksteist kuud“ teatrisaalis. Osta pilet SIIT! NÄITUSED 19.- 25. OKTOOBRIL Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026 fuajees Arne Maasiku näitus Haapsalu linnagaleriis Kohtume kultuurimajas!
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Musta pori näkku
Mihkel Raua samanimelisest menuromaanist inspireeritud seikluskomöödia, viib meid 1980ndate lõpu noorte muusikute pöörasesse maailma. Sinimustvalge on veel keelatud, riigipiir on okastraadist ning vabadusest ei ole lubatud isegi unistada. Bravuurikas 17-aastane Mihkel asub oma hevibändiga suvisele teekonnale, et astuda üles oma elu esimesel muusikafestivalil. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast bändiga kaasa, et festivalile kutsutud välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada. Klopsitakse kokku rokkiv dream team ja sõit võib alata. Mihkli jahmatuseks on Hendrik reisile kaasa võtnud oma uue pruudi Liisa, kes on juhtumisi Mihkli unistuste tüdruk. Uljusest ja alkoholist laetud tuur saab hoo sisse, noored kangelased kihutavad läbi Nõukogude Eesti absurdse olustiku ja põrkavad pea ees vastu ajastukoomikat. Raju road trip paneb proovile sõpruse, armastuse ja unistused. Muusikat ja seiklusi täis teekond kulmineerub muusikafestivaliga, kus noored rokkarid peavad saama vastuse küsimusele “olla või mitte olla?”. Peaosades Timotheus Sammul (Mihkel), Erik Hermaküla (Hendrik), Erling Eding (Kojamees) ja Carolyn Veensalu (Liisa). Teistes rollides Carmen Mikiver, Nikolai Bentsler, Ago Anderson, Jaune Kimmel, Simo Andre Kadastu, Priit Pius, Rudolfs Apse, Karin Rask, Rain Tolk, Ott Aardam jt. Filmi režissöör on Jaak Kilmi (“Sangarid”, “Tagurpidi torn”, “Vari”) ja produtsentideks Kristian Taska, Taska Film (“Suvitajad”, “Klassikokkutulek”, “Nimed Marmortahvlil“), Tanel Tatter ja Veiko Esken, Apollo Film Productions (“Apteeker Melchior“, “Talve“, “Vigased pruudid") ja Janis Kalejs Film Angels Studio (“O2”, “Sangarid”, “Apteeker Melchior"), Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid Tallifornia (“Pikad paberid”, “Lapsmasin”, “Ameerika suvi”). Filmi stsenarist on Martin Algus (“Kalev”, “Elu ja armastus”, “Sangarid"), operaator Elen Lotman, kunstnik Katrin Sipelgas, kostüümikunstnik Anu Lensment. „Musta pori näkku“ valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital, Viru Filmifond ja Tartu Filmifond, Läti Filmikeskuse ja Läti riikliku tagasimakse fondid. Filmi sponsorid on Alexela, A.Le Coq, Apotheka, Postimees, Kanal 2, Coca-Cola, Tradehouse ning Babe.
Haapsalu kultuurikeskus
Metsik süda
Pärast traagilist lennuõnnetust satuvad erivägede ohvitser James Belmont (Brad Pitt) ja tema karastunud teenistuskoer Odin armutu Alaska kõnnumaa südamesse. Üheskoos on nad sunnitud asuma ellujäämise nimel loodusjõududega jõhkrasse võitlusesse. Tunnustatud lavastaja David Ayeri ("Fury", "End of Watch") "Metsik süda“ on pingeline seikluspõnevik, mis uurib mehe ja tema parima sõbra vahelist purunematut sidet, kui nad seisavad silmitsi oma seni suurima võitlusega. Osades Oscari-võitja Brad Pitt ("Once Upon a Time in Hollywood") ja Oscari-võitja JK Simmons ("Whiplash").
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 21. okt
Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses
Muusika, kino, kirjandus, teater ja näitused! See on Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses. 19. OKTOOBER 17.10 Canzone neidude-naiskoori avatud proov rõdusaalis 20. OKTOOBER 10.30 Doonoripäev rõdusaalis 22. OKTOOBER 10.00-15.00 Külalislaenutajate päev raamatukogu laenutussaalis 23. OKTOOBER 17.30 Eesti raamatu päeva tähistamine: kohtumine Urmas Suklesega raamatukogu lugemissaalis 24. OKTOOBER Kinomaraton: 11.00 „Sipsik“ 12.30 „Superkangelaste käsiraamat: Punamask“ 14.30 „Tagurpidi torn“ 16.30 „Gohan“ 12.00-13.30 Kirjanduslik laupäev: Indrek Koff ja Jan Kaus raamatukogu lugemissaalis 19.00 Haapsalu Jazziklubi live: INGRA rõdusaalis. Osta pilet SIIT! 25. OKTOOBER 18.00 Haapsalu teatristuudio avatud proov Randlase saalis 19.00 Sander Õigus „Kaksteist kuud“ teatrisaalis. Osta pilet SIIT! NÄITUSED 19.- 25. OKTOOBRIL Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026 fuajees Arne Maasiku näitus Haapsalu linnagaleriis Kohtume kultuurimajas!
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Neljapäev
- 22. okt
Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses
Muusika, kino, kirjandus, teater ja näitused! See on Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses. 19. OKTOOBER 17.10 Canzone neidude-naiskoori avatud proov rõdusaalis 20. OKTOOBER 10.30 Doonoripäev rõdusaalis 22. OKTOOBER 10.00-15.00 Külalislaenutajate päev raamatukogu laenutussaalis 23. OKTOOBER 17.30 Eesti raamatu päeva tähistamine: kohtumine Urmas Suklesega raamatukogu lugemissaalis 24. OKTOOBER Kinomaraton: 11.00 „Sipsik“ 12.30 „Superkangelaste käsiraamat: Punamask“ 14.30 „Tagurpidi torn“ 16.30 „Gohan“ 12.00-13.30 Kirjanduslik laupäev: Indrek Koff ja Jan Kaus raamatukogu lugemissaalis 19.00 Haapsalu Jazziklubi live: INGRA rõdusaalis. Osta pilet SIIT! 25. OKTOOBER 18.00 Haapsalu teatristuudio avatud proov Randlase saalis 19.00 Sander Õigus „Kaksteist kuud“ teatrisaalis. Osta pilet SIIT! NÄITUSED 19.- 25. OKTOOBRIL Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026 fuajees Arne Maasiku näitus Haapsalu linnagaleriis Kohtume kultuurimajas!
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Kuidas alustada investeerimisega?
Tahaksid investeerimisega alustada, aga ei tea, kust pihta hakata?
Aktsiad, fondid, kinnisvara, III sammas, investeerimiskonto… infot on palju ja esimesi samme võib olla keeruline teha.
Läänemaa Investorite Kogukond kutsub kokku kõik, kes soovivad investeerimisest rohkem teada saada, olenemata sellest, kas oled alles päris alguses või juba mõnda aega investeerinud.
Seekordse kohtumise teema on „Kuidas alustada investeerimisega?“
📚 Esimesed 45 minutit räägime investeerimise põhitõdedest ja esimestest sammudest:
• miks üldse investeerida;
• kuidas alustada ja kui palju raha selleks vaja on;
• millised on levinumad investeerimisvõimalused;
• mida tasub enne esimese investeeringu tegemist teada;
• milliseid vigu võiks alustajana vältida.
💬 Järgmised 45 minutit anname sõna Läänemaa investoritele, kes jagavad oma päris kogemusi:
Kuidas nemad investeerimisega alustasid? Milline oli nende esimene investeering? Mis läks hästi ja mis mitte? Mida teeksid nad täna alustades teisiti?
Hiljem jääb aega vabaks suhtlemiseks, küsimusteks ja teistega tutvumiseks.
🌱 Üritus sobib eriti hästi Sulle, kui oled investeerimisega alustamist pikalt mõelnud, aga pole veel esimest sammu teinud.
Meie eesmärk on kasvatada Läänemaal kogukonda, kus nii alustavad kui ka kogenumad investorid saavad üksteiselt õppida, kogemusi jagada, uusi kontakte luua ja üksteist investeerimisteekonnal inspireerida.
📍 Mõisa Stuudio
📅 22.oktoober
🕕 18:00
🎟️ Osaluspanus 5€
Osaluspanus aitab meil katta kohtumiste korraldamisega seotud kulusid ning toetada Läänemaa Investorite Kogukonna järgmiste kohtumiste ja ürituste korraldamist.
Tule veeda üks mõnus ning sisukas õhtu koos Läänemaa praeguste ja tulevaste investoritega! 😊
Üritusel jagatav info ja osalejate kogemused on haridusliku eesmärgiga ega ole personaalne investeerimissoovitus.
Aktsiad, fondid, kinnisvara, III sammas, investeerimiskonto… infot on palju ja esimesi samme võib olla keeruline teha.
Läänemaa Investorite Kogukond kutsub kokku kõik, kes soovivad investeerimisest rohkem teada saada, olenemata sellest, kas oled alles päris alguses või juba mõnda aega investeerinud.
Seekordse kohtumise teema on „Kuidas alustada investeerimisega?“
📚 Esimesed 45 minutit räägime investeerimise põhitõdedest ja esimestest sammudest:
• miks üldse investeerida;
• kuidas alustada ja kui palju raha selleks vaja on;
• millised on levinumad investeerimisvõimalused;
• mida tasub enne esimese investeeringu tegemist teada;
• milliseid vigu võiks alustajana vältida.
💬 Järgmised 45 minutit anname sõna Läänemaa investoritele, kes jagavad oma päris kogemusi:
Kuidas nemad investeerimisega alustasid? Milline oli nende esimene investeering? Mis läks hästi ja mis mitte? Mida teeksid nad täna alustades teisiti?
Hiljem jääb aega vabaks suhtlemiseks, küsimusteks ja teistega tutvumiseks.
🌱 Üritus sobib eriti hästi Sulle, kui oled investeerimisega alustamist pikalt mõelnud, aga pole veel esimest sammu teinud.
Meie eesmärk on kasvatada Läänemaal kogukonda, kus nii alustavad kui ka kogenumad investorid saavad üksteiselt õppida, kogemusi jagada, uusi kontakte luua ja üksteist investeerimisteekonnal inspireerida.
📍 Mõisa Stuudio
📅 22.oktoober
🕕 18:00
🎟️ Osaluspanus 5€
Osaluspanus aitab meil katta kohtumiste korraldamisega seotud kulusid ning toetada Läänemaa Investorite Kogukonna järgmiste kohtumiste ja ürituste korraldamist.
Tule veeda üks mõnus ning sisukas õhtu koos Läänemaa praeguste ja tulevaste investoritega! 😊
Üritusel jagatav info ja osalejate kogemused on haridusliku eesmärgiga ega ole personaalne investeerimissoovitus.
Mõisa stuudio, Lossi tn 1, Uuemõisa
Reede
- 23. okt
Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses
Muusika, kino, kirjandus, teater ja näitused! See on Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses. 19. OKTOOBER 17.10 Canzone neidude-naiskoori avatud proov rõdusaalis 20. OKTOOBER 10.30 Doonoripäev rõdusaalis 22. OKTOOBER 10.00-15.00 Külalislaenutajate päev raamatukogu laenutussaalis 23. OKTOOBER 17.30 Eesti raamatu päeva tähistamine: kohtumine Urmas Suklesega raamatukogu lugemissaalis 24. OKTOOBER Kinomaraton: 11.00 „Sipsik“ 12.30 „Superkangelaste käsiraamat: Punamask“ 14.30 „Tagurpidi torn“ 16.30 „Gohan“ 12.00-13.30 Kirjanduslik laupäev: Indrek Koff ja Jan Kaus raamatukogu lugemissaalis 19.00 Haapsalu Jazziklubi live: INGRA rõdusaalis. Osta pilet SIIT! 25. OKTOOBER 18.00 Haapsalu teatristuudio avatud proov Randlase saalis 19.00 Sander Õigus „Kaksteist kuud“ teatrisaalis. Osta pilet SIIT! NÄITUSED 19.- 25. OKTOOBRIL Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026 fuajees Arne Maasiku näitus Haapsalu linnagaleriis Kohtume kultuurimajas!
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Laupäev
- 24. okt
Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses
Muusika, kino, kirjandus, teater ja näitused! See on Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses. 19. OKTOOBER 17.10 Canzone neidude-naiskoori avatud proov rõdusaalis 20. OKTOOBER 10.30 Doonoripäev rõdusaalis 22. OKTOOBER 10.00-15.00 Külalislaenutajate päev raamatukogu laenutussaalis 23. OKTOOBER 17.30 Eesti raamatu päeva tähistamine: kohtumine Urmas Suklesega raamatukogu lugemissaalis 24. OKTOOBER Kinomaraton: 11.00 „Sipsik“ 12.30 „Superkangelaste käsiraamat: Punamask“ 14.30 „Tagurpidi torn“ 16.30 „Gohan“ 12.00-13.30 Kirjanduslik laupäev: Indrek Koff ja Jan Kaus raamatukogu lugemissaalis 19.00 Haapsalu Jazziklubi live: INGRA rõdusaalis. Osta pilet SIIT! 25. OKTOOBER 18.00 Haapsalu teatristuudio avatud proov Randlase saalis 19.00 Sander Õigus „Kaksteist kuud“ teatrisaalis. Osta pilet SIIT! NÄITUSED 19.- 25. OKTOOBRIL Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026 fuajees Arne Maasiku näitus Haapsalu linnagaleriis Kohtume kultuurimajas!
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Sipsik
Eesti lastekirjanduse üks armastatumaid kangelasi, kaltsunukk Sipsik, on saanud oma filmi, täis muusikat, seiklusi ja tõelisi tundeid. See on lugu väga erilisest ja üliarmsast elusast nukust ning õe ja venna armastusest, mis peab vastu ka kõige suurematele katsumustele. Eno Raua ja Edgar Valteri loodud vahva raamatutegelane, kellega tänaste laste emad-isad on suureks kasvanud, sümboliseerib lapsele omast siirust, uudishimu maailma vastu, vallatut meelt, kõikevõitvat sõprust ja universaalset armastust. Sipsikule annab oma hääle Ott Sepp ning lõbusaid seiklusi saadab Ewert Sundja ja Liina Sumera loodud muusika. Anu saab 6aastaseks ja tunneb oma elust rõõmu - tal on suur vend Mart, kes on tema parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest oma väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab nende idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli. Anu peab nüüd oma päevi ilma vennata veetma. Samuti on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii. Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Nukuga koosveedetud tegemised haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Pereliikmete muret Anu pärast märkab Sipsik, kes püüab õdevenda kokku viia. Ta mõtleb välja seikluse, mis peaks lapsi ühendama. Paraku tekib sellest vaid uus tüli. Nüüd peab Sipsik ennast tekkinud olukorras peasüüdlaseks ning teeb raske otsuse - ta läheb nende juurest ära, et tüdruk taas perekonnaga liita. Sipsiku kadumine murrab aga Anu südame... Kui Mart avastab, et tema väike õde on valmis oma nuku leidmiseks tulest ja veest läbi minema, otsustab ta kõiki reegleid eirates Anu aidata. Koos asuvad õde ja vend Sipsikut otsima. Nii lapsed kui Sipsik satuvad ses suures seikluses mitmetesse keerulistesse olukordadesse ning kohtuvad igasugu isevärki tegelastega. Kuidas kõik lõppeb, selgub aga juba kinosaalis... Eesti vaatajate jaoks annavad peategelastele oma hääle niisiis Ott Sepp (Sipsik), Elo Mirt Oja (Anu), Hugo Malmsten (Mart), Hilje Murel (ema), Ago Anderson (isa), Helene Vannari (vanaema). Kõrvalosades teevad kaasa Eliise Mööl (Kaara), Tobias Turk (Mattias), Merle Palmiste (Kuu), Nikolai Bentsler (taksojuht), Merle Palmiste (naine taksos), Piret Krumm (Kristel Amelia), Jan Uuspõld (rotipoiss), Piret Krumm (rotitüdruk), Hilje Murel (rotiema), Ago Anderson (rotiisa), Ralf Samuel Arulepp (väike poiss), Elisabet Reinsalu (Siutsu), Peeter Oja (Mõmmi). Muud hääled: Trevor Tiitsar, Aina Järvine, Meelis Arulepp. Südamliku animaseikluse tõi ekraanile animatsioonistuudo A Film Eesti - stuudio, kes on varasemalt toonud Eesti publiku ette ka multifilmi „Suur maalritöö“. Režissöörid Meelis Arulepp ja Karsten Kiilerich. Produtsendid Kristel Tõldsepp ja Anders Mastrup. Eno Raua legendaarse lasteraamatu alusel kirjutasid stsenaariumi Karsten Kiilerich ja Aina Järvine, dialoogide autor on Mihkel Raud. Heliloojad ja filmilaulude autorid on Ewert Sundja, Liina Sumera.
Haapsalu kultuurikeskus
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Palivere Spordipäev peredele
Perede spordipäevad Paliveres!
Liikumine on veel toredam siis, kui seda saab teha koos perega. Tule veeda aktiivne ja mõnus päev Paliveres – sobib nii väikestele kui ka suurtele!
📅 Spordipäevad toimuvad:
• 26.09 kell 12.00
• 24.10 kell 12.00
• 28.11 kell 12.00
Kõik on oodatud! Tule liigu, tegutse ja veeda perega kvaliteetaega.
📞 +372 5627 5137
📧 info@paliverekeskus.ee
Kohtumiseni Paliveres!
Liikumine on veel toredam siis, kui seda saab teha koos perega. Tule veeda aktiivne ja mõnus päev Paliveres – sobib nii väikestele kui ka suurtele!
📅 Spordipäevad toimuvad:
• 26.09 kell 12.00
• 24.10 kell 12.00
• 28.11 kell 12.00
Kõik on oodatud! Tule liigu, tegutse ja veeda perega kvaliteetaega.
📞 +372 5627 5137
📧 info@paliverekeskus.ee
Kohtumiseni Paliveres!
Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Superkangelaste käsiraamat: Punamask
Kümneaastane Lisa on kiusatud uustulnuk lagunevas Rosenhilli linnakeses. Kõik muutub, kui ta leiab salapärase raamatu, mis õpetab, kuidas omandada 101 supervõimet. Superkangelaste käsiraamatu abil saab temast Punane Mask. Lisa alistab oma kiusajad ja peatab 700 aasta vanuse müütilise mündi varguse, mis päästaks vana linna. Kui halastamatu gangsteriboss Wolfgang röövib Rosenhilli linnapea, et münt endale saada, seisab Lisa raske küsimuse ees: kas teha koostööd oma kiusajatega enne, kui Wolfgang kogu Rosenhilli purustab, või mitte?
Haapsalu kultuurikeskus
Tagurpidi torn
Põnevik “Tagurpidi torn” räägib laste suvest unises alevikus, kus ainukest lõbu pakub lihtsalt hängimine ja turnimine mahajäetud tehases. Seal viibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda. Otsus muudab nende elu ning paneb sõbrad karmi vastasseisu. Jääbki lahendada küsimus - mis on õige ja mis on vale? Filmis teevad kaasa Nils Jaagup England, Rebeka Kask (telesarjast “Papad Mammad”), Una Marta Soms, Laura Vahtre, Kimi Reiko Pilipenko, Mirja ja Mirje Toomsalu, Andres Lepik (“Vee peal”, “Põrgu Jaan”) ning kõrvalosades Rasmus Ermel (“Vee peal”), Riho Kütsar (“Tõde ja õigus”, “Rohelised kassid”), Evelin Võigemast (“Vee peal”, “Supilinna salaselts”), Anti Kobin (“Malev”), Ester Kuntu (“Tõde ja õigus”), Jaanika Arum (“Polaarpoiss”, “Free Range”), Juuli Lill (telesarjast “Pilvede all”) ja Reimo Sagor (“Võta või jäta”). "Tagurpidi torni" stsenarist on Aidi Vallik ("Kuhu põgenevad hinged"), režissöör Jaak Kilmi (“Jõulud džunglis”, “Sigade revolutsioon”, “Sangarid"). Filmi toodavad Stellar Film ja Studija Locomotive, levitab ACME Film. MovieReading rakenduses on saadaval kinofilmi vaegnägijate kirjeldustõlge ja ka vaegkuuljate subtiitrid, mis annab nägemispuudega ja vaegkuuljatest kinosõpradele võimaluse filmi “Tagurpidi torn" paremaks filmielamuseks kinosaalis juba filmi esilinastumise päevast alates.
Haapsalu kultuurikeskus
Gohan - valge koer
Südamlik lugu inimese ja looma vahelisest sidemest, mis jälgib hulkuva koera Gohani teekonda kümne aasta jooksul. Vahetuvad omanikud toovad tema ellu nii rõõmu kui kurbust, häid ja raskeid aegu ning kohtumisi ja hüvastijätte, mis näitavad, kui sügavad võivad olla inimeste ja loomade vahelised suhted.
Haapsalu kultuurikeskus
Jazzliit ja Haapsalu Jazziklubi LIVE | INGRA
Ingrid Rabi – vokaalMikk Kaasik – klahvpill ja taustvokaalJohannes Laas – kitarrid ja taustvokaal INGRA (Ingrid Rabi) trio toob lavale solist Ingrid Rabi koos noorema põlvkonna tunnustatud muusikute Mikk Kaasiku ja Johannes Laasiga. Koos esitavad nad lugusid INGRA uuelt eestikeelselt albumilt „Edasi“, mis ilmub käesoleva aasta sügisel. Lisaks kõlavad kontserdi lood ka Ingridi varasemast loomingust. • Ingrid Rabi on jazzvokalist, laulukirjutaja ja arranžeerija, kelle loomingut iseloomustab sügav tundlikkus. Tema muusikas põimuvad rikkalikud harmooniad ja siiras jutustamislaad. Ingrid on öelnud, et muusika on tema kirg – ta loob ja esitab seda erinevates enda algatatud koosseisudes. Looming on lahutamatu osa tema igapäevaelust ning laulude kirjutamisel meeldib talle katsetada põnevate harmooniate ja rütmistruktuuridega. Ingrid Rabi on avaldanud stuudioalbumi „Olemine“, lühialbumi „Circle of Love“ ning artistinime INGRA alt lühialbumi „Crawling Up a Hill“, lisaks mitmeid singleid. 2022. aastal kirjutas ja salvestas ta esmakordselt muusikat lühifilmile ning 2024. aastal esilinastus juba teine tema heliloominguga linateos. 2026. aasta sügisel ilmub INGRA uus album „Edasi“, millel teevad kaasa Eesti tippmuusikud: Mikk Kaasik (klahvpillid), Johannes Laas (kitarr), Peedu Kass (bass) ja Kristjan Kallas (trummid). • Johannes Laas on muusik ja helilooja, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Heino Elleri Muusikakooli. Lisaks oma loomingule teeb ta koostööd paljude armastatud Eesti artistidega, nende seas Rita Ray, ANETT, Ingrid Rabi, Gertu Pabbo ja Grete Paia, ning tegutseb ansamblites MiaMee, Alfa Collective jt. 2019. aastal pälvis Johannes Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemia. • Mikk Kaasik on noor eesti jazzpianist, kes võlub publikut oma energilise ja väljendusrikka mänguga. 2024. aasta suvel ilmus tema debüütalbum „Take One“. Lisaks pälvis ta Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi võidu teosega „Rapid Resonance“. Lisaks silmapaistvale pianistioskusele on Mikk ka väga hea vokalist. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Pilet eelmüügist 19.90 € Pilet tund enne algust kohapeal 23 €
Haapsalu kultuurikeskus
Ans. The Guys
🍁🍂Ennem kui viinakuu läbi saab, peame ühe tantsuõhtu ka tegema.
Lööme kummikutelt muda maha ja sätime sammud kõrtsu poole.
24 oktoober kl 20.00 alustab ansambel The Guys.
Tahad istuda? Jää koju 😉
Tahad süüa, juua, tantsida? Broneeri laud😃
Lööme kummikutelt muda maha ja sätime sammud kõrtsu poole.
24 oktoober kl 20.00 alustab ansambel The Guys.
Tahad istuda? Jää koju 😉
Tahad süüa, juua, tantsida? Broneeri laud😃
Talumehe kõrts
Pühapäev
- 25. okt
Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses
Muusika, kino, kirjandus, teater ja näitused! See on Eestimaa rahvamajade nädal Haapsalu kultuurikeskuses. 19. OKTOOBER 17.10 Canzone neidude-naiskoori avatud proov rõdusaalis 20. OKTOOBER 10.30 Doonoripäev rõdusaalis 22. OKTOOBER 10.00-15.00 Külalislaenutajate päev raamatukogu laenutussaalis 23. OKTOOBER 17.30 Eesti raamatu päeva tähistamine: kohtumine Urmas Suklesega raamatukogu lugemissaalis 24. OKTOOBER Kinomaraton: 11.00 „Sipsik“ 12.30 „Superkangelaste käsiraamat: Punamask“ 14.30 „Tagurpidi torn“ 16.30 „Gohan“ 12.00-13.30 Kirjanduslik laupäev: Indrek Koff ja Jan Kaus raamatukogu lugemissaalis 19.00 Haapsalu Jazziklubi live: INGRA rõdusaalis. Osta pilet SIIT! 25. OKTOOBER 18.00 Haapsalu teatristuudio avatud proov Randlase saalis 19.00 Sander Õigus „Kaksteist kuud“ teatrisaalis. Osta pilet SIIT! NÄITUSED 19.- 25. OKTOOBRIL Haapsalu fotoklubi aastanäitus 2026 fuajees Arne Maasiku näitus Haapsalu linnagaleriis Kohtume kultuurimajas!
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Näitus "KESKUSTELU" Okase Muuseumis
Evald Okase Muuseumis on Mare Mikoffi ja
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
Berit Talpsepp-Jaanisoo ühisnäitus „Keskustelu“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.
Näitus on kahest erinevast põlvkonnast pärit skulptori dialoog, kus keskseks motiiviks on naisi kujutavate skulptuuride omavaheline vestlus. Mõlema autori looming on peaasjalikult
figuurikeskne ning selles on tähtsal kohal nii kunstnikud ise kui nende lähedased, kas pereliikmed või kaasteelised. Füüsilise kujutamise kõrval jutustavad need teosed aga
sageli ka elust kunstniku ja naisena. Seega otsitakse peasaalis autorite ühisosa.
Eks maailmas ole alati koht ka meestel, kuid erinevalt tavapärasest on nad siinsel näitusel pilkupüüdvate taustategelaste rollis.
6-9 eurot, lapsed kuni 8-a (k.a) tasuta
Okase Muuseum
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Sander Õigus "Kaksteist kuud"
“Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna.” Kaksteist kuud on pikk aeg ja kolmsada uut mind, aastaga jõuab nii mõndagi muutuda. Meie asi on anda endast parim, et see muutumine oleks õiges suunas! Millal sa viimati ennast tegelikult kõrvalt vaatasid ja kas vaatepilt pani ehmatusega silmi kinni suruma? Sander Õiguse järjekorras kaheteistkümnes soolotund on valmis ja jõuab lõpuks lavadele üle kogu Wabariigi! Saame taaskord kokku, et natuke iseenda üle naerda! Sander ütleb: “Ma olen viimastel aastatel veetnud enamuse oma ajast Eestist eemal, tuuritades mööda komöödiafestivale üle kogu maailma. Üksi ringi rännates tekib paratamatult olukordi, kus oled sunnitud endale päriselt otsa vaatama. Järjekordne õhtu, võõras linnas hotelli lage vahtides. Lisaks olen ma veetnud palju õhtuid erinevates komöödiaklubides, proovides sellest hirmust huumorit voolida. Tahaks sulle ka näidata, mis ma välja mõtlesin. Kohtume kuskil kultuuriasutuses su kodu lähedal! “Kaksteist Kuud” on ilmselt kõige sõgedam tund mis ma siiani kirjutanud olen, saab kindlasti põnev olema.” Üritus toimub kahes pooles, koos vaheajaga. Uksed avatakse 18.30
Pilet: 24.90 € Õpilane/tudeng: 22.90 €
Haapsalu kultuurikeskus
Esmaspäev
- 26. okt
Innoka sügiskool
Ootame lapsi ja noori alates 7. eluaastast INNOKA SÜGISKOOLI.
Kutsume seiklema kosmosesse, tegema teaduskatseid, võistlema robotitega, matkama ja tegema veel palju muud!
Meie sotsiaalmeediast ja kodulehelt leiad täpsema info ja registreerumislingi. Eelregistreerumine kindlasti vajalik!
Kutsume seiklema kosmosesse, tegema teaduskatseid, võistlema robotitega, matkama ja tegema veel palju muud!
Meie sotsiaalmeediast ja kodulehelt leiad täpsema info ja registreerumislingi. Eelregistreerumine kindlasti vajalik!
Innokas
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Ralli Pariisist püramiidideni
Kolm ebatavalist sõpra proovivad võita legendaarset rallit Pariisist püramiidideni. Tee peal nad õpivad, et mõned asjad on ralli võitmisest väärtuslikumad. Näiteks inimesed, kes sind armastavad ja keda vastu armastad. Eesti vaatajate jaoks on filmitegelastele oma hääle andnud Merli Hirbaum (Solan), Sulev Võrno (Reodor), Piret Viisimaa (Ellen Busk), Rauno Kaibiainen (Ludvig), Elis Liira (Lisa) ja Maarius Pärn (Hagbartsen). Film on dubleeritud eesti keelde dubleerimisstuudios Pop Out Studio. Dublaaži- ja helirežissöör on Kert Laur. Eesti keelde tõlkinud Hiljar Laansalu.
Haapsalu kultuurikeskus
Gohan - valge koer
Südamlik lugu inimese ja looma vahelisest sidemest, mis jälgib hulkuva koera Gohani teekonda kümne aasta jooksul. Vahetuvad omanikud toovad tema ellu nii rõõmu kui kurbust, häid ja raskeid aegu ning kohtumisi ja hüvastijätte, mis näitavad, kui sügavad võivad olla inimeste ja loomade vahelised suhted.
Haapsalu kultuurikeskus
Metsik süda
Pärast traagilist lennuõnnetust satuvad erivägede ohvitser James Belmont (Brad Pitt) ja tema karastunud teenistuskoer Odin armutu Alaska kõnnumaa südamesse. Üheskoos on nad sunnitud asuma ellujäämise nimel loodusjõududega jõhkrasse võitlusesse. Tunnustatud lavastaja David Ayeri ("Fury", "End of Watch") "Metsik süda“ on pingeline seikluspõnevik, mis uurib mehe ja tema parima sõbra vahelist purunematut sidet, kui nad seisavad silmitsi oma seni suurima võitlusega. Osades Oscari-võitja Brad Pitt ("Once Upon a Time in Hollywood") ja Oscari-võitja JK Simmons ("Whiplash").
Haapsalu kultuurikeskus
Tahan sinult seksi
Gregg Araki („MYSTERIOUS SKIN”, „THE DOOM GENERATION”, „WHITE BIRD IN A BLIZZARD”) uusim film „TAHAN SINULT SEKSI” jutustab heasüdamlikust, kuigi sihitust 20. eluaastates Elliotist (Cooper Hoffman), kelle fantaasiad viiakse kiirelt ellu, kui ta saab tööle tunnustatud kunstniku ja provokaatori Erika Tracy (Olivia Wilde) alluvuses. Kui Erika kontoris piiridest loobub ja Elliotist oma muusa ning alama teeb, paneb nende seksuaalne suhe mehe kahtlema enda ihades, piirides ja suhetes korraliku sõbratari (Charli XCX) ning rõhutud toanaabriga (Chase Sui Wonders). Panused tõusevad ja võimudünaamika muutub. Araki ühendab endale omases värvikas ja stiilses filmikeeles satiiri, romantilise komöödia, müsteeriumi ja mõrva.
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 27. okt
Innoka sügiskool
Ootame lapsi ja noori alates 7. eluaastast INNOKA SÜGISKOOLI.
Kutsume seiklema kosmosesse, tegema teaduskatseid, võistlema robotitega, matkama ja tegema veel palju muud!
Meie sotsiaalmeediast ja kodulehelt leiad täpsema info ja registreerumislingi. Eelregistreerumine kindlasti vajalik!
Kutsume seiklema kosmosesse, tegema teaduskatseid, võistlema robotitega, matkama ja tegema veel palju muud!
Meie sotsiaalmeediast ja kodulehelt leiad täpsema info ja registreerumislingi. Eelregistreerumine kindlasti vajalik!
Innokas
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Kepphobu
13-aastane Sarah on leidnud oma kire – ja see kappab pulga otsas. Kui ta avastab kepphobuspordi, Soomest alguse saanud populaarse ala, kus noored võistlevad kepphobuste takistus- ja koolisõidus, on ta silmapilkselt võlutud. Tema parim sõbranna Dilek on aga õudusest tummaks löödud: miski ei hävita mainet kiiremini kui puust hobune. Eluaegne sõprus puruneb ja Sarah jääb üksi – kuniks ta kohtab Beatrice'. Päris ratsutajat, kes ägab oma auahne ema surve all. Kahekesi asuvad nad salaja teele suurima lava poole, mis üldse olemas on: kepphobude maailmameistrivõistlused. „Kepphobu" on südamlik ja humoorikas kogupere seiklusfilm sõprusest, julgusest ja oma unistuste järgimisest – ükskõik, mida teised arvavad. Režissöör Sonja Maria Kröner (auhinnatud „Suvemajad") ja Saksa tunnustatud produktsioonifirma Lieblingsfilm, mille „Extrawurst" oli 2026. aasta Saksamaa suurim kinohitt. Oma hääle andsid: Loviisa Kaufmann, Karoliine Miller, Mia-Simona Kaivo, Lisann Kaufmann, Priit Öövel, Nils Kosapoeg, Elis Liira, Merli Hirbaum.
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Gohan - valge koer
Südamlik lugu inimese ja looma vahelisest sidemest, mis jälgib hulkuva koera Gohani teekonda kümne aasta jooksul. Vahetuvad omanikud toovad tema ellu nii rõõmu kui kurbust, häid ja raskeid aegu ning kohtumisi ja hüvastijätte, mis näitavad, kui sügavad võivad olla inimeste ja loomade vahelised suhted.
Haapsalu kultuurikeskus
Musta pori näkku
Mihkel Raua samanimelisest menuromaanist inspireeritud seikluskomöödia, viib meid 1980ndate lõpu noorte muusikute pöörasesse maailma. Sinimustvalge on veel keelatud, riigipiir on okastraadist ning vabadusest ei ole lubatud isegi unistada. Bravuurikas 17-aastane Mihkel asub oma hevibändiga suvisele teekonnale, et astuda üles oma elu esimesel muusikafestivalil. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast bändiga kaasa, et festivalile kutsutud välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada. Klopsitakse kokku rokkiv dream team ja sõit võib alata. Mihkli jahmatuseks on Hendrik reisile kaasa võtnud oma uue pruudi Liisa, kes on juhtumisi Mihkli unistuste tüdruk. Uljusest ja alkoholist laetud tuur saab hoo sisse, noored kangelased kihutavad läbi Nõukogude Eesti absurdse olustiku ja põrkavad pea ees vastu ajastukoomikat. Raju road trip paneb proovile sõpruse, armastuse ja unistused. Muusikat ja seiklusi täis teekond kulmineerub muusikafestivaliga, kus noored rokkarid peavad saama vastuse küsimusele “olla või mitte olla?”. Peaosades Timotheus Sammul (Mihkel), Erik Hermaküla (Hendrik), Erling Eding (Kojamees) ja Carolyn Veensalu (Liisa). Teistes rollides Carmen Mikiver, Nikolai Bentsler, Ago Anderson, Jaune Kimmel, Simo Andre Kadastu, Priit Pius, Rudolfs Apse, Karin Rask, Rain Tolk, Ott Aardam jt. Filmi režissöör on Jaak Kilmi (“Sangarid”, “Tagurpidi torn”, “Vari”) ja produtsentideks Kristian Taska, Taska Film (“Suvitajad”, “Klassikokkutulek”, “Nimed Marmortahvlil“), Tanel Tatter ja Veiko Esken, Apollo Film Productions (“Apteeker Melchior“, “Talve“, “Vigased pruudid") ja Janis Kalejs Film Angels Studio (“O2”, “Sangarid”, “Apteeker Melchior"), Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid Tallifornia (“Pikad paberid”, “Lapsmasin”, “Ameerika suvi”). Filmi stsenarist on Martin Algus (“Kalev”, “Elu ja armastus”, “Sangarid"), operaator Elen Lotman, kunstnik Katrin Sipelgas, kostüümikunstnik Anu Lensment. „Musta pori näkku“ valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital, Viru Filmifond ja Tartu Filmifond, Läti Filmikeskuse ja Läti riikliku tagasimakse fondid. Filmi sponsorid on Alexela, A.Le Coq, Apotheka, Postimees, Kanal 2, Coca-Cola, Tradehouse ning Babe.
Haapsalu kultuurikeskus
Tahan sinult seksi
Gregg Araki („MYSTERIOUS SKIN”, „THE DOOM GENERATION”, „WHITE BIRD IN A BLIZZARD”) uusim film „TAHAN SINULT SEKSI” jutustab heasüdamlikust, kuigi sihitust 20. eluaastates Elliotist (Cooper Hoffman), kelle fantaasiad viiakse kiirelt ellu, kui ta saab tööle tunnustatud kunstniku ja provokaatori Erika Tracy (Olivia Wilde) alluvuses. Kui Erika kontoris piiridest loobub ja Elliotist oma muusa ning alama teeb, paneb nende seksuaalne suhe mehe kahtlema enda ihades, piirides ja suhetes korraliku sõbratari (Charli XCX) ning rõhutud toanaabriga (Chase Sui Wonders). Panused tõusevad ja võimudünaamika muutub. Araki ühendab endale omases värvikas ja stiilses filmikeeles satiiri, romantilise komöödia, müsteeriumi ja mõrva.
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 28. okt
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Innoka sügiskool
Ootame lapsi ja noori alates 7. eluaastast INNOKA SÜGISKOOLI.
Kutsume seiklema kosmosesse, tegema teaduskatseid, võistlema robotitega, matkama ja tegema veel palju muud!
Meie sotsiaalmeediast ja kodulehelt leiad täpsema info ja registreerumislingi. Eelregistreerumine kindlasti vajalik!
Kutsume seiklema kosmosesse, tegema teaduskatseid, võistlema robotitega, matkama ja tegema veel palju muud!
Meie sotsiaalmeediast ja kodulehelt leiad täpsema info ja registreerumislingi. Eelregistreerumine kindlasti vajalik!
Innokas
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Superkangelaste käsiraamat: Punamask
Kümneaastane Lisa on kiusatud uustulnuk lagunevas Rosenhilli linnakeses. Kõik muutub, kui ta leiab salapärase raamatu, mis õpetab, kuidas omandada 101 supervõimet. Superkangelaste käsiraamatu abil saab temast Punane Mask. Lisa alistab oma kiusajad ja peatab 700 aasta vanuse müütilise mündi varguse, mis päästaks vana linna. Kui halastamatu gangsteriboss Wolfgang röövib Rosenhilli linnapea, et münt endale saada, seisab Lisa raske küsimuse ees: kas teha koostööd oma kiusajatega enne, kui Wolfgang kogu Rosenhilli purustab, või mitte?
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Kepphobu
13-aastane Sarah on leidnud oma kire – ja see kappab pulga otsas. Kui ta avastab kepphobuspordi, Soomest alguse saanud populaarse ala, kus noored võistlevad kepphobuste takistus- ja koolisõidus, on ta silmapilkselt võlutud. Tema parim sõbranna Dilek on aga õudusest tummaks löödud: miski ei hävita mainet kiiremini kui puust hobune. Eluaegne sõprus puruneb ja Sarah jääb üksi – kuniks ta kohtab Beatrice'. Päris ratsutajat, kes ägab oma auahne ema surve all. Kahekesi asuvad nad salaja teele suurima lava poole, mis üldse olemas on: kepphobude maailmameistrivõistlused. „Kepphobu" on südamlik ja humoorikas kogupere seiklusfilm sõprusest, julgusest ja oma unistuste järgimisest – ükskõik, mida teised arvavad. Režissöör Sonja Maria Kröner (auhinnatud „Suvemajad") ja Saksa tunnustatud produktsioonifirma Lieblingsfilm, mille „Extrawurst" oli 2026. aasta Saksamaa suurim kinohitt. Oma hääle andsid: Loviisa Kaufmann, Karoliine Miller, Mia-Simona Kaivo, Lisann Kaufmann, Priit Öövel, Nils Kosapoeg, Elis Liira, Merli Hirbaum.
Haapsalu kultuurikeskus
Tahan sinult seksi
Gregg Araki („MYSTERIOUS SKIN”, „THE DOOM GENERATION”, „WHITE BIRD IN A BLIZZARD”) uusim film „TAHAN SINULT SEKSI” jutustab heasüdamlikust, kuigi sihitust 20. eluaastates Elliotist (Cooper Hoffman), kelle fantaasiad viiakse kiirelt ellu, kui ta saab tööle tunnustatud kunstniku ja provokaatori Erika Tracy (Olivia Wilde) alluvuses. Kui Erika kontoris piiridest loobub ja Elliotist oma muusa ning alama teeb, paneb nende seksuaalne suhe mehe kahtlema enda ihades, piirides ja suhetes korraliku sõbratari (Charli XCX) ning rõhutud toanaabriga (Chase Sui Wonders). Panused tõusevad ja võimudünaamika muutub. Araki ühendab endale omases värvikas ja stiilses filmikeeles satiiri, romantilise komöödia, müsteeriumi ja mõrva.
Haapsalu kultuurikeskus
Metsik süda
Pärast traagilist lennuõnnetust satuvad erivägede ohvitser James Belmont (Brad Pitt) ja tema karastunud teenistuskoer Odin armutu Alaska kõnnumaa südamesse. Üheskoos on nad sunnitud asuma ellujäämise nimel loodusjõududega jõhkrasse võitlusesse. Tunnustatud lavastaja David Ayeri ("Fury", "End of Watch") "Metsik süda“ on pingeline seikluspõnevik, mis uurib mehe ja tema parima sõbra vahelist purunematut sidet, kui nad seisavad silmitsi oma seni suurima võitlusega. Osades Oscari-võitja Brad Pitt ("Once Upon a Time in Hollywood") ja Oscari-võitja JK Simmons ("Whiplash").
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 29. okt
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Läbimurret oodates
Prantslaslik vangikomöödia Laval LAURI KINK NATALI VÄLI SILVER KALJULA MATHIAS LEEDO IVO REINOK HELGUR ROSENTAL KARL EDGAR TAMMI KARMEN MEOS Autor EMMANUEL COURCOL / THIERRY DE CARBONNIÉRES Lavastaja PEEP MAASIK Lavastaja assistent OSKAR VIIRAND Helilooja MARTIN AULIS Kostüümikunstnik HEELIA SILLAMAA Grimmikunstnik MERLE LIINSOO Videokujundaja TAAVI KOHJUS Haka koreograaf LOTTA LAUREEN LOO Inspitsient-rekvisiitor CAROLYN MARDIM Kostümeerija AGE MAASIK 1985. aastal lavastas rootsi näitleja Jan Jönson kohalikus Kumla vanglas sealsete kinnipeetavatega Samuel Becketti kuulsa näidendi "Godot'd oodates". Esietenduse päeval Göteborgis põgenesid aga kuuest näitlejast viis enne etenduse algust. Kui Beckett juhtunust kuulis, kommenteeris ta seda muheledes: "Nad ei jäänud Godot'd ootama, vaid läksid ümber nurga." Lavastus "Läbimurre't oodates" põhineb sellel samal tõestisündinud lool. Näitleja Etienne (Lauri Kink), kelle loomekarjäär pole just kõrgpunktis, võtab vanglas kinnipeetavatega lavastada näidendit "Godot'd oodates". Värvikas seltskond avaldab omakorda mõju ka Etienne'ile endale. Erinevalt Jan Jönsoniga juhtunust jõuab selle loo omanäoline trupp aga menuka lavastusega lausa Pariisi! Teater TEMUFI lavastus põhineb 2020. aastal ilmunud prantsuse filmil "Un triomphe", mis linastus samal aastal ka Cannes'i filmifestivalil. Esietendus 28. novembril 2025 TEMUFI teatrimajas Viljandis.
Täispilet 35 € Sooduspilet 32 € Toetajapilet 50 € Otsemüük ja grupibroneeringud: kassa@temufi.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 30. okt
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Grupinäitus "Vahepealne maa"
Grupinäitus saartelt Asuküla galeriis
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Avamine Maal elamise päeval 19.09 kell 12.00!
Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.
Näitus koondab töid, mis on sündinud üleminekuruumi hetkedes, mil ollakse teel kuhugi, kuid samas sügavalt kohal. Saar pakub distantsi, mis mõnikord ei eemalda, vaid toob lähemale.
Kuraatorid ja korraldus: Riin Pallon, Kaia Kullamaa ja Imbi Sildaru
Kunstnikud: Kaia Kullamaa, Riin Pallon, Marta Velda Loos, Aile Nõupuu, Liisimari Randjärv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud Asuküla raamatukoguga samal ajal, Mägari küla, Haapsalu linn, Läänemaa ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Täname: Haapsalu Linnavalitsus, Ühendus Asuküla Selts
Asuküla seltsimaja
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Kepphobu
13-aastane Sarah on leidnud oma kire – ja see kappab pulga otsas. Kui ta avastab kepphobuspordi, Soomest alguse saanud populaarse ala, kus noored võistlevad kepphobuste takistus- ja koolisõidus, on ta silmapilkselt võlutud. Tema parim sõbranna Dilek on aga õudusest tummaks löödud: miski ei hävita mainet kiiremini kui puust hobune. Eluaegne sõprus puruneb ja Sarah jääb üksi – kuniks ta kohtab Beatrice'. Päris ratsutajat, kes ägab oma auahne ema surve all. Kahekesi asuvad nad salaja teele suurima lava poole, mis üldse olemas on: kepphobude maailmameistrivõistlused. „Kepphobu" on südamlik ja humoorikas kogupere seiklusfilm sõprusest, julgusest ja oma unistuste järgimisest – ükskõik, mida teised arvavad. Režissöör Sonja Maria Kröner (auhinnatud „Suvemajad") ja Saksa tunnustatud produktsioonifirma Lieblingsfilm, mille „Extrawurst" oli 2026. aasta Saksamaa suurim kinohitt. Oma hääle andsid: Loviisa Kaufmann, Karoliine Miller, Mia-Simona Kaivo, Lisann Kaufmann, Priit Öövel, Nils Kosapoeg, Elis Liira, Merli Hirbaum.
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Superkangelaste käsiraamat: Punamask
Kümneaastane Lisa on kiusatud uustulnuk lagunevas Rosenhilli linnakeses. Kõik muutub, kui ta leiab salapärase raamatu, mis õpetab, kuidas omandada 101 supervõimet. Superkangelaste käsiraamatu abil saab temast Punane Mask. Lisa alistab oma kiusajad ja peatab 700 aasta vanuse müütilise mündi varguse, mis päästaks vana linna. Kui halastamatu gangsteriboss Wolfgang röövib Rosenhilli linnapea, et münt endale saada, seisab Lisa raske küsimuse ees: kas teha koostööd oma kiusajatega enne, kui Wolfgang kogu Rosenhilli purustab, või mitte?
Haapsalu kultuurikeskus
Musta pori näkku
Mihkel Raua samanimelisest menuromaanist inspireeritud seikluskomöödia, viib meid 1980ndate lõpu noorte muusikute pöörasesse maailma. Sinimustvalge on veel keelatud, riigipiir on okastraadist ning vabadusest ei ole lubatud isegi unistada. Bravuurikas 17-aastane Mihkel asub oma hevibändiga suvisele teekonnale, et astuda üles oma elu esimesel muusikafestivalil. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast bändiga kaasa, et festivalile kutsutud välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada. Klopsitakse kokku rokkiv dream team ja sõit võib alata. Mihkli jahmatuseks on Hendrik reisile kaasa võtnud oma uue pruudi Liisa, kes on juhtumisi Mihkli unistuste tüdruk. Uljusest ja alkoholist laetud tuur saab hoo sisse, noored kangelased kihutavad läbi Nõukogude Eesti absurdse olustiku ja põrkavad pea ees vastu ajastukoomikat. Raju road trip paneb proovile sõpruse, armastuse ja unistused. Muusikat ja seiklusi täis teekond kulmineerub muusikafestivaliga, kus noored rokkarid peavad saama vastuse küsimusele “olla või mitte olla?”. Peaosades Timotheus Sammul (Mihkel), Erik Hermaküla (Hendrik), Erling Eding (Kojamees) ja Carolyn Veensalu (Liisa). Teistes rollides Carmen Mikiver, Nikolai Bentsler, Ago Anderson, Jaune Kimmel, Simo Andre Kadastu, Priit Pius, Rudolfs Apse, Karin Rask, Rain Tolk, Ott Aardam jt. Filmi režissöör on Jaak Kilmi (“Sangarid”, “Tagurpidi torn”, “Vari”) ja produtsentideks Kristian Taska, Taska Film (“Suvitajad”, “Klassikokkutulek”, “Nimed Marmortahvlil“), Tanel Tatter ja Veiko Esken, Apollo Film Productions (“Apteeker Melchior“, “Talve“, “Vigased pruudid") ja Janis Kalejs Film Angels Studio (“O2”, “Sangarid”, “Apteeker Melchior"), Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid Tallifornia (“Pikad paberid”, “Lapsmasin”, “Ameerika suvi”). Filmi stsenarist on Martin Algus (“Kalev”, “Elu ja armastus”, “Sangarid"), operaator Elen Lotman, kunstnik Katrin Sipelgas, kostüümikunstnik Anu Lensment. „Musta pori näkku“ valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital, Viru Filmifond ja Tartu Filmifond, Läti Filmikeskuse ja Läti riikliku tagasimakse fondid. Filmi sponsorid on Alexela, A.Le Coq, Apotheka, Postimees, Kanal 2, Coca-Cola, Tradehouse ning Babe.
Haapsalu kultuurikeskus
Tahan sinult seksi
Gregg Araki („MYSTERIOUS SKIN”, „THE DOOM GENERATION”, „WHITE BIRD IN A BLIZZARD”) uusim film „TAHAN SINULT SEKSI” jutustab heasüdamlikust, kuigi sihitust 20. eluaastates Elliotist (Cooper Hoffman), kelle fantaasiad viiakse kiirelt ellu, kui ta saab tööle tunnustatud kunstniku ja provokaatori Erika Tracy (Olivia Wilde) alluvuses. Kui Erika kontoris piiridest loobub ja Elliotist oma muusa ning alama teeb, paneb nende seksuaalne suhe mehe kahtlema enda ihades, piirides ja suhetes korraliku sõbratari (Charli XCX) ning rõhutud toanaabriga (Chase Sui Wonders). Panused tõusevad ja võimudünaamika muutub. Araki ühendab endale omases värvikas ja stiilses filmikeeles satiiri, romantilise komöödia, müsteeriumi ja mõrva.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 31. okt
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Superkangelaste käsiraamat: Punamask
Kümneaastane Lisa on kiusatud uustulnuk lagunevas Rosenhilli linnakeses. Kõik muutub, kui ta leiab salapärase raamatu, mis õpetab, kuidas omandada 101 supervõimet. Superkangelaste käsiraamatu abil saab temast Punane Mask. Lisa alistab oma kiusajad ja peatab 700 aasta vanuse müütilise mündi varguse, mis päästaks vana linna. Kui halastamatu gangsteriboss Wolfgang röövib Rosenhilli linnapea, et münt endale saada, seisab Lisa raske küsimuse ees: kas teha koostööd oma kiusajatega enne, kui Wolfgang kogu Rosenhilli purustab, või mitte?
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Metsik süda
Pärast traagilist lennuõnnetust satuvad erivägede ohvitser James Belmont (Brad Pitt) ja tema karastunud teenistuskoer Odin armutu Alaska kõnnumaa südamesse. Üheskoos on nad sunnitud asuma ellujäämise nimel loodusjõududega jõhkrasse võitlusesse. Tunnustatud lavastaja David Ayeri ("Fury", "End of Watch") "Metsik süda“ on pingeline seikluspõnevik, mis uurib mehe ja tema parima sõbra vahelist purunematut sidet, kui nad seisavad silmitsi oma seni suurima võitlusega. Osades Oscari-võitja Brad Pitt ("Once Upon a Time in Hollywood") ja Oscari-võitja JK Simmons ("Whiplash").
Haapsalu kultuurikeskus
Tahan sinult seksi
Gregg Araki („MYSTERIOUS SKIN”, „THE DOOM GENERATION”, „WHITE BIRD IN A BLIZZARD”) uusim film „TAHAN SINULT SEKSI” jutustab heasüdamlikust, kuigi sihitust 20. eluaastates Elliotist (Cooper Hoffman), kelle fantaasiad viiakse kiirelt ellu, kui ta saab tööle tunnustatud kunstniku ja provokaatori Erika Tracy (Olivia Wilde) alluvuses. Kui Erika kontoris piiridest loobub ja Elliotist oma muusa ning alama teeb, paneb nende seksuaalne suhe mehe kahtlema enda ihades, piirides ja suhetes korraliku sõbratari (Charli XCX) ning rõhutud toanaabriga (Chase Sui Wonders). Panused tõusevad ja võimudünaamika muutub. Araki ühendab endale omases värvikas ja stiilses filmikeeles satiiri, romantilise komöödia, müsteeriumi ja mõrva.
Haapsalu kultuurikeskus
Pühapäev
- 01. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Koolivaheaeg Iloni Imedemaal “Meie kätes”
Koolivaheaja unistame ja vaatame, milleks meie käed võimelised on! Joonistame, meisterdame, kleebime, voolime, mängime, küpsetame ja seda kõike kätega.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
L, 24.10 Avame näituse “Meie kätes”. Töötuba “Kuidas käsi käib?” viib läbi näituse autor ja kunstnik Lena Levtšenkova. P, 25.10 Maskid. K, 28.10 Loomakesed. N, 29.10 Mängud. R, 30.10 Tainas. L, 31.10 Käbid. P, 1.11 Seemned.
Iloni Imedemaa
Esmaspäev
- 02. nov.
Paul Neitsovi kitarrikontsert "Öö küünlavalgel- hingedeaeg"
“Öö küünlavalgel - Hingedeaeg”
Hingedepäeva õhtul täitub Haapsalu toomikirik sadade küünlatulede ning sooja akustilise kitarrimuusikaga. Paul Neitsov esineb üksi ja vaheajata.
Kavas kõlavad armastatud meloodiate kitarriseaded , eesti muusika ja Pauli omalooming. Kava on peamiselt instrumentaalne, kuid mõned laulud kõlavad ka Pauli enda esituses.
Küünlavalgus, ajalooline kontserdipaik ja hingedeaja vaikus panevad argipäeva hetkeks peatuma ning õhtust kujuneb tavapärasest kontserdist isiklikum elamus.
Kontsert kestab ligikaudu 75–80 minutit ilma vaheajata.
2. novembril kell 19.00 - Haapsalu toomkirik
Piletid müügil Piletilevis ja Piletikeskuses.
https://sviby.com/short-url/pkez9y
Piletihinnale lisandub piletiplatvormi teenustasu.
Lapsed kuni 7a (kaasa arvatud) külastavad kontserti tasuta.
Hingedepäeva õhtul täitub Haapsalu toomikirik sadade küünlatulede ning sooja akustilise kitarrimuusikaga. Paul Neitsov esineb üksi ja vaheajata.
Kavas kõlavad armastatud meloodiate kitarriseaded , eesti muusika ja Pauli omalooming. Kava on peamiselt instrumentaalne, kuid mõned laulud kõlavad ka Pauli enda esituses.
Küünlavalgus, ajalooline kontserdipaik ja hingedeaja vaikus panevad argipäeva hetkeks peatuma ning õhtust kujuneb tavapärasest kontserdist isiklikum elamus.
Kontsert kestab ligikaudu 75–80 minutit ilma vaheajata.
2. novembril kell 19.00 - Haapsalu toomkirik
Piletid müügil Piletilevis ja Piletikeskuses.
https://sviby.com/short-url/pkez9y
Piletihinnale lisandub piletiplatvormi teenustasu.
Lapsed kuni 7a (kaasa arvatud) külastavad kontserti tasuta.
Haapsalu toomkirik
Tantsulavastus "Hetk"
Ainulaadne ja kordumatu “Hetk”. Kas oled valmis kogema viite soolot, mis sünnivad igal õhtul uuesti ja ainukordselt sinu silme all? "Hetk" on improvisatsiooniline tantsulavastus, kus erineva tausta ja stiiliga tantsijad loovad koos muusikutega kordumatu ja ettearvamatu etenduse. Iga etendus on ainulaadne, sest tantsijad ja muusik reageerivad hetkeolukorrale ja üksteisele, luues pidevalt muutuvaid mustreid ja emotsioone. Lavastuses kohtuvad kaasaegne tants, improvisatsioon ja elav muusika, mis on loodud kitarri, süntesaatori ja trummimasinate abil. Tantsijad esitavad soolosid ja grupis improvisatsioone, mis põhinevad eelnevalt kokkulepitud struktuuril ja märkidel, mis on inspireeritud erinevate eesti luuletajate loomingust. "Hetk" on õhtu, mis väärtustab isikupära, julgust ja hetkes olemist. See on kutse avastamaks tantsu ja muusika kaudu inimloomuse sügavusi, et kogeda midagi täiesti uut ja erilist. Tule ja ole osa kordumatust hetkest! Lavastus ja kontseptsioon: Igor Lider Tantsijad: Marek Vetik, Agnes Ihoma, Edgar Vunš, Pääsu-Liis Kens, Anastasiia Lider, Ignat Lahno, Anastassia Tukova, Edgar Budza, Rūta Ronja Pakalne, Mark Monak, Sofia Kruusamägi, Igor Lider, Anastassia Lider, Dylan Mayoral (NB! Tantsijate koosseisud etendustel on erinevad, laval korraga viis tantsijat.) Muusikaline kujundaja laivis: Erki Pärnoja või Igor Lider või Karl Birnbaum Valguskujundaja: Joosep Kurm Stilist: Karmen Teesi Pregel Graafiline disain, fotod, videod: Kadi Aare Produktsioon ja korraldus: Eesti Tantsuagentuur Kestus: 50 minutit Esietendus: 12. aprillil 2025 Rakvere Kultuurikeskuses Täname: Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kultuurkapital, Pakenditööstus, Supporting and Promoting Arts in Rural Settlements of Europe, Loov Euroopa Eesti Tantsuagentuuri ja kohalike kultuurikorraldajate eestvedamisel toob TantsuMENÜÜ tantsuetendused kõikjale Eestis.
Täispilet 15.90 € Sooduspilet (õpilane, pensionär) 10.90 €
Haapsalu kultuurikeskus
Teisipäev
- 03. nov.
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Kolmapäev
- 04. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Stockmann Yard – Kaubamaja kurikaelad
Vana Baskini Teatri etendus Rikkad kliendid, piltilusad müüjad ja hulljulged vargad – tere tulemast Stockmanni telgitagustesse! Legendaarses kaubamajas läheb elu iga päevaga pöörasemaks. Kaupa kaob müstilisel kombel ja pätibande tunneb end riiulite vahel nagu kodus. Kaubamaja turvaosakond ehk Stockmann Yard on võimetu, sest niidid viivad sinna, kuhu keegi vaadata ei julge. Ega ometi keegi töötajatest pättidega mestis ole? Kaosele lisab tuure juurde Soomest saabuv tige revident, kes on otsustanud korra majja lüüa. Algab kassi-hiire mäng, kus põrkuvad armastus ja ahnus, naiivsus ja kavalus. Kes jääb vahele? Kes keda armastab? Ja kes lahkub kaubamajast käed raudus? Soome bestselleril põhinev lavastus on ühtaegu nii kriminaalne kui ka naerutav. See on komöödia, mis pilkab inimlikke nõrkusi ja ühteaegu kiirkursus poevarguste maailma telgitagustest, mis paneb teid järgmisel korral kaubamajas ringi vaatama hoopis uue pilguga. Loo autor ja lavastaja Antto Terrastöötas 18 aastat Helsingi Stockmannis detektiivina, lahendades üle 10 000 vargusjuhtumi. See mees teab, millest räägib. Laval Eesti komöödiatipud: Elina Reinold, Ott Sepp ja Jan Uuspõld. Autor ja lavastaja: Antto Terras (FIN) Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Täispilet 30 € Sooduspilet (pensionär, õpilane, üliõpilane) 27 € Piletilevist ostes lisandub pileti hinnale teenustasu 1.90 €.
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 05. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Reede
- 06. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Laupäev
- 07. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Pühapäev
- 08. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Teisipäev
- 10. nov.
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Jazzliit ja Haapsalu Jazziklubi LIVE | Tralla, Räpp, Kass, Talts „Elust, armastusega“
Liina Tralla – laul Lauri Räpp – tekst Peedu Kass – kontrabass Marek Talts – kitarr „Elust, armastusega“ on soe ja poeetiline muusikaõhtu, kus kohtuvad eesti keel, laul ja sõna. See on rännak läbi elu värvide ja varjude, ootamatuste ja keerdkäikude, jutustatud helisevas emakeeles ning kantud siirast tähelepanust kõige ümbritseva vastu. Kavas põimuvad laulud ja luuletused, mõtisklused ja märkamised, millest kujuneb terviklik lugu armastusest – armastusest elu, inimeste ja maailma vastu, just sellisena, nagu see on. Eesti keele rikkalikku kõla kannavad nii varasemate luuletajate tekstid kui ka tänapäevased laulud, mille vahele põimuvad isiklikud lood ja mõtisklused. Kõlapilt on õhuline ja maitsekas, toetudes kitarrile ja kontrabassile ning jättes ruumi sõnale, vaikusele ja hetkes sündivale tundele. See on kontsert kuulajale, kes hindab ehedust, keele ilu ja muusikat, mis ei suru peale, vaid kutsub kaasa mõtlema ja tundma. Muusikalise terviku loovad Liina laulud ja Lauri tekstid, mida aitavad kõlama panna Marek Talts kitarril ning Peedu Kass kontrabassil. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Pilet eelmüügist 19.90 € Pilet tund enne algust kohapeal 23 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 11. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Kaval-Ants ja Vanapagan
Teatribussi lastelavastus elava muusikaga KAVAL-ANTS JA VANAPAGAN Näidend: Erki Aule Lavastaja ja dramatiseerija: Marko Mäesaar Muusika ja laulud: Inga Lunge ja Toomas Lunge Liikumisjuht: Jaanika Tammaru (Must Kast) Kunstnik: Triinu Pungits Visuaal: Kuldar Leement Osades: Toomas Lunge, Helgur Rosental, Marko Mäesaar Kui Kaval-Ants oleks töökas mees, oleks kõik maailma tööd juba ammu sada aastat ette tehtud. Kaval-Ants osutub aga Vanapagana juures töötades hoopis kõrvale viilijaks ja eemale hiilijaks, valetajaks ja vassijaks, kulla minema tassijaks. Tundub, et tema eesmärk on lubatud töö tegemise asemel pahatahtlikult Vanapaganale aina rohkem ja rohkem kahju teha. Vanapagan hammustab küll Kaval-Antsu sahkerdamise läbi, aga laseb mängul omasoodu minna… Kelle poole jääb lõpuks kaalukauss? Kas peale jääb töökus ja siirus või laiskus ja sulitembud? Kuna just lapsed on need, kes on kogu lugu kõrvalt näinud, jääbki etenduse lõpp nende otsustada. Esietendus 22. veebruaril 2025 Teatri Kodus
Haapsalu kultuurikeskus
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Neljapäev
- 12. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
SEEMAN, NORMANN, JÕEKALDA ''Lõpuks ometi! Aasta suurim show!''
SEEMAN, NORMANN, JÕEKALDA – kolm legendaarset meelelahutajat! Neid toob kokku ülesanne panna püsti aastavahetuse säravaim telešõu. Telekanalite omavahelises võitluses on ühel kanalil õnnestunud kokku meelitada koomikute supertrio. Panused on maksimaalsed! See lihtsalt peab õnnestuma! Nad pole kohtunud mitu aastat. Nad ei salli üksteist silmaotsaski. Ja neil pole mitte ühtegi head ideed. Ettevalmistuseks on aega napilt, sest juba teises vaatuses tuleb minna "otse-eetrisse". Ja siis sekkub nende plaanidesse ootamatu loodusjõud – LAURI NEBEL! Osades Sepo Seeman Kristjan Jõekalda Henrik Normann Lauri Nebel Antti Kammiste Lisabet Loigu ja tantsutrupp Särasõstrad Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Maarja Meeru
Täispilet 42.45 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär ja puudega inimene) 40.40 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 13. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Laupäev
- 14. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Pühapäev
- 15. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Teisipäev
- 17. nov.
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Üksikvisa
7. oktoobril esietendub Ott Aardami kirjutatud, Maria Petersoni lavastatud, Priit Piusi ja Laura Peterson Aardami mängitud uuslavastus ÜKSIKVISA. Üksikvisa on POINT Productionsi koosloome lavastus, mis on tõukunud päriselu sündmustest ning otsib vastuseid küsimustele: Mis juhtub inimesega, kes on ehitanud kogu oma elu toimivale süsteemile, kui ühel päeval hakkab see süsteem murenema? Marko kasvatab pärast abielu purunemist üksi kahte poega. Ta on endine sõdur, pühendunud isa ja populaarse videoblogi ÜKSIKVISA looja, kes näitab tuhandetele jälgijatele, kuidas isana ka kõige keerulisemates olukordades koos lastega hakkama saada. Tema maailma väärtusteks on kord, vastutus ja üks kindel lubadus: oma laste elust ta ei kao. Ühel päeval saabub Marko koju ajakirjanik Liz, et teha lugu mehest, kes pärast lahutust elu uuesti üles ehitas. Kuid enne Markoga kohtumist on Liz rääkinud ka tema eksabikaasa Mirjamiga – ja kuulnud hoopis teistsugust versiooni samast abielust. Intervjuust saab kiiresti midagi enamat kui ajaleheartikkel. Kus lõpeb hoolimine ja algab kontroll? Kas armastus annab meile õiguse teist inimest kaitsta ka siis, kui tema seda kaitset ei taha? Kas perekond jääb perekonnaks ka pärast seda, kui paarisuhe on lõppenud? Mida vajavad suhtes naised ja mida mehed? Ja miks võib ühe inimese turvatunne olla teise jaoks vangla? „ÜKSIKVISA“on terava huumori ja psühholoogilise pingega lugu paarisuhtest, lahutusest ja vanemlusest maailmas, kus eraelust on saanud üha enam avalik lugu. Me näitame teistele oma õnne, põhimõtteid, lapsi ja tõdesid – aga mis jääb kaadri taha? Kui palju sellest, mida me enda kohta jutustame, on päriselt tõde? See on kahe inimese kohtumine, kellel mõlemal on oma tõde ja oma haavad – ning kes mõlemad arvavad, et teavad, kuidas maailm toimib. Kas selles üha polariseerunumas maailmas oskavad mees ja naine veel päriselt teineteist kuulata? Kas me oskame anda vabadust sellele, keda armastame? Ja võib-olla kõige olulisem küsimus: Kas pärast narratiivi katkemist oskame andeks anda ka iseendale? Autor: Ott Aardam Lavastaja: Maria Peterson Kunstnik: Nele Sooväli OSADES Marko: Priit Pius (Tallinna Linnateater) Liz: Laura Peterson Aardam (Theatrum) Produtsent: Karl Kermes
Täispilet 36 € Sooduspilet (õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele) 32 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 18. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Neljapäev
- 19. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Reede
- 20. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Laupäev
- 21. nov.
Läänemaa karikavõistlused võrkpallis (naiskonnad)
Spordiala: Saalivõrkpall
Korraldaja: VK Haapsalu MTÜ
Korraldaja: VK Haapsalu MTÜ
Haapsalu spordikeskus
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Hillar Tatari juubelinäitus "Mõttepildid"
Näitus "Mõttetalgud" on seotud Hillar Tatari 90. sünnipäevaga.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Hillar Tatar sündis 22. novembril 1936. aastal Tartus muusikute perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI, praegune EKA) maalikunstnik-pedagoogi diplomiga. Hillar on töötanud „Spordiloto“ reklaamikunstnikuna ning 45 aastat Tallinna ja Haapsalu koolides kunstiõpetajana. Maalinud on ta kogu elu.
Näitus „Mõttepildid“ koondab ligi 30 tööd, millest enamik on valminud viimase kahe aasta jooksul – pildid mõtetest ja tunnetest, maastikest ja inimestest. Aastatega on jäänud rohkem aega vaadata ja mõelda, ning nendest mõtetest on sündinud näitusel olevad teosed.
Haapsalu Kunstikooli hoovigalerii
Pühapäev
- 22. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Esmaspäev
- 23. nov.
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 25. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 26. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Vabariigi pillimeeste tuur
19.–27. novembrini tuuritab Vabariigi Pillimeeste killavoor mööda Eestimaa maanteid, et rõõmustada oma pillimänguga eestimaa noori ja vanu. Oma pillide ja lauludega astuvad üles kolm viimast Vabariigi Pillimehe tiitlikandjat: Martin Arak, Kert Krüsban ja Toomas Valk. Tallinna kontserdil Nõmme Kultuurikeskuses liitub nendega erikülalisena ajaloo esimene Vabariigi Pillimees Juhan Uppin. -> 26. novembril tulevad pillimehed külla Haapsallu! -> Kontsert toimub Haapsalu Kultuurikeskuses, algus kell 19.00. 2018. aastal esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppinit võib pidada oma põlvkonna lugupeetuimaks ja tituleerituimaks pillimeheks. Tema igapäevatööks muusiku ameti kõrval on samuti muusika, täpsemalt pärimusmuusika õpetamine ja uurimine. Uppini „igapäevaseks“ pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ kandled. Martin Arak, tuntud ka kui Kandle-Oss, pälvis Vabariigi Pillimehe tiitli 2020. aastal. Rõngu kandist pärit kolmandat põlve pärimusmuusik on võtnud südameasjaks rahvakandle mängimise, jätkates esiisade traditsiooni. Tema karisma ja hoogne mäng tõmbavad publiku kaasa nii pillilugudes kui lauludes. Kert Krüsban alustas pillimängu juba lapsepõlves, kui vanaisast jäänud lastekarmoška sülle mahtus. Lahemaa Rahvamuusikute kogukonnas kujunes temast lõõtspillimängija, paralleelselt õppis ta akordionit Loksa Muusikakoolis ning hiljem pärimusmuusikat Heino Elleri Muusikakoolis. Alates 2022. aastast kannab ta Vabariigi Pillimehe tiitlit. Toomas Valk, 2024. aasta Vabariigi Pillimees tuleb Nedsaja külast. Tema isikupärases mängustiilis kohtuvad vana külapillimehe hingus ja tänapäevase lavamuusiku enesekindlus. Toomase südameasjaks on seto lõõtsalugude uurimine ja taaselustamine, ent ta panustab ka uude loomingusse. Tema põhipill on spetsiaalselt talle Hollandis ehitatud kolmerealine karmoška.
Pilet eelmüügist kuni 25. novembrini 15 € / (üli)õpilased ja pensionärid 10 €. Pilet kontserdipäeval 20 € / (üli)õpilased ja pensionärid 15 €. Kõik kuni 12-aastased lapsed (k.a) saavad sisse tasuta.
Reede
- 27. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 28. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Palivere Spordipäev peredele
Perede spordipäevad Paliveres!
Liikumine on veel toredam siis, kui seda saab teha koos perega. Tule veeda aktiivne ja mõnus päev Paliveres – sobib nii väikestele kui ka suurtele!
📅 Spordipäevad toimuvad:
• 26.09 kell 12.00
• 24.10 kell 12.00
• 28.11 kell 12.00
Kõik on oodatud! Tule liigu, tegutse ja veeda perega kvaliteetaega.
📞 +372 5627 5137
📧 info@paliverekeskus.ee
Kohtumiseni Paliveres!
Liikumine on veel toredam siis, kui seda saab teha koos perega. Tule veeda aktiivne ja mõnus päev Paliveres – sobib nii väikestele kui ka suurtele!
📅 Spordipäevad toimuvad:
• 26.09 kell 12.00
• 24.10 kell 12.00
• 28.11 kell 12.00
Kõik on oodatud! Tule liigu, tegutse ja veeda perega kvaliteetaega.
📞 +372 5627 5137
📧 info@paliverekeskus.ee
Kohtumiseni Paliveres!
Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus
Pühapäev
- 29. nov.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Lolala kontsertetendus "Villi ja päkapiku kohver"
Jõulud on kohe käes ning Anna ja Arian ootavad reisilt saabuvat Villit. Villi tuleb suure kohvriga ja ei jõua ära oodata, et näidata sõpradele, mida ta neile tõi. Kui kohver lõpuks avatakse, selgub, et lennujaamas on juhtunud suur segadus: Villi kohver on läinud vahetusse päkapiku kohvriga. Mis saladusi päkapiku kohver peidab? Kas Villi saab päkapikule appi minna? Ja kas kõik jõulusoovid jõuavad õigeks ajaks kohale? Algab lõbus ja südamlik jõuluseiklus, kus Anna, Arian ja krokodill Villi vajavad ka publiku abi. Lolala kontsertetendus „Villi ja päkapiku kohver“ ühendab haarava loo ning armastatud Lolala laulud – nii vanad lemmikud kui ka täiesti uued lood. See on soe ja mänguline kohtumine, kus saavad kaasa laulda, liikuda ja mängida nii lapsed kui ka nende suured. Laval on Lolala Anna, Lolala Arian, krokodill Villi ja live-bänd. Soovituslik vanus 3–7 aastat, kuid oodatud on kogu pere.
Piletid 20.90-28.90 € vastavalt istekohale Pilet on vajalik kõikidele külalistele alates 2. eluaastast Alla 2-aastasele sülelapsele on kontsert tasuta, kuid peab arvestama sellega, et laps istub täiskasvanu süles.
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 02. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 03. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 04. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Jõuluks maale
Viljandi Laste ja Noorteteater REKY etendus Kadri Paldra "Jõuluks maale" Jõulud... Laste lemmikpüha... Ootuste ja lootuste aeg... Aeg mil me kõik kasvõi hetkeks tahame muinasjutumaale... Meie teatril on traditsiooniks kujunenud igaks jõuluks tuua lavale uus jõulumuinasjutt. Nii ka sel aastal. Ainult üheks kuuks tuleb ringreisile armas jõulumuinasjutt. Sedakorda viib lugu vaatajad maale. Linnakära, mobiiltelefoni ning pideva kiirustamisega harjunud tüdrukutirts satub jõuluootuse eel maale, kus tal on alguses väga igav. Vanaema meenutused kuidas siis oli, kui tema veel väike plika oli, tunduvad tüdrukule lausa keskaegse muinasloona.Korraga ilmub aga keegi väike ja väga armas... ja siis veel keegi... ja veel keegi. Ja ühtäkki saavad jõulud maal hoopis teistsuguse muinasjutumaa (jõulumaa) hõngu... Esietendus 20. november 2026 Soovituslik vanus alates 3. eluaastast.
Piletid 12 - 16 € vastavalt istekohale. Kooli- ja lasteaiagruppidel iga 11. pilet tasuta. Pilet nõutav igal külastajal.
Haapsalu kultuurikeskus
Laupäev
- 05. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 06. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 09. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Superstaar
Andres Noormets SUPERSTAAR komöödia Lavastaja ja kunstnik Andres Noormets Kostüümikunstnik Maarja Viiding Valguskujundaja Villu Konrad Muusika Hans Noormets Mängivad Aarne Soro, Tanel Ingi, Adeele Jaago, Marika Palm, Martin Mill ja Oskar Punga. “Superstaar” jutustab loo inspiratsioonikriisis vaevlevast muusikust Ollest, kelle elu on aastaid tagasi päästnud salapärane mees nimega Sügis. Kui Sügis ootamatult uuesti välja ilmub, vallandab ta sündmusteahela, mis pöörab Olle maailma pea peale. Olle on lubanud teha oma elupäästja heaks kõik, kuid ei oska arvata, et teda külastav Sügis on loodusjõud, kes ei kavatsegi enam lahkuda ja paneb kogu tema kannatuse karmilt proovile. Hoogsa ja absurdi täis heitluse käigus põimuvad tänutunne ja vajadus kaitsta oma isiklikku ruumi, armastuse otsimine ja selle leidmine, tuues esile, mis on elus oluline. “Seda teksti kirjutama pani võimalus väljendada tunnet, mis on meie tänase aja iseloomuks ja sisuks: ärevus, korrastamatus, kindlustunde defitsiit, moraalsete ja esteetiliste piiride hägustumine, väljavenimine, hajumine – kahtlemine, kahtlustamine, agressiivsus. Ka ühtede ja samade mustrite kordumine on igapäevane reaalsus. Eelnevast lähtudes kadus igasugune soov olla originaalne ja kordumatu. Ma võtsin „Superstaari“ aluseks või inspiratsiooniks – kuidas tahate – ühe paraja peotäie tuntud ja tundmatuid materjale. Nende hulgas on: eelkõige Brandon Thomase farsi ainetel kirjutatud Mati Undi komöödia „Charlie tädi“, siis Larry Shue komöödia „The Nerd“,aga ka Astrid Lindgreni lasteraamatud, A. H. Tammsaare erinevad teosed ja J. W. Goethe „Faust“. Mõned paralleelid on täiesti ilmselged, mõned aga väga hästi peidetud, kuna igasugused ristsõnad ja mõttemängud on meie igapäevase elu lahutamatu osa, nagu ka vandenõuteooriad ja pilameedia seda on. Ja nii kurb kui see ka pole, on meditsiini võidukäigust hoolimata parimaks ravimiks naer. Tekstis leiduvad sarnasused reaalsete isikute ja sündmustega on juhuslikud.” ⁃ Autor ja lavastaja Andres Noormets Lavastuses kasutatakse storobovalgust. Esietendus 4. oktoober 2025 Ugala suures saalis
Täispilet 27 € Sooduspilet (pensionär, üli(õpilane), õpetaja) 22 € Grupibroneeringud ja ratastoolikoha broneerimine: kassa@ugala.ee
Haapsalu kultuurikeskus
Neljapäev
- 10. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Inspiratsioonisari Elamusõhtud - "Jõuluklassika perekond Ilvesega"
Silvia Ilvese jõulukontsert koos poegadega. Jõuluaeg on täis muusikat, mis on aastakümneid puudutanud inimesi üle kogu maailma. Sellel kontserdil kõlavad armastatud jõululaulud ja -meloodiad, mis kannavad endas lootust, armastust ja kokkuhoidmise tunnet. Muusikal on võime puudutada sügavamalt kui sõnad. Seal, kus lõpevad sõnad, algab muusika. Lavale astuvad 16-aastane Stefan klaveril, 14-aastane Tristan tšellol, 10-aastane Cristopher viiulil ja 7-aastane laulupoiss Arthur. Koos poegadega annab kontserdi Eesti tšellokuninganna Silvia Ilves. See saab olema üks soe ja südamlik jõulukontsert, kus saavad kokku muusika, perekond ja jõulutunne. Palume arvestada, et pilet on vajalik kõigile külastajatele, ka sülelastele.
Täispilet 31.95 € Sooduspilet (4-19 aastane laps/noor, pensionär) 29.95 € Sülepilet 10.65 € Toetajapilet 40.70 €
Haapsalu kultuurikeskus
Reede
- 11. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 12. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 13. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Märt Avandi stand-up "45"
45-aastane mees, lapsevanem, eksabikaasa, sõltlane, kaitseliitlane, raharumal, tehnikavõhik... Kui Märt tegi 40-aastaselt oma esimese stand-up kava "40" ning tuuritas selle ausa ja isikliku materjaliga edukalt üle Eesti (ja korraks ka välismaal), siis arvas ta, et 50-aastaselt võiks taas proovida. Kuid siin me nüüd oleme: Märt Avandi stand-up "45" on tõsiasi. See on tegelikult üllatav, kui palju võib viie aastaga juhtuda. Isegi, kui oled enda arvates igati kogenud, kõike näinud ja tahaks ka mõelda, et mõistlik inimene. Oleks võinud arvata, et kõik su sees ja su ümber läheb aina rahulikumaks. Ei lähe. Ent õnneks ei ole kusagile kadunud soov oma elule huumoriga otsa vaadata. Ja analüüsida täiesti ausalt oma pahesid, muresid ja eksimusi. Sest kui millegi üle tasub naerda, siis iseenda üle. Laval: Märt Avandi Tekst: Märt Avandi, Paul Piik
Täispilet 25 € Sooduspilet (õpilased, üliõpilased, pensionärid) 20 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 16. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 17. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 18. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 19. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
JUTUHOMMIK LASTERAAMATUKOGUS
Laupäeviti kell 11:00 on kõik vanuselt ja südamelt lapsed oodatud Haapsalu lasteraamatukokku aadressil Wiedemanni 11 jutuhommikule!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Läbi lugemise või jutustamise ärkavad ellu raamatutes peidus olevad lood. Lugude seltsis veedame umbes pool tundi. Enne või pärast saate iseseisvalt riiulite vahel avastada ja raamatutes peituvaid seikluseid kaasa laenutada. Tulge ja saage neist osa!
Haapsalu lasteraamatukogu
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 20. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Esmaspäev
- 21. dets.
Valede võrgus ehk Vino Veritas
Komöödiateatri etendus Neli sõpra otsustavad ühel Halloweeni õhtul üksteisele ainult tõtt rääkida. Mis see siis ära pole! Või siiski? Igatahes võtavad nad appi ühe iidse joogi, mis sellele kaasa aitab. Peo perenaine on Peruu reisilt kaasa toonud sinakat värvi veini, mida indiaanlased joovad enne abiellumist. Siis ei saa rääkida muud kui tõtt ja kes selle välja kannatab, saab paari pandud. Mõni ime, et inkad välja surid! Harilikult möllavad suhtekomöödias väikesed ja suured valed, aga siin räägitakse ainult tõtt. Korraga nii õudne kui naljakas! Ameerika autori David MacGregori komöödia on tõlkinud Heiti Pakk, lavastanud Heiti ja Rein Pakk Mängivad Ott Sepp, Kaia Skoblov, Indrek Taalmaa ja Marika Barabanštšikova
Täispilet 30 € Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 27 €
Haapsalu kultuurikeskus
Kolmapäev
- 23. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Doonoripäev
Sobid doonoriks, kui oled: 18 – 60 aastane kehakaaluga üle 50 kg terve, puhanud ja söönud Broneeri vereloovutuseks aeg www.verekeskus.ee Võta kaasa isikut tõendav dokument.
Haapsalu kultuurikeskus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 24. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 25. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 26. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 27. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 30. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 31. dets.
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 01. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 02. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 03. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Marimekko mustrid. Soome disainiklassika“
Soome Instituudi rändnäitus annab ülevaate Marimekko toodangust ning räägib maailmakuulsa Soome disainiettevõtte aja- ja eduloost, mis sai alguse 1951. aastal. Väljas on Marimekko kuulsad mustrid, mida täiendavad Lääne-Eesti kodudest pärit esemed. Marimekko tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Haapsalu raekoda
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 06. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 07. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 08. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 09. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 10. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 13. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 14. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 15. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 16. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 17. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 20. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 21. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 22. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 23. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 24. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 27. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 28. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 29. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 30. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 31. jaan
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 03. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 04. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 05. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 06. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 07. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“
Astrid Lindgren kirjutas „Röövlitütar Ronja“ 1981. aastal ning see jäi tema viimaseks suureks romaaniks. See on lugu, milles põimuvad lapsepõlvemälestused, inimeseks kasvamine ja sügav side loodusega. Seega saab Ronja tegelaskuju sel aastal 45-aastaseks. Näitusel on väljas peaaegu kõik Ilon Wiklandi loodud „Röövlitütar Ronja“ illustratsioonid, mis on pärit Göteborgi Kunstimuuseumist Rootsist.
Iloni Imedemaa
Näitus “Kogu vaates. Ilon Wiklandi kollektsioon 20 aastat Haapsalus”
Sel aastal tähistab Iloni Imedemaa 20. aastapäeva. Kõik need aastad on Iloni Imedemaa seinu kaunistanud maailmakuulsa kunstniku Ilon Wiklandi illustratsioonid. Näitus tutvustab, kuidas kogu võib ootamatult tekkida ja laieneda ning kuidas on võimalik kogeda tervikut korraga.
Iloni Imedemaa
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 10. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 11. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 12. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 13. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 14. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 17. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 18. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 19. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 20. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 21. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 24. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 25. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 26. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 27. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 28. veebr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 03. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 04. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 05. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 06. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 07. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 10. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 11. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 12. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 13. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 14. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 17. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 18. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 19. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 20. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 21. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 24. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Neljapäev
- 25. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Reede
- 26. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Laupäev
- 27. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Pühapäev
- 28. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Eesti raudtee- ja sideajalugu
Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma suurejoonelise jaamahoonega ootab ajarännakule. Jaamahoones asuv Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. NB. Sügisest kevadeni on avatud ainult Imperaatoripaviljoni näitus.
Haapsalu raudteejaam
Näitus „Kuurortlinna teejuht“
Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr. Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. 19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui naabrite juurest.
Haapsalu raekoda
Kolmapäev
- 31. märts
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 01. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 02. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 03. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 04. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 07. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 08. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 09. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 10. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 11. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 14. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 15. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 16. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 17. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 18. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 21. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 22. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 23. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Laupäev
- 24. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Pühapäev
- 25. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Imbi Ploompuu 100 sünniaastapäevale pühendatud näitus "Liblikete lend"
Näitusel Ants Laikmaa muuseumis on võimalik tutvuda Imbi Ploompuu seni avalikkusele vähe teada olnud joonistuste ja visanditega, vaadelda kunstniku erinevatest loomeperioodidest pärit keraamilisi vorme ning kuulata 2007. aasta intervjuud kunstnikuga.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ants Laikmaa muuseum on näituse jaoks tähenduslik paik, sest maalikunstnik Ants Laikmaa oli Imbi Ploompuu vanaonu ning tema kodu ja pärandiga seotud mälestused mõjutasid Ploompuu loomingulise tee kujunemist. Näituse kuraator on keraamik Margit Mald, näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Sissepääs muuseumipiletiga 6€ / 5€
Ants Laikmaa majamuuseum
Kolmapäev
- 28. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 29. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 30. apr
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 01. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 02. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Kolmapäev
- 05. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 06. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 07. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 08. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 09. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Kolmapäev
- 12. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 13. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 14. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 15. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 16. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Kolmapäev
- 19. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 20. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 21. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 22. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 23. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Kolmapäev
- 26. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Neljapäev
- 27. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Reede
- 28. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Laupäev
- 29. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus
Pühapäev
- 30. mai
Haapsalu keskaegne linnus
Haapsalu linna süda 1279. aastast. Linnus ja muuseum tutvustavad linna keskaegset elu-olu. Linnuse vaateplatvormidelt avaneb suurepärane vaade üle linna.
Haapsalu piiskopilinnus