Jazzliit 20 ja Haapsalu Jazziklubi LIVE Oskar Lindvall – vokaal, kitarr Jana Kütt – vokaal Maarja Aarma – vokaal, klaver KVART on värske 2023. aastal asutatud Eesti-Rootsi kolmeliikmeline vokaalgrupp, mille moodustavad lauljad Oskar Lindwall, Jana Kütt ja Maarja Aarma. Nende esitatav muusika, arranžeeringud biitlite loomingust uue aja instrumentaalmuusikani, on segu jazzist, gospelist ja popist. KVART liigub modernsete vokaaltriode uues laines, avastades kolme hääle kooslaulmise nüansse ning purustades traditsioonilisi norme. Kollektiivi kontserdid on soojad ja sõbralikud, esitades oma enda arranžeeringuid tuntud pop- ja džässlauludest, segatuna mõne originaalviisiga. Nad laulavad peamiselt a cappella, kuid armastavad esituse rikastamiseks mõnikord kaasata ka instrumente. Oskar Lindwall on Rootsi laulja ja instrumentalist, kes elab Eestis alates 2021. aastast. Ta kirjutab enda nime alt popmuusikat ning 2020. aastal andis välja oma debüütalbumi “Resistance”. Enne solisti teed laulis ta 4 aastat Stockholmis tegutsevas gospelkooris By Grace, tuuritades Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides. Oskar on Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži jazzvokaali eriala vilistlane. 2015. aastal oli tal au luua muusikaline tõlgendus Nobeli kirjanduspreemia laureaadist Svetlana Aleksijevitšist. Oskarit on nähtud ka mitmete tuntud artistide taustavokalistina, sealhulgas Liisi Koikson ja Rootsi Eurovisiooni võitja Carola. Jana Kütt on laulja, helilooja, arranžeerija ja pedagoog. Ta on lõpetanud EMTA jazzlaulu eriala ja täiendanud ennast Göteborgi Akadeemias improvistiooni alal.Jana Kütt on mitmete erinevate koosseisude ja välja antud albumite vokalist. 2017. aastal avaldas ta oma esimese ansambli progressiivset jazzi viljeleva Jana Kütt Group'i EP "Värvid". Laulja ja laulukirjutajana on ta liige jazz-folk-pop ansamblis Pillikud, kellega esinetud Lätis, Tšehhis, Portugalis, Hispaanias ja Saksamaal. 2020. aasta mais avaldas sama ansambel Eesti folkloorist inspireeritud albumi "Metsaunelm". 2022. aasta kevadel ilmus Janal koosseisuga IHA avant- garde/eksperimentaalne EP "Kaarna pilk", milles on põimitud C.Baudelaire luule ning Raimond Mägi ettearvamatu ja sürreaalne helimaailm. 2022. aasta sügisel laulis ta Tuuli Pruuli loomingut souli, jazzi ja popmuusikat ühendaval kauamängival "This Is The Start”. 2022. aasta suvel oli Jana osaline Uue Loomingu Majas audiovisuaalsest kontsert-etendusest “Südameasjad” (Lepo Sumera teose ainetel). 2023. aastal ilmus tema ansambli See Pole See Trio debüütalbum "Upcycled ‘60e". Maarja Aarma on mitmekülgne laulja ja laulukirjutaja. Ta on ansamblite Maarja Aarma MA ja Gretagrund eestvedaja ning ansambel Lenna taustavokalist. Maarja on avaldanud kolm stuudioalbumit: “Queenland” (Maarja Aarma MA, 2022), “Connected Through” (Maarja Aarma MA, 2019), “Püsimatu hing” (Gretagrund, 2015). Tema muusika on leidnud rahvusvahelist tunnustust. Ülemaailmsel laulukirjutamise võistlusel (International Songwriting Competition) tunnustati lugusid “Hazy Day” (finalist, 2019), “A Sparkle” (poolfinalist, 2022), “Give A Little Faith” (poolfinalist, 2022) ja “Don't Throw This Heart Around” (poolfinalist, 2017). Erinevate koosseisudega on Maarja andnud kontserte üle Eesti nende hulgas fesivalidel Jazzkaar, Tallinn Music Week, Sõru Jazz, Juu Jääb. Maarja on õppinud laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Stavangeri Ülikoolis (Norra, UiS) ning North Glasgow Kolledžis (UK). Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.

Esinevad:Canzone mudilaskoor, lastekoor, neidude-naiskoorOru kooli mudilaskoor, lastekoor Dirigendid:Ulrika GraubergEneken ViitmaaUrmeli Valgre Kaastegevad muusikud:Linda Maria Daumas (viiul)Margus Tokko (kontrabass)Diana Vahtra (flööt)Merily Lehis (laul)

Esinevad: Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakoor (dirigent Pille Kährik) ja Tallinna Ülikooli BFM-i segakoor (dirigent Raul Talmar) Koostöö kahe tudengikoori vahel algas juba eelmisel hooajal, kui koos anti mitmeid kontserte ühise jõulukavaga. Seekordne ühiskontsert Haapsalus on suvise laulupeo eel loomulikult ka vastavas meeleolus, kuid esimese advendi pühal leiab kavast ka kaunist jõuluootuse muusikat. Selle ettevalmistuseks peetakse Haapsalus üheskoos laululaagrit Tallinna Ülikooli kolledži lahke katuse all. Kahepäevase harjutamise tulemusena on oodata energiast ja noorusest kantud suurt ühiskoori, millele pakub vaheldust mõlema koori omanäoline “tegu ja nägu” kooride lemmiklauludest. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia segakoor loodi 1990.a. tudengite eestvedamisel ning juba üle 30 aasta on koor aktiivselt tegutsenud Viljandimaa kultuurimaastikul. Koori liikmeteks on läbi aegade olnud tudengid, kooli vilistlased ja õppejõud erinevatelt erialadelt - metallikunstnikest kultuurikorraldajateni ning heast seltskonnast ja kõrgest laulukultuurist lugu pidavad sõbrad Viljandimaalt. Koori dirigendiks on TÜ VKA vilistlane Pille Kährik, kes on kooriga seotud juba üle 30 aasta - algselt lauljana ning viimased 20 aastat dirigendina. Nagu tudengikoorile kohane, on koori tegevust ilmestanud erinevad kontserdid, konkursid, laulupeod ning erinevad koostööprojektid, mis kantud eelkõige loomisrõõmust muusikaga ja muusikast. Tallinna Ülikooli BFM segakoor on oma tegutsemisaja jooksul olnud omamoodi laboratooriumiks lauluhuvilistele, kes soovivad katsetada erinevaid lähenemisviise koorimuusikale. Põhitegevus on siiski nn. klassikaline koorilaul, aga on katsetatud ka džässiga, beatboxiga ning popmuusika arranžeeringutega. Hetkel on BFM segakoor sõudmas laulupeotuules ja valmistumas Tallinna Ülikooli jõulukontserdiks dirigent Raul Talmari käe all.

"“Kogu tõeline elu peitub kohtumistes” on kirjutanud Viini filosoof Martin Buber. Ma olen selle mõttega väga päri. Kohtumised Riho Sibula, Ain Agana, Villu Kanguri või Vladislav Koržetsiga on jätnud selge jälje. Need jäljed on saanud lauludeks." - Tõnis Mägi "Kolm hallpead esitamas omaenese loomingut ja oma sõprade neid luuletusi ja laule, mis mitte kuidagi meelest ei lähe." - Ain Agan

Esineb ansambel Kõrsikud

Tartu Kontsertkorraldus esitleb: Johan Randvere klaverikontsert "Aasta ilusaim aeg" Juba kolmandat aastat kutsub Eesti tipp-pianist Johan Randvere enne kiiret aastalõppu klaverikontserdile. Tule lase lisaks meelihaaravale muusikale Johanil end viia suurte heliloojate - Sibeliuse, Bachi, Liszti, Tšaikovski jpt elulugudesse. Pianist ütleb: "Kas olete mõelnud, mida suured heliloojad on loonud just jõuludeks? Või kui puhtalt ja kaunilt kõlavad meile armsaks saanud jõululaulud ja Lutheri koraalid klaveriga? Algav kontserttuur on jätk minu eelmistele toimunud populaarsetele aastalõpu kontsertidele "Kõlisevad klahvid" 2022  ja  “Ma unistan valgetest klahvidest” 2023."

Siim Aimla – saksofonRain Rämmal – klaverAra Yaralyan – bassEno Kollom – trummid Kavaga „Still Growing, Still Going” tutvustab kvartett Siim Aimla uue plaadi materjali, millel kõlab viimasel paaril aastal kirjutatud muusika, mis on tõukunud Aimla iidolite, nagu näiteks Coltrane, Rollins, Mintze, muusikast, kuid samas peegeldab nende suhet kaasajaga. Mitmekülgne muusik Siim Aimla on Eesti jazzimaastikul tegev juba paarkümmend aastat – tema nakatavat energiat ja teravmeelsust on jagunud kõigile, kes on muusikuga koostööd teinud. Jazziprojektid, koosseisud triost orkestrini ja kamaluga albumeid on muusiku tegemistest vaid jäämäe veepealne osa. Musitseerimise ja muusika kirjutamise kõrval võtab Aimla elust suure osa MUBA rütmimuusika instrumendi eriala arendamine, kooli bigbändi juhatamine ning saksofoni, ansambli ja arranžeerimise õpetamine. Vaatamata oma suurele jazzi- ja funkiarmastusele pole Aimla risti ette löönud ühegi žanri ees: teda on kuuldud ja nähtud ka räpis, popis ja isegi muusikalides. Erinevate žanrite vahel liikumist vajavat muusik enda kui looja ja instrumentalisti vabaduse ja värskuse hoidmiseks. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.  

Sel kontsertõhtul põimuvad Eesti luuleklassika ning minimalistlik muusika. Kõlavad Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski, Juhan Viidingu, Aleksander Suumani ja teiste autorite tekstid ning Oleg Pissarenko viimaste aastate looming, mida esitab autor kitarril ja mahedakõlalisel klaveril. Guido Kangur on Eesti Draamateatri näitleja ning kauaaegne jazzmuusika edendaja. Näitlejana on Guido mänginud ennast Eesti publiku südame süvakihtidesse tänu loendamatutele teatrirollidele, oma erilisele karismale ning ainulaadse kõlaga veenvale häälele. Guido on pälvinud oma loometegevuse eest hulganisti tunnustusi, sh Valgetähe IV klassi teenetemärk ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Oleg Pissarenko on Eesti muusik, helilooja ning samuti pikaaegne jazziedendaja, kelle muusikalise tõe otsingud on toonud teda minimalistliku helikeeleni, jagades seda läbi kitarri- ja klaverimängu. Pissarenko on saanud oma loometegevuse eest mitmeid tunnustusi, sh ERR Aasta muusiku tiitel ja Valgetähe V klassi teenetemärk. Kahte meest ühendab jazz ning huvi sügavate teemade vastu.

Asenduskontsert 16. aprillil 2023 toimuma pidanud kontserdile. Uue kuupäeva mittesobimisel ostetakse piletid tagasi kuni 30.04.24. Info tel 5059625 Piletilevi tagasiost tagasiost@piletilevi.ee   NELE-LIIS VAIKSOO MÄRT AVANDI LAURI LIIV JOHAN RANDVERE Võttis natukene aega, aga kolm meest ja naine on 90ndate aastate päkapikudisko joovastusest toibunud ning kulisside tagant väljumas. Ikka selleks, et astuda rambivalgusesse uue, kihiseva kontsertkavaga KOLM MEEST, NAINE JA TEATER. Sellel korral jalutab see lõbus seltskond eesti teatrimuusika pöörasel pöördlaval. Et tuua teieni need kõige kõigemad selle žanri lemmikud kui ka mõned hoolikamalt salajas hoitud aarded. Kes sattusid selle harmoonilise ja lõbusa kvarteti kahele varasemale kontsert-etendusele (“Kolm meest, naine ja kontsert” ning “Kolm meest, naine ja 90ndad”) teavad, et igav nendega juba ei hakka. Nii nagu teatriski, kus naerev ja nuttev mask käivad alati käsikäes, saab ka sellel kontserdil nalja kui ka sentimenti. Daamid ja härrad, eesriie tõuseb ning lavale astuvad naine, kelles on nii Opheliat kui Carmenit - NELE-LIIS VAIKSOO, mees number 1, kes ei tea küll ussisõnu, kuid kes võib mängleva kergusega kehastuda kas tundlikuks Jaak Joalaks või hoopis tundetuks Tulnuka-Valdiseks - MÄRT AVANDI, mees number 2, kes on küll igavesti 17, aga südames hoopis ehk Maie Parrik või Mauno - LAURI LIIV. Ja et see kõik kuidagi koos püsiks tuleb lavale JOHAN RANDVERE aka mees number 3, kes üle kõige armastab ehk Beethovenit ja Mozartit. Kuid tema hinges elab tegelikult kuulsaim maailmaparandaja Hamlet, kes lisaks kaunitele kunstidele ei ütle ära ka kolamisele ansambli “Caater” hämarates tundelabürintides. Kui teie küsimus on, et kas kontserdile “Tulla või mitte tulla?”, siis kolm meest ja naine vastavad teie eest siinkohal juba ära: “Kindlasti tulla!” Siit saab kõike. Nii kirglikke meloodiaid, paatost, komöödiat kui ka näpuotsaga tragöödiat. Sest elu on vahel teater. Ja teater oma parimatel hetkedel on vahel ka elu.

Maarja Nuut – modulaarsüntesaatorid, viiul ja vokaal Maarja Nuut on laulja, multiinstrumentalist ja helilooja, kelle looming koondab rikkalikke muusikamaailmu. Pidevalt uueneva helikeelega Maarja on kaevunud ka sellistesse eriilmelistesse vooludesse nagu India klassikaline muusika, Eesti rahvaluulekogud ja elektroonika äärealad. Tema sisemine vajadus, soov ja instinkt on sondeerida mitmesuguseid muusikalisi žanre, väljendusviise ja tehnikaid – nende salajased keeled ja koodid saavad osaks tema lummavast loomekeerisest. Alates 2016. aastal ilmunud sooloalbumist „Une Meeles" on ta pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust ja andnud kontserte üle terve ilma. Üleilmse tähelepanu osaliseks sai ka tema 2021. aasta augustis ilmunud kolmas sooloplaat „Hinged". Lisaks on ta koostööd teinud paljude teiste artistidega, kelle hulgas on Sun Araw, Eesti kammerkoor Sireen, Nicolas Stocker, Kiya Tabassian, Hendrik Kaljujärv ehk RUUM. Maarjat on iseloomustatud kui üht Euroopa uuenduslikumat artisti, kes on alati valmis veelgi sügavamale sukelduma. Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. Eesti Jazzliidu kontsertprogrammi toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.